28.03.1946–05.04.2024

Lavastaja ja näitleja Jaan Tooming sündis 28. märtsil 1946 Tallinnas. Lõpetas 1964 Tallinna 7. Keskkooli ja 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu (kursuse juhendaja Voldemar Panso). Oli 1968-1969 ENSV Riikliku Noorsooteatri näitleja ning 1969–2009 Vanemuise näitleja ja lavastaja, 1979–1983 ühtlasi Ugala peanäitejuht. Juhendas 1972–1976 ja 1985–1989 (koos Ülo Vilimaaga) Vanemuise draamastuudiot, stuudio lõpetajatest moodustus 1989 Tartu Kunstiühingu poolt asutatud Tartu Lasteteatri trupp. 16. detsembril 2004 loodi sihtasutus Eesti rahvapärandi ja kirjavara esitamise selts Loomine. Pärimusteatriga Loomine olid seotud peale Toominga veel lavastajad Raivo Trass ja Anne Türnpu. Lisaks Vanemuisele ja Ugalale on Tooming lavastanud televisioonis, Tartu Lasteteatris, Joensuu Linnateatris (Soome) ja mitmel pool mujal, teinud tihedat koostööd 2005. aastal religioossete lavastuste loomiseks sündinud näitetrupiga Sagar Sagitta. Eesti Lavastajate Liidu asutajaliige (1993).

1976 sai ENSV teeneliseks kunstnikuks. 2001 tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, 2004 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemiaga ja 24. veebruaril 2012 riigi kultuuripreemiaga pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest.

Jaan Tooming lavastas neli mängufilmi: "Lõppematu päev" (1971/1990), "Värvilised unenäod" (1975, mõlemad koos Virve Aruojaga), "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1977, Vanemuise menulavastuse järgi) ning "Mees ja mänd" (1979, Paul Kuusbergi jutustuse "Linnukesega" ajendil). Mängis näitlejana Virve Aruoja Jaan Krossi romaani teleekraniseeringus "Kolme katku vahel" (1970, oli ka II režissöör), "Lõppematus päevas", "Värvilistes unenägudes" ja "Põrgupõhja uues Vanapaganas". Oma filmide visualiseerimisel kasutas "avangardipõlvkonna" operaatoreid Rein Maranit ("Värvilised unenäod"), Andres Sööti ("Põrgupõhja uus Vanapagan") ning oma venda – emblemaatilist dokumentalisti ja fotograafi Peeter Toomingat ("Mees ja mänd"). Näitlejana osales Jules Verne'i romaani "Draama Liivimaal" ainetel loodud põnevusfilmis "Poolik hobuseraud" (1983), mille tegevus toimub Revalis. Peeter Tooming on teinud temast portreefilmi "Teekond mäe südamesse" (1983).

Jaan Tooming avaldas mõtte- ja palveraamatu "Rist on kasvanud kõiksusest läbi" (1999), luulekogu "Huum" (2006), koos Anne Maasikuga heliplaadi Uku Masingu loominguga "...ja tuulelaeval valgusest on aerud" (Melodija, 1990), märkmikromaani "Teekond mäe südamesse" (2007), teatrieluloo "Religioossed motiivid minu loomingus" (2011), poeesiat, esseesid, kultuur-filosoofilisi mõtisklusi ja teatriarvustusi. 

Jaan Toominga isa Osvald Tooming oli kirjanik, vanem vend Peeter Tooming fotograaf, ajakirjanik, fotoajaloolane ja tõsielufilmide lavastaja ning operaator. 1984. aastast oli Jaan Tooming abielus Vanemuise näitleja Liis Benderiga.

Marko Raat Jaan Toomingast filmitegijana:

"Jaan Tooming on olnud läbi aegade ainuke eesti teatraal, kes on võtnud filmi tõsiselt, süvenenud täie kirega selle kunsti erilistesse võimalustesse ja väljendusvahenditesse ning tulemus on ka vastav – need on ühed kõige julgemad ja inspireerivamad siin tehtud filmid.

Iseloomulik on juba tema algus sel väljal ehk filmiprogrammiliselt on need sama ambitsioonikad sammud kui need, mida tuntakse samast ajastust teatriuuenduse nimetuse all. Kui üldjuhul käivad teatrilavastajad aeg-ajalt filme tegemas mitte südamevere kutsel, vaid mingitel sekundaarsetel põhjustel, oma harjumuspäraselt toimivale teatrirežiimile vahelduseks, siis Tooming alustas rohujuuretasandilt ja seestpoolt, võttes sellega kogu vastutuse. Tehes esmalt filmi „Kolme katku vahel“ (1970) lavastaja Virve Aruoja assistendina läbi kogu n-ö klassikalise mängufilmi lavastamise protsessi, nägi ta seal loomulikult kohe neidsamu stagneerunud ja eilse kunsti­keele probleeme nagu toonases teatriski. Erinevalt oma aate- ja eakaaslastest Hermakülast-Vahingust-Undist, kel sügavam huvi (kui teoreetiline ja traditsioonilis-pragmaatiline, kirjandusliku stsenaariumi või näitleja tasandil) filmi vastu puudus, asus Tooming realiseerima oma kujutlust filmikunstist sama pühendunult ja sama kompromissitult kui laval."

Artikli täistekst:
https://sirp.ee/s1-artiklid/film/liiga-andekas/
Raat, M. (2024). Liiga andekas [Jaan Toominga filmidest]. Sirp, 19. apr, lk 17–18.