Avaleht

13.09.1931

Filmioperaator, -lavastaja ja -õppejõud Rein Maran on sündinud 13. septembril 1931 Tartus kooliõpetajate peres. Alg- ja keskhariduse omandas ta Tallinnas. Haridustee katkestas represseerimine, mis määras 25 aastaks stalinlikesse laagritesse. Ennetähtaegse vabanemise tõi Hruštšovi "sula". Lõplik õigeksmõistmine ja rehabiliteerimine toimus kolmkümmend aastat hiljem perestroika ajal. 1972. aastal lõpetas Maran kaugõppes kiitusega Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi teadusfilmi filmioperaatori erialal. Diplomifilm „Okaslinnus” sai samal aastal Üleliidulisel filmifestivalil Tbilisis peaauhinna kui parim populaarteaduslik film.

Rein Maran on töötanud kaevurina, elektrikuna, vedurijuhina, insenerina, 1957–1967 Eesti NSV Teaduste Akadeemia teadusfilmi ja -foto laboratooriumi juhatajana. 1967–1979 töötas Tallinnfilmis operaatorina, 1979–1996 Eesti Telefilmis operaatori ja režissöörina. 1996–2004 oli ta Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna filmi ja video õppetooli juhataja, seejärel jätkas kuni aastani 2012 õppejõuna Balti Filmi- ja Meediakoolis, 2005–2015 oli ta Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi lepinguline õppejõud ainele ”Loodus inspiratsiooni allikana”. Omaaegsest Eesti Telefilmi loodusfilmide võttegrupist kasvas 1997 välja elusloodusest filme ja telesaateid tootev firma OÜ Gaviafilm, mille juhatuse esimees on Rein Maran.

Rein Maran on olnud aktiivselt seotud üldharidusliku loengulise tegevusega filmi ja loomingulise foto alal. Ta oli Tallinna Fotoklubi (1961) ja fotokunstnike loomingulise grupi STODOM liige (1964, koos Kalju Suure, Peeter Toominga, Tatjana Dobrovolskaja, Andrei Dobrovolski, Boris Mäemetsaga), kellega koos osales mitmesajal rahvusvahelisel näitusel. On illustreerinud mitmeid kunstiväljaandeid ("Eesti kunstiajalugu", "Gooti puuskulptuur Eestis").

Maran on osalenud enam kui saja eri žanris filmi loomisel: mängu-, kontsert-, dokumentaal-, teadus-, loodusfilmid, peamiselt Tallinnfilmi, Eesti Telefilmi ja Gaviafilmi firmamärgi all. Meelisteemaks Eestimaa loodus, loodusteemalisi autorifilme on ta loonud ligi poolsada. On põlisloodust jäädvustavate filmide stsenarist, režissöör, operaator, helisalvestaja ja produtsent. Need filmid on linastunud paljude maade teleprogrammides, osalenud ja leidnud tunnustust rahvusvahelistel ja kodumaistel filmifestivalidel. Alates 1994. aastast on Maran osalenud ETV saatesarjas "Osoon", tehes autorirubriiki "Kohtumised". Loodusfilmide tegijaid Eestis peale Rein Marani ei ole kuigi palju: Ago Ruus, Riho Västrik, Joosep Matjus, viimane on olnud ka Marani õpilane filmikoolis. Eesti tuntuima loodusfilmide looja 80. sünnipäeva puhul avati 13. septembril 2011 Tallinnas telemajas näitus "Loodusfilmi tuhat nägu" ning avaldati Marani elutööle pühendatud raamat "Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides". 90. sünnipäevaks 2021. aastal avati Eesti Rahva Muuseumis Rein Marani juubelinäitus „Hõimude hällimail“, mille puhul ilmus ka fotomapp filmi „Linnutee tuuled“ ekspeditsioonidelt kaasa toodud fotodega.

Lisaks arvukatele loodus- ja dokumentaalfilmidele on Maran olnud operaatoriks mängufilmide "Lindpriid" (1969), "Rasked aastad" (1973) ja "Värvilised unenäod" (1974) juures. 1979 lavastas telemängufilmi "Laanetaguse suvi".

Rein Maran on Eesti Kinoliidu liige 1977. aastast, 1980–1987 oli ta Eesti Kinoliidu filmioperaatorite sektsiooni ja teadusfilmi komisjoni esimees, 1989–1993 Eesti Kinoliidu juhatuse esimees, 1988–1999 Eesti Filmi Sihtasutuse ekspertkomisjoni liige, 1999–2001 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalkunsti sihtkapitali nõukogu aseesimees. Ta on aastast 1991 Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige, aastast 1967 Eesti Looduskaitse Seltsi liige ja 2013. aastast Eesti Looduskaitse Seltsi auliige.

Rein Maran on pälvinud ENSV riikliku preemia (1987), Karl Ernst von Baeri medali (1984), Eesti Suure Looduskaitse märgi (1984), Eerik Kumari looduskaitsepreemia (1991), Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia (1996), Valgetähe IV klassi teenemärgi (1999), Riigi kultuuripreemia (2008), Pimedate Ööde Filmifestivali elutööpreemia (2011) ja mitmeid muid aunimetusi.

Abikaasa Margit Maran (endise nimega Reinmann) on paljude tema loodusfilmide monteerija ja toimetaja. Rein Maranil on pojad Tiit Maran (s 1959, bioloogiadoktor), Uko Maran (s 1966, filosoofiadoktor teoreetilise ja arvutikeemia alal), Timo Maran (s 1975, biosemiootika doktor ja luuletaja) ja Arbo Maran (s 1985) ning tütar Kärt Maran (s 1980, tootedisainer ja ehtekunstnik).

Filmograafia

2018 Peetrike Laanetagusel (dokumentaalfilm, loodusfilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, produtsent, operaator

2015 Suvisted Tammealusel (dokumentaalfilm, loodusfilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, produtsent, operaator

2013 Looduslikud pühapaigad Eestis (dokumentaalfilm, loodusfilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, produtsent, operaator

2013 Hiite lummus (dokumentaalfilm, loodusfilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, produtsent, operaator

2010 Üheksavägised (loodusfilm, autorifilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep), produtsent

2007 Põdra kuningriik (DVD; sisu: filmid "Põdra kuningriik" ja "Põder Eestis", brošüür "Kuidas portreteerida põtra"), Gaviafilm

2007 Põder Eestis (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Joosep Matjus, Tõnu Talpsep), produtsent

2007 Põdra kuningriik (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Joosep Matjus, Tõnu Talpsep), produtsent

2006 Eesti kotka-aabits (DVD; sisu: filmid "Eesti kotkad" ja "Kotkaseire Eestis", brošüür "Eesti kotka-aabits", multimeediaprogramm "Eagle Guide"), Gaviafilm

2005 Kotkaseire Eestis (dokumentaalfilm, autorifilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep), produtsent

2005 Eesti kotkad (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist (+ Urmas Sellis), operaator (+ Tõnu Talpsep, Konstantin Knutov), produtsent

2004 Sundasunik (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep), produtsent

2004 Kes meil metsas elavad (loodusfilm), Läänemaa Telestuudio, operaator (+ Priit Murusalu, Rein Hanson, Raul Priks, Toomas Jürgens); režissöör Ove Musting

2003 Reekviem laululuigele (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep), produtsent

2002 Terra silvestris (dokumentaalfilm, loodusfilm pilootprojektis "Natura 2000 Lääne- ja Raplamaal", autorifilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep, Ain Pajula), produtsent

2002 Pesupäev ehk väike linnuaabits (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep, Arbo Maran), produtsent

2002 Jaht Eesti moodi (dokumentaalfilm), Läänemaa Telestuudio/ Riigimetsa Majandamise Keskus [tellimusfilm], operaator (+ Priit Murusalu, Raul Priks, Toomas Jürgens, Andres Kull, Tambet Tasuja, Magnus Suitso); režissöör Ove Musting

2001 Ööbiku saladus (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep), produtsent

2000 Lumelamba maa (dokumentaalfilm), Gaviafilm, produtsent; režissöör Andres Korjus

1998 Saarmas (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist

1997 Eestimaa loodus (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Gaviafilm, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent

1997 Toonela lind. Must-toonekurg (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm/ Yle TV 1, režissöör, stsenarist

1995 Elu sinu ümber (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep)

1994 Kandlekuusk (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep)

1993 Operatsioon "Lagrits" (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep)

1991 Inimene ja koduloom (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist  /esmakordselt ETV ekraanil 17.04.1992/

1990 Mets (dokumentaalfilm, populaarteaduslik film), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

1990 Suitsupääsuke (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep)  /esmakordselt ETV ekraanil 09.03.1991/

1989 Rukkilill (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

1989 Ilmalind (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

1988 Ilvese lugu (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist

1988 Zoo-Tallinn (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist (+ Mati Kaal)

1987 See tüütu herilane (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep)

1987 Võrtsjärv (Ühe järve lugu) (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep)

1986 Elulõim (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep)

1985 Varjuelu (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep)

1984 Ilus on maa (dokumentaalfilm, loodusfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Tõnu Talpsep)  /esmakordselt ETV ekraanil 21.07.1985/

1984 Elu värv (dokumentaalfilm, populaarteaduslik film, autorifilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1984 Otsi loodusest liitlast (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator

1983 Juveniilhormoonid (populaarteaduslik film, autorifilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1983 Euroopa naarits (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator

1982 Sookured (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Andres Tomasberg)

1982 Feromoonid (populaarteaduslik film, autorifilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1981 Ühe armastuse lugu (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Vallo Kepp)  /esmakordselt ETV ekraanil 09.05.1982/

1981 Nõialoom (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Vallo Kepp)  /esmakordselt ETV ekraanil 04.02.1982/

1980 Matsalu linnuriik (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Vallo Kepp)

1979 Laanetaguse suvi (telemängufilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Vallo Kepp)

1978 Turismirada metsas (reklaam), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1978 Tavaline rästik (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Vallo Kepp)

1978 Aranei (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Vallo Kepp)

1978 Neli sammu (õppefilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1978 Helilooja Gustav Ernesaks (kroonikapala ringvaates "Nõukogude Eesti" nr 1), Tallinnfilm, operaator; režissöör Veljo Käsper

1978 Kunstnik Evald Okas (kroonikapala ringvaates "Nõukogude Eesti" nr 1), Tallinnfilm, operaator; režissöör Veljo Käsper

1978 TPI rektor Boris Tamm (kroonikapala ringvaates "Nõukogude Eesti" nr 1), Tallinnfilm, operaator; režissöör Veljo Käsper

1977 Linnutee tuuled (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator (+ Enn Putnik); režissöör Lennart Meri

1976 Tagastatud väärtused (populaarteaduslik film, autorifilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1976 Rabade vaikuses (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator (+ Vallo Kepp)  /esmakordselt ETV ekraanil 28.01.1977/

1976 Tutkad (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator

1975 Looduse hääled/ Голоса природы (dokumentaalfilm, loodusfilm, autorifilm), Tallinnfilm [NSVL MN Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimus], režissöör, stsenarist, operaator

1975 Inimene ja loodus (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator

1974 Värvilised unenäod (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöörid Virve Aruoja ja Jaan Tooming

1974 Värvilised unenäod (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöörid Virve Aruoja ja Jaan Tooming

1974 Põlvest põlve (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator  /esmakordselt ETV ekraanil 25.05.1975/

1974 Aastaring (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist (+ Mari Tarand), operaator (+ Vello Aruoja, Mart Soosaar)

1973 Rasked aastad (telemängufilm; "Lindpriide" lühendatud ja kohandatud variant), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Vladimir Karasjov

1973 Tahe vastutada (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör (+ Uno Maasikas), operaator

1972 Inimeselt inimesele (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist, operaator

1971 Lindpriid I-IV (telemängufilm neljas osas), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Vladimir Karasjov  /esmakordselt ETV ekraanil II 1989/

1971 Siia, siia, siirdu, viirgu! Tantsupidu 1970 (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, operaator (+ Anton Mutt, Mark Soosaar, Jüri Sillart); režissöör Maie Kivita

1971 Okaslinnus (loodusfilm, autorifilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator

1969 Uksed/ Двери (muusikafilm), Tallinnfilm [NSVL Kesktelevisiooni tellimus], operaator; režissöör Madis Ojamaa

1969 Leelo (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator (+ Mihhail Dorovatovski, Hans Roosipuu, A. Jarovjan, Andres Sööt, Mati Kask, Toomas Kirdelaht, Z. Timlin, Vladimir Maak); režissöör Jüri Müür  /digitaalselt taastatud 2007/

1969 Veel kord kevadest (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator (+ Andrei Dobrovolski); režissöör Ülo Tambek

1968 Kindlus meres (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Reet Kasesalu

1968 Eduard Viiralt (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Ülo Tambek

1967 Tallinna mosaiik (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator (+ Kalju Kivi); režissöör Andrei Dobrovolski

[Seisuga 30.09.2011]

Tudengifilme (juhendaja ja/või produtsent Rein Maran)

2009 Vanamees ja põder (dokumentaalfilm, loodusfilm), Vesilind, juhendaja; režissöör Joosep Matjus

2007 Uuestisünd (dokumentaalfilm), Balti Filmi- ja Meediakooli filmiosakond/ Gaviafilm, produtsent; režissöör-operaator Joosep Matjus

2003 Varjud (lühimängufilm), TPÜ filmi ja video õppetool, juhendaja; režissöör Martin Keerdo

2003 Tulemine (lühimängufilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent; režissöör Elen Lotman

2003 What’s the Feeling (lühimängufilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent; režissöör Janek Karakatš

2003 Duell (lühimängufilm), TPÜ filmi ja video õppetool/ 4 Fun Productions, produtsent; režissöör Mart Arjukese

2002 Kajur (dokumentaalfilm), Eesti Tõsielufilm/ Faama Film, juhendaja (+ Arvo Iho); režissöör Veiko Taluste

2001 Püha mägi (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool/ Estinfilm, juhendaja; režissöör Aleksei Aleksejev

2000 Aliens (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent; režissöörid Arbo Tammiksaar ja Andres Maimik

2000 Lustisõit (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool/ Funkypunky Film, produtsent; režissöör Indrek Volens, juhendaja Urmas E. Liiv

2000 Mälestuspilte Riho Pätsist (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent, juhendaja; režissöör Marko Levo

2000 Zoo (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent; režissöör Meeme Kerge

2000 Aur (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent; režissöör Anri Rulkov

2000 Teisel pool Himaalajat (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent, juhendaja; režissöör Siiri Timmermann

2000 Mari rahva pulmad (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent, juhendaja; režissöör Aleksei Aleksejev

2000 Pärand (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent, juhendaja; režissöör Veiko Taluste

2000 Amet – homo? (dokumentaalfilm), TPÜ film ja video õppetool, produtsent; režissöör Iia Vanaisak, juhendaja Priit Pärn

2000 Antikehad (lühimängufilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent; režissöör Kristiina Davidjants

2000 Anekdoot (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent; režissöör Karol Ansip

2000 AA ravi (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent; režissöör Raimo Jõerand

2000 Siidist sall (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent; režissöör Tõnis Haavel

1999 Macbeth (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool/ Loominguline ühendus "Suits", produtsent; režissöör Arbo Tammiksaar, kaasrežissöör-operaator Andres Maimik

1999 Verehapnik (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent; režissöör-stsenarist Andres Maimik, operaatorid Andres Maimik ja Arbo Tammiksaar

1999 Kodu kõrvalt (dokumentaalfilm), Eesti Tõsielufilm/ TPÜ filmi ja video õppetool/ Faama Film, produtsent (+ Mati Sepping); režissöör-stsenarist-operaator Veiko Taluste

1999 Igavesti noor (dokumentaalfilm), TPÜ filmi ja video õppetool, produtsent; režissöör-stsenarist-operaator Veiko Taluste

Tunnustus

2015 Hiie sõbra aunimi

2013 Eesti looduskaitse kuldmärk

2012 Eesti Film 100 nominatsioon - sajandi tõsieluhetk kategoorias: Rästikute pulmatants („Tavaline rästik“, 1978)

2011 elutööpreemia, XV Pimedate Ööde Filmifestival

2008 Riigi kultuuripreemia

2008 Eesti Entsüklopeedia ja teiste asutuste korraldatud avalikul konkursil valitud EV sajandi saja suurkuju hulka

2008 Lääne maavalitsuse eriauhind, Matsalu VI rahvusvaheline loodusfilmide festival – filmi "Põdra kuningriik" eest

2007 Läänemaa keskkonnateenistuse eriauhind, Matsalu V rahvusvaheline loodusfilmide festival – filmi "Eesti kotkad" eest

2004 grand prix, rahvusvaheline festival "Ekofilm" Minskis – filmi "Pesupäev ehk väike linnuaabits" eest

1999 Valgetähe IV klassi teenetemärk

1996 Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia

1992 esikoht, Tallinna Tehnikaülikooli filmiklubi XV filmifestival – filmile "Suitsupääsuke"

1991 Eerik Kumari looduskaitsepreemia

1990 parima populaarteaduslike filmide autori preemia, IV Eesti filmifestival – filmi "Ilmalind" eest

1988 žürii eripreemia tehnilise ja esteetilise kvaliteedi eest, IV rahvusvaheline teadusfilmide festival, Palaiseau, Prantsusmaa – filmi "See tüütu herilane" eest

1987 Eesti NSV riiklik preemia

1987 žürii diplom, XII üleliiduline telefilmide festival Minskis – filmi "Elulõim" eest

1987 III koht täispikkade filmide seas ja diplom, TPI filmiklubi X filmifestival – filmi "Elulõim" eest

1987 NSVL Teaduste Akadeemia Geograafia Seltsi presidendi auhind, I üleliiduline loodusfilmide festival "Helesinine planeet" Leningradis – filmide "Ühe armastuse lugu" ja "Otsi loodusest liitlast" eest

1986 festivali auhind ja preemia parima operaatoritöö eest populaarteadusliku filmi loomisel, Nõukogude Eesti III filmifestival – filmi "Varjuelu" eest

1986 Väike Hammasratas, TPI filmiklubi IX filmifestival – filmi "Otsi loodusest liitlast" eest

1986 ENSV teeneline kunstitegelane

1984 Eesti Suur Looduskaitse märk

1984 Karl Ernst von Baeri medal

1984 Väike Hammasratas, TPI filmiklubi VII filmifestival – filmide "Sookured" ja "Euroopa naarits" eest

1983 hõbemedal, NSVL Rahvamajandussaavutuste Näitus Moskvas – filmi "Feromoonid" eest

1983 III auhind ja diplom üldekraaniliste populaarteaduslike filmide konkursil, VIII üleliiduline põllumajandusfilmide festival Alma-Atas – filmi "Feromoonid" eest

1983 auhind parima populaarteadusliku filmi režii ja operaatoritöö eest, Nõukogude Eesti II filmifestival – filmide "Nõialoom", "Ühe armastuse lugu" ja "Sookured" eest

1982 II koht ja diplom lühifilmide osas, TPI filmiklubi V filmifestival – filmi "Nõialoom" eest (film esitati individuaalkorras)

1982 Väike Hammasratas, TPI filmiklubi V filmifestival – filmi "Ühe armastuse lugu" eest

1982 diplom (väljaspool konkurssi), I üleliiduline teadusfilmide festival Puštšinos – filmi "Nõialoom" eest

1982 peaauhind, I üleliiduline teadusfilmide festival Puštšinos – filmi "Ühe armastuse lugu" eest

1982 publikupreemia (liivakell) ja diplom, I üleliiduline teadusfilmide festival Puštšinos – filmi "Tavaline rästik" eest

1981 II koht ja diplom lühifilmide osas, TPI filmiklubi IV filmifestival – filmi "Matsalu linnuriik" eest

1980 Suur Hammasratas (täispikkade filmide peaauhind) ja Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi eriauhind, TPI filmiklubi III filmifestival – filmi "Laanetaguse suvi" eest

1980 Antsla Sovhoostehnikumi auhind parimale looduskaitse- ja lastetemaatilisele ffilmile, Võru rajooni "Linda" kolhoosi II filmifestival "Inimene ja maa" – filmi "Laanetaguse suvi" eest

1980 peaauhind parimale populaarteaduslikule filmile, Nõukogude Eesti I filmifestival – filmi "Tavaline rästik" eest

1980 I auhind operaatoritöö eest populaarteaduslikus filmis, Nõukogude Eesti I filmifestival – filmi "Aranei" eest

1979 žürii diplom, VIII üleliiduline telefilmide festival Bakuus – filmi "Tavaline rästik" eest

1979 Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi auhind, TPI filmiklubi II filmifestival – filmi "Tavaline rästik" eest

1979 peapreemia, Võru rajooni "Linda" kolhoosi I filmifestival "Inimene ja maa" – filmi "Tavaline rästik" eest

1978 Kadaka-Jass parimale 1978. aastal valminud ja ekraanil olnud telefilmile – filmi "Tavaline rästik" eest

1978 eriauhind kujutava kunsti filmide festivalil, Jaapan – filmi "Neli sammu" eest

1977 I auhind (Eesti Looduskaitse Seltsi peaauhind), Eesti NSV I loodus- ja looduskaitseteemaliste filmide festival Roosna-Allikul – filmi "Rabade vaikuses" eest

1977 Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi eriauhind, Eesti NSV I loodus- ja looduskaitseteemaliste filmide festival Roosna-Allikul – filmide "Inimene ja loodus" ja "Tutkad" eest

1975 Eesti NSV Ajakirjanike Liidu preemia – filmi "Aastaring" eest

1972 peaauhind, üleliiduline filmifestival Thbilisis – filmi "Okaslinnus" eest

Bibliograafia

Raamatud, monograafiad

Maran, R. (2011). Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides [vahendanud Alo Lõhmus; lisa: DVD digitaalselt restaureeritud filmidega "Rabade vaikuses", "Tutkad", "Tavaline rästik" ja "Nõialoom"]. Tallinn: Maalehe Raamat.

Artiklid

Matjus, J. (2021). Vastab Rein Raamat. Teater. Muusika. Kino, aprill, lk 6–14, ill.

Säde, E. (2021). Peatükk raamatust „Eales ei leia algust“ [„Linnutee tuulte“ filmivõtetest]. Teater. Muusika. Kino, juuni, lk 100–105, ill.

Kulli, J. (2021). Tiit Maran: "Veel kaks aastat tagasi Venemaal käies küsiti, kuidas isal läheb. Sealsete loodusringkondade jaoks on ta tänini suurkuju." Õhtuleht, 13. sept, lk 10-11, ill.

Koppel, A. A. (2021). „Ilves istus autos mu põlvedel ja pani käpad roolile“: loodusfilmitegija Rein Marani lustakad meenutused loomadega. Maaleht, 16. sept.

Talpsep, T. (2021). Reinust (100/10) [Rein Maranil täitus 90 eluaastat]. Sirp, 24. sept, lk 30, ill.

Birkan, L. (2019). Rein Maran otsis laulupeolt huvitava näoga eestlasi ["Leelo" sünniloost]. Postimees, 5. juuli, lk 10-12, ill.

Lugu vahistamisest ja vabastamisest (2019). Postimees, 5. juuli, lk 11, ill.

Mikomägi, M. (2018). Vaatad Rein Maranit, mõtled kaduvale elurikkusele [filmist "Peetrike Laanetagusel" ja muust]. Maaleht, 27. apr, lk 30-31, ill.

Vilipo, J. (2018). Rein Maran: loodus on igaühele kättesaadav. Kui meil on ainult tahtmist seal peatuda ja ringi vaadata [filmist "Peetrike Laanetagusel" ja muust]. Õhtuleht, 20. apr, lk 10-11, ill.

Rein Maran tähistab juubelit (2016). Postimees, 13. sept, lk 17, ill.

Balbat, M. (2015). Rein Maran – pärimuskultuuri salvestaja [filmist „Suvisted Tammealusel“]. Teater. Muusika. Kino, nr 7-8, lk 152-155, ill.

Koppel, A. (2015). Rein Marani omailm [lisatud Peep Puksi, Elen Lotmani, Tõnu Talpsepa, Timo Marani, Tiit Marani ja Joosep Matjuse kommentaarid]. Eesti Naine: Elu Lood, talv 2015, lk 6-16, ill.

Mathura. (2013). Loodus kui pühadus [loodusfilmidest "Hiite lummus" ja "Looduslikud pühapaigad Eestis"]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk  105-108, fotod.

Lõhmus, A. (2013). Marani uus film on märk alanud muutusest [dokfilmist "Hiite lummus"]. Maaleht, 4. apr., lk. 36.  

Veidemann, R. (2013). Eesti dokumentalistika grand old man'i intiimne pühadus [Rein Maran]. Postimees, 25. märts, lk 15.

Kressa, K. (2013). Rein Maran: püüame ikka pühaduse poole [intervjuu]. Eesti Päevaleht: LP, 23. märts, lk 28-29. 

Saarep, S. (2013). Marani liikumatu voolavus [dokfilmist "Hiite lummus"]. Sirp, 22. märts, lk 26-27, foto.

Jürisson, A. (2012). Rein Maran otsib kaameraga looduse ilu. Pärnu Postimees, 28. aug.

Simson, P. (2012). Rein Maran: inimene peab teistelt loomadelt õppima [intervjuu]. Eesti Päevaleht, 5. mai.

Jürgen, M. (2011). Alo Lõhmus "Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides". Eesti Ekspress, 17. nov.

Remsu, O. (2011). Inimene ei reeda [raamatust "Ööbikut ei tohi reeta: Rein Marani elu filmides"]. Sirp, 4. nov.

Arusoo, H. (2011). Üks küsimus vanameistrile [Rein Marani loodusfilmide helindamisest]. Loodusesõber, nr 5, okt, lk 59, ill.

Talpsep, T. (2011). Mõttearendusi juubilarist ehk mida arvan teadvat Rein Maranist. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 105-110, ill.

Teinemaa, S. (2011). Tundeline ja asjalik teejuht loodusesse [raamatu "Ööbikut ei tohi reeta: Rein Marani elu filmides"]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 111-113, ill.

Tuumalu, T. (2011). Rein Marani loodusfilmid sündisid uuesti [restaureeritud loodusfilmidest]. Postimees, 13. okt.

Kressa, K. (2011). Kärnkonnade, herilaste ja rästikute sõber [raamatust "Ööbikut ei tohi reeta: Rein Marani elu filmides"]. Eesti Päevaleht, 17. sept.

Vahe, U, (2011). Rein Maran: olen varitsustelgis isegi koos linnuga maganud. Õhtuleht, 14. sept.

Matjus, J. (2011). Palju õnne, Rein Maran! Postimees, 13. sept.

Lõhmus, J. (2011). Filmimehe käpajäljed [Rein Maran 80]. Sirp, 9. sept.

Mathura [= Lattik, M.] (2010). Visuaalne herbaarium [filmist "Üheksavägised"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 125-128, ill.

Tuumalu, T. (2010b). Mida ütleks Rein Maran? [James Honeyborne loodusfilmist "Surikaadid – kõrbe väikesed valvurid" (2008)]. Postimees, 22. juuni.

Arusoo, H. (2010). Rein Marani uus film taimedest ["Üheksavägised"]. Loodusesõber, nr 3, juuni, lk 28-29.

Teder, T. (2010). Lummav tunnike üheksavägiste kütkes [filmist "Üheksavägised"]. Sirp, 28. mai.

Laasik, A. (2010). Rein Maran pani ravimtaimed rääkima [loodusfilmist "Üheksavägised"]. Eesti Päevaleht, 27. mai.

Tuumalu, T. (2010a). Suhtle taimedega soovitab Maran [filmist "Üheksavägised"]. Postimees, 21. mai.

Mikovitš, B. (2010). Rein Marani uus film räägib ihu- ja hingehädalisi ravivatest taimedest [filmist "Üheksavägised"]. Maaleht, 18. mai.

Järv, E. (2009). Laanetaguse suvi püsib sinu taskupõhjas alles [mängufilmi "Laanetaguse suvi" osalised Riho Rosberg ja Enn Pinsel meenutavad filmi võtteperioodi]. Roheline Värav, 17. apr.

Tuumalu, T. (2008). Maran tegi seda 30 aastat tagasi! [loodusfilmidest meil ja mujal; intervjuu]. Postimees: AK, 17. mai.

Vahe, U. (2008). Loodusmehed tantsitasid hunte [intervjuu; loodusfotograafiast, digifotograafiast]. SL Õhtuleht, 14. apr.

Kaal, M. (2008). Pilk "Põdra kuningriiki" ehk spontaanne arvamusavaldus ühe suurepärase loodusfilmi kohta. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 112-115, ill.

Käärt, U. (2008). Rein Maran: meie rahvas ammutab väge loodusest [intervjuu]. Eesti Päevaleht, 25. veebr.

Teder, T. (2008). Rein Maran: loodusfilmi tegemine on tunnete mäng [intervjuu]. Sirp, 22. veebr.

Koch, T. (2008). Rein Maran peab inimest elu eksperimendiks [intervjuu]. Postimees, 16. veebr.

Paluoja, S. (2007). Rein Maran: Ma ei lõika välja kaadreid, mis on seotud elu loomuliku kulgemisega [intervjuu]. Pärnu Postimees, 23. nov.

Mathura [= Lattik, M.] (2007). Marani uus film portreteerib meie looduse kuningat [loodusfilmist "Põdra kuningriik"]. Eesti Päevaleht, 23. okt.

Tuumalu, T. (2007). Mediteeriv põder [loodusfilmist "Põdra kuningriik"]. Postimees: AK, 20. okt.

Rohtmets, I. (2007). Põdral ei olegi metsa sees maja [filmist "Põdra kuningriik"]. Sirp, 19. okt.

Nellis, R. (2007). Meie kotkad ekraanil [filmist "Eesti kotkad"]. Lääne Elu, 18. sept.

Arusoo, H. (2007c). Loodusfilmijate kursus – algajatele! [intervjuu; Tallinna Kinomajas veebruaris 2008 algavatest kursustest]. Loodusesõber, nr 6, lk 45, ill.

Arusoo, H. (2007a). Mida teame põdrast? [mõtteid seoses loodusfilmiga "Põdra kuningriik"]. Loodusesõber, nr 5, lk 2.

Arusoo, H. (2007b). Rein Maran portreteerib põtra [intervjuu]. Loodusesõber, nr 5, lk 8-10, ill.

Maran, R. (2006c). Mida sa räägid, kui midagi öelda pole! [meenutus oma varasest lapsepõlvest]. Õpetajate Leht, 27. okt.

Maran, R. (2006b). Elu on suurim ime [üles kirjutanud Riho Västrik]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 112-121, ill.

Säde, E. (2006). Jutustada lugusid... Rein Maran – 75. Postimees, 13. sept.

Ansip, T. (2006). Lugu sellest, kuidas Rein Maran linde ja loomi üle trumpab. Linnaleht, nr 59, 14. apr, lk 9-10.

Maran, R. (2006a). Meri filmid otsisid soome-ugri rahvaste ühisjuuri [Lennart Meri filmiloomingu tähendusest]. Eesti Päevaleht, 15. märts.

Relve, H. (2005). Kotkarahvale külla [filmidest "Eesti kotkad" ja "Kotka seire Eestis"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 150-153, ill.

Rohtmets, I. (2005). Migrandi elu eesti metsades [filmist "Sundasunik"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 133-135, ill.

Laasik, A. (2005). Rein Maran – Eesti looduse saadik maailmas [intervjuu]. Eesti Päevaleht, 28. mai, lk 17-19.

Teder, T. (2005). Eesti on kotkaste maa [filmist "Eesti kotkad"]. Sirp, 27. mai.

Arusoo, H. (2004). Rein Maran õpetab kährikut armastama [intervjuu]. Loodus, juuni, nr 3, lk 38-41.

Remsu, O. (2004). Luiged ja kährikud [loodusfilmidest "Reekviem laululuigele" ja "Sundasunik"]. Sirp, 4. juuni.

Maran, R. (2003). Loodusfilm kui inimkultuuri peegeldus [Matsalu I rahvusvahelisest loodus- ja maaelufilmide festivalist, mis toimus 2.-5. oktoobrini]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 94-98, ill.

Rohtmets, I. (2003). Kangelasteks laululuik, teised linnud ja kodumaa maastikud [filmidest "Reekviem laululuigele", "Pesupäev ehk väike linnuaabits" ja "Terra silvestris"]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 95-99, ill.

Nuust, V. (2003). Linnud tegid hiilgerolle [filmist "Pesupäev ehk väike linnuaabits"]. Postimees, 27. juuni.

Arusoo, H. (2002). Rein Marani uus loodusfilm sündis varjetelgis [filmist "Pesupäev ehk väike linnuaabits"]. SL Õhtuleht, 8. mai, lk 12-13.

Puks, P. (2002). Rein Marani linnud. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 89-93, ill.

Säde, E. (2002). Kahekesi üheskoos [portreelugu]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 93-98, ill.

Linnap, P. (2002). Astu parteisse ja nõua! [operaatorite Peeter Toominga, Rein Marani ja Andres Söödi tööst Jaan Toominga mängufilmides]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 62-70.

Juurak, R. (2001). Moodsad väljendusvahendid ja muistne loodustunnetus [intervjuu]. Õpetajate Leht, 6. apr, lk 8-9.

Jüriado, T. (2001). Ööbik toob öösooja [filmist "Ööbiku saladus"]. Sirp, 26. jaan.

Valme, V. (2000). Rein Maran Eesti loodusfilmide grand old man. Nädal, nr 25, 25. juuni, lk 94-95, ill.

Maran, R. (2000). Nääpsuke neiu võitis dalai-laama usalduse [Siiri Timmermani dokumentaalfilmist "Teisel pool Himaalajaid"]. Eesti Päevaleht, 8. veebr.

Leemet, K. (1999). Kuidas elab eesti dokumentaalfilm? [intervjuu; Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli juhataja dokumentalistika õpetamisest]. Sõnumileht: Eeter, 8. okt.

Maran, R. (1999). Ööbiku kevad. Eesti Loodus, nr 5, lk 188-189; nr 6, lk. 222-224.

Sokol, E. (1991). Tundeline teekond Rein Marani filmimaailma I-II [tõlkinud Enel Ormus]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 78-87, nr 8, lk 73-81, ill.

Maran, R. (1986). Vastab Rein Maran [üles kirjutanud Jaak Lõhmus]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 5-14, ill.

Vaidlo, R. (1984). Loodus varjest vaadatuna [intervjuu]. Õhtuleht, 6.  dets.

Remmel, M. (1983). Mõtestatud maastikud Rein Marani loodusfilmides. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 36-39, ill.

Luik, H. (1983). Film loodustunnetuse süvendajana [filmist "Sookured"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 87-88.

Ляэн, И. (1983). Ракурс поиска [Rein Marani filmid]. Таллин, nr 5, lk 106-112.

Toom, J. (1983). Rein Marani ja tema filmidega [filmidest "Sookured", „Nõialoom“, "Laanetaguse suvi" ja "Euroopa naarits"]. Edasi, 13. veebr.

Maran, R. (1983). "Looduses on igaühel oma koht." [üles kirjutanud Liina Kirt]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 26-32, ill.

Aruja, M. (1982). "Nõialoom". See sümpaatne kärnkonn. Sirp ja Vasar, 5. veebr.

Jüssi, F., Säde, E., Müür, J. (1981). Tavaline Rein Maran. Sirp ja Vasar, 11. sept.

Roosaare, J. (1981). Loodusfilme vaadates [filmidest "Rabade vaikuses", "Tutkad", "Aranei", "Tavaline rästik" ja "Laanetaguse suvi"]. Eesti Loodus, nr 3, lk 144-150, ill.

Balbat, M. (1981). Matsalu roostik, Kasari luht, Rein Marani kaamera [filmist "Matsalu linnuriik"]. Sirp ja Vasar, 13. veebr.

Grosschmidt, V. (1980]. Igaühel oma onn [Rein Marani loomingust]. Kodumaa, 17. sept.

Kruusvall, J. (1980). Kunstiväliseid mõtteid Rein Marani filmidest [filmidest "Tavaline rästik" ja "Laanetaguse suvi"]. Sirp ja Vasar, 20. juuni.

Hallik, A.-M. (1980). "Laanetaguse suvi": lugu lastest ja loodusest. Noorte Hääl, 6. juuni.

Maran, R. (1980). Kaameraga linnu- ja loomaradadel [üles kirjutanud Marja Liidja]. Õhtuleht, 31. mai.

Pii, P. [= Heinsalu, R.] (1980). Telekommentaar [filmist "Laanetaguse suvi"]. Sirp ja Vasar, 11. jaan.

Mamers, J. (1976). Teadusfilm täna? [intervjuu). Kodumaa, 3. nov.

Rein Marani elutarkusi

Iga loodusfilmi tegemine on tegelikult maailma avastamine. Sa avastad enda jaoks selle olendi, selle liigi ja tema maailma ning see maailm on hoopis teistsugune kui inimeste maailm. Kui hakkad sellesse süüvima ja seda  mõistma, siis juhtub selline naljakas asi, et need olendid saavad omaseks. Ja sa ise muutud. Kui tahad mingit olendit filmida, siis pead ise oma vaimus muutuma selleks loomaks. Pead aru saama sellest loogikast ja liikumisest, kõikidest sammudest, liigutustest, tähelepanust. Kõik selle pead sa kuidagi tunnetuslikult iseendasse mängima. Ja alles siis jõuad niikaugele, et võid filmima hakata.

***

Looduses sind keegi ei oota, kui jäädvustada neid olevusi, kes elavad inimesest eemal ja temast sõltumatult oma elu metsikus looduses. Sa ei saa seal mitte kellelegi öelda, et palun tule nüüd siia, teeme natuke dokumentaalfilmi. Olevus, keda sa võtta tahad, tuleb kuidagi üles leida, talle kuidagi juurde pääseda, varjatult või mõningatel juhtudel muutuda usaldusväärseks. See on omaette suur tehnoloogia.

***

Inimene on üks naljakas loom, imelise elu kõige omapärasem, suhteliselt viimase aja eksperiment. Elu kui tervik koos inimesega on põimunud üheks suureks keraks, kus kõik sõltuvad üksteisest ka kokku puutumata. Selles mõttes on inimese seosed eluga otsesed ja kui inimene neist irdub, siis hakkavad temas toimuma teatavad protsessid, tänu millele inimene kaotab suure osa oma looduslikust elava olevuse täiuslikkusest.

[väljavõtteid intervjuust Tarmo Tederiga "Rein Maran: loodusfilmi tegemine on tunnete mäng", Sirp, 22.02.2008]