Avaleht

Produtsent, stsenarist, kunstnik ja režissöör Mait Laas on sündinud 4. augustil 1970 Tallinnas. Õppis Tallinna 46. Keskkooli kunstiklassis, seejärel 1988–1993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis kunstiõpetuse erialal ja näitejuhtimise lisaerialal. Diplomitööks tundus ainuvõimaliku lahendusena ühendada kunstiõpetus näitejuhtimisega, seega kirjutas Laas animaloo ja läks sellega nukustuudiosse, kus anti lahkesti kaamera ja filmilint. Valmis lamenukk- ja klaasimaalitehnikas viieminutine “Ja õitseski…” (1993). Filmi juures aitasid kaasa operaator Urmas Jõemees ja nukujuht Aarne Ahi. Diplomi sai Mait Laas cum laude. 1993-1994 tudeeris ta aasta Viini Kujutavate Kunstide Kõrgkoolis audiovisuaalset meediat (professor Peter Weibeli meistriklass) ja Viini Goethenistlikus Kunstikõrgkoolis kunstifilosoofiat. Õpingud jätkusid 1994–2001 Tallinna Pedagoogikaülikooli magistrantuuris kunstiteaduste erialal. Tema magistriväitekirja „Visuaalse teadvuse dünaamika” (juhendajaks füüsikaprofessor Reet Priiman) teemaks oli visuaalse kunsti mõju inimest ümbritsevale füüsikalisele maailmale. Aastal 1995 asus Laas tööle Nukufilmis. Esimeseks suuremaks tööks kujunes koos Hardi Volmeriga tehtud ümarnukk- ja piksillatsioonitehnikas päkapikulugu „Keegi veel” (1997). Seejärel hakkas Laas iseseisvalt filme lavastama. Valmisid segatehnikas eksperimentaalfilm „Päevavalgus” (1998), milles kasutati kolmemõõtmelist lamenukku ja kaasati inimene, ning lastefilm „Tulelaeva kulid” (2001). Edu on saatnud prestiižika Oberhauseni lühifilmifestivali peapreemia võitnud nukufilmi „Teekond Nirvaanasse” (2000), mida on näidatud rohkem kui 40 festivalil. Teine suurem tunnustus tuli animeeritud dokumentaalfilmiga „Aja meistrid“ (2008), mis on pühendatud Eesti nukufilmi pioneeridele Heino Parsile ja Elbert Tuganovile. 2013 jõudis ekraanile maailmas teadaolevalt esimene täispikk 3D nukuooper “Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu”, humoristlik seiklusfilm Apelsinipoisi ja Sidrunitüdruku magushapust armastusest.

Mait Laas on osalenud oma töödega paljudel kunstinäitustel ja performance’itel. Tema initsiatiivil on tegutsenud animatsiooni töötoad lastele Põltsamaal, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Jõgeval, Riias ja Rostockis. Kirjandusliku rühmituse 14 NÜ liige.

Filmograafia ja muu lisainfo: Vaata isikulehte

Filmograafia

2017 Miriam järve ääres (nukufilm), Nukufilm, idee, kaasprodutsent; režissöörid Riho Unt, Sergei Kibus

2016 Miriami kana unistus (nukufilm), Nukufilm, idee, kaasprodutsent; režissöör Andres Tenusaar

2016 Mees ja naine (joonisfilm), Eesti Joonisfilm, kunstnik, stsenarist, režissöör

2015 Miriami kodutu koer (nukufilm), Nukufilm, idee, kaasprodutsent; režissöör Andres Tenusaar

2014 What the Wonderful World / See imeline maailm (animafilm, 3'), Karaoke / Art rahvusvaheline audiovisuaalne projekt (kuraator Davis Freeman, BE/USA), kaastootja Nukufilm, idee, režissöör, kunstnik, produtsent

2013 Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu (nukufilm), Nukufilm, režissöör, kunstnik (koos Kati Kovácsi ja Ivika Luisk'iga)

2011–2012 Rabenkultur (animafilmisari; 9 x 3 min), satelliittelekanalile 3Sat (Saksamaa), režissöör ja kunstnik

2012 Miriami köögikombain (nukufilm), Nukufilm, idee, kaasprodutsent; režissöör Andres Tenusaar

2012 Miriami rohelised täpid (nukufilm), Nukufilm, idee, kaasprodutsent; režissöör Priit Tender

2009 Miriami katkine pilt (nukufilm), Nukufilm, idee, kaasprodutsent; režissöör Priit Tender

2008 Miriami värvid (nukufilm), Nukufilm, idee, kaasprodutsent; režissöörid Jelena Girlin, Mari-Liis Bassovskaja

2008 Aja meistrid (animatsiooni elementidega dokumentaalfilm), Nukufilm/ Exitfilm, stsenarist (koos Peep Pedmansoniga), režissöör, kunstnik, operaator (koos Kristjan-Jaak Nuudi, Erik Norkroosi, Kullar Viimne, Ergo Kuld'i, Jevgeni Kokuševi ja Raivo Möllitsaga), monteerija (koos Kersti Miileni ja Erik Norkroosiga), pilditöötlus (koos Raivo Möllitsa ja Erik Norkroosiga), produtsent (koos Anneli Ahvena ja Arvo Nuudiga)

2007 Miriami teatriseiklus (nukufilm), Nukufilm, idee, kaasprodutsent; režissöör Priit Tender

2007 Miriami piknik / Hernehirmutis (nukufilm), Nukufilm, idee, kaasprodutsent; režissöörid Andres Tenusaar, Aleksandr Melkumov

2006 Miriam merehädas (nukufilm), Nukufilm, idee, kaasprodutsent; režissöör Riho Unt

2006 Miriami pesakast (nukufilm), Nukufilm, idee, kaasprodutsent; režissöör Riho Unt

2005 Generatio (nukufilm filmiprojektis „Lost and Found"; ümarnukk&lamenukk), Nukufilm/ Icon Film, stsenarist, režissöör, kunstnik, monteerija (koos Kersti Miileniga)

2004 Miriam mängib peitust (nukufilm), Nukufilm, idee, kaasprodutsent; režissöör Priit Tender

2004 Special Estonia (dokumentaalfilm), ARTE TV-tellimus, stsenarist ja režissöör  

2003 Mirjami jõulupäkapikk (nukufilmisari; ümarnukk), Nukufilm, režissöör, monteerija (koos Urmas Sepaga), produtsent (koos Arvo Nuudiga)

2001 Tulelaeva kulid (lamenukkfilm), Nukufilm, stsenarist (koos Paavo Matsiniga), režissöör, kunstnik (koos Ene Mellowiga)

2000 Teekond Nirvaanasse (nukufilm; segatehnika), Nukufilm, stsenarist, režissöör, kunstnik (koos Ene Mellowiga)

1997 Päevavalgus (eksperimentaalne nukufilm), Nukufilm, stsenarist, režissöör, kunstnik (koos Ivika Kivik-Luisk'iga)  /esilinastus 21.05.1998/

1996 Keegi veel (nukufilm; piksillatsioon), Nukufilm, režissöör (koos Hardi Volmeriga), kunstnik (koos Hardi Volmeriga)  /esilinastus 28.04.1997/

1993 Ja õitseski… (lamenukkfilm; klaasimaal), Nukufilm, stsenarist, režissöör, kunstnik, animaator

Näitused

2001 Kirjanike Liidu Musta Laega Saalis ruumiline raamatulavastus „Aabits”

1998 Kirjanike Liidu Musta Laega Saalis ruumiline raamatulavastus „Poeet ja udemeteliini operaator''

1997 Osalemine performance näitusel „Aeg, ruum, liikumine" Paides

1997 Osalemine grupinäitustel „Noored Eesti kunstnikud" Kielis ja Schleswigis, Saksamaal

1996 Eesti-Austria noorte kunstnike ühisnäitus „1000 aastat Austria riiki" galeriis „Sammas"

1995 „Ego ja mõju" grupinäitus Rahvusraamatukogus

1995 Valguslavastus „Kaks muinasjuttu" „Rüütli Galeriis" Tartus

1994 Grupinäitus Tallinna Lillepaviljonis

1994 Diplomilavastus – performance „Kas oma silm on Kuningas?" Lasnamäe paeveerul

1993 „Elu mäng" Göteborgis; „Müra" noorte kunstnike näitus Tallinna Kunstihoones; „Hall argipäev, valged unenäod ja reaalsus" TPÜ raamatukogus

1992 „Kevade sünd" Tallinna Pedagoogilises Instituudis; „Veenus" grupinäitus Tervishoiumuuseumis

Auhinnad

2014 parima välismaise filmi auhind, China International Animation and Digital Arts Festival (CICDAF) – filmi “Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu” eest

2014 parima animafilmi preemia - Cabrito de Plata - pikkade filmide kategoorias, Monterrey International Film Festival (Mexico) – filmi “Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu” eest

2013 Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali  Aasta animatsioonipreemia – Nukufilmi loomingulisele meeskonnale – Mait Laas, Ragnar Neljandi, Märt Kivi, Ivika Luisk, Triin Sarapik-Kivi

2008 FIPRESCI auhind (Balti võistlusprogramm), Tallinna Pimedate Ööde filmifestival – filmi „Aja meistrid" eest

2008 Parima eluloofilmi auhind, 27. Asolo Art Film Festival, Itaalia – filmi „Aja meistrid" eest

2008 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind Neitsi Maali (aegumatu väljendusrikkuse ja südamesooja kaduvikueiramise eest) – filmi „Aja meistrid" eest

2008 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (dokumentalfilmi preemia) – filmi „Aja meistrid" eest

2001 Grand prix, 47. Internationale Kurzfilmtage Oberhausen, Saksamaa – filmi „Teekond Nirvaanasse" eest

2001 Publikupreemia, 6th Cinematexas International Short Film Festival, Austin, USA – filmi „Teekond Nirvaanasse" eest

2001 Prix d'animation, 20e Festival International du Film d'Environment, Paris, Prantsusmaa – filmi „Teekond Nirvaanasse" eest

2000 „One Eisen" (auhind parimale režissöörile), 16. Riia rahvusvaheline filmifestival „Arsenāls" – filmi „Teekond Nirvaanasse" eest

1999 I auhind lühifilmide kategoorias, 6. Sinisen Meren Elokuvajuhlat, Rauma, Soome – filmi „Päevavalgus" eest

Valikbibliograafia

Raamatud

Robinson, C. (2010). Dreamworlds of Mait Laas. Rmt: Animators Unearthed: A Guide to the Best of Contemporary Animation. New York: Continuum, lk 209-216.
Ravi, M., Vaino, M., Matsin, P, Laas, M. [jt.] (2002). Ekskursioonijuhi laptop 1891-2003 [luuletused ja tekstid]. [Tallinn]: Rühmitus 14 NÜ.
Matsin, P. (2000). Aabits [kujundus: Mait Laas]. [Tallinn]: Rühmitus 14 NÜ.
Laas, M. (1998). Nett [autori kujundus; Rühmitus 14 NÜ]. [Tallinn]: Talmar & Põhi.
Laas, M., Mägi, M., Matsin, P. (1994). Ego ja mõju [luuletused / illustreerinud M. Laas]. [Tallinn]: Rühmitus 14 NÜ.
Matsin, P., Laas, M. (1994). Kaks muinasjuttu. [Tallinn]: Talmar & Põhi.
Matsin, P., Mägi, M., Laas, M., Kadarik, E. (1993). Aja algus [luuletused]. [Tallinn]: Rühmitus 14 NÜ.

Artiklid

2021

Laas, M. (2021). Arvo Nuudi ruumiline maailm. Sirp, 12. märts, lk 24–25, ill.

Pulk, M. (2021). Tori põlgab transpordiameti sillauuenduse ära [Tori inimeste eeskõnelejaks uue silla asjus on saanud animafilmide režissöör Mait Laas]. Postimees, 29. märts, lk 4-5, ill.

Laas, M. (2021). Tasa sõuad üle silla [Tori vana silla renoveerimise vajadusest]. Postimees, 31. märts, lk 13, ill.

Laas, M. (2021). Eestis näidati liikuvaid pilte esimest korda Pärnus [juulis 1896]. Postimees, 21. okt, lk 20, ill.

2020

Alla, H., Laas, M. (2020). Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku [tagasivaade Elbert Tuganovi elule ja loomingule tema 100. sünniaastapäeval]. Postimees: AK, 22. veebr, lk 10–11, ill.

Üks küsimus [Milleni viib EFI plaan anima- ja lühimängufilm ühe rahastuse alla kokku viia?] (2020). Vastavad Mari Kivi, Priit Tender, Mait Laas, Mattias Mälk, Kaspar Jancis, Martinus Klemet, Ülo Pikkov, Riho Unt, Janno Põldma ja Hardi Volmer. Teater. Muusika. Kino, nr 7/8, lk 144–151, ill.

Laas, M. (2020). Parema elu nimel [Heino Parsi elust ja loomingust]. Sirp, 9. okt, lk 18-!9, ill.

2018

Kalev, M. (2018). Mait Laas: Vegan-teadmatu karu korraldas minu mesilastele massimõrva. Eesti Ekspress, 15. aug, lk 27, ill.

2016

Hanson, R. (2016). Päevapiltnik tegi taludes kunstpilte [Mait Laas tutvustab ühe esimese eesti fotograafi Mihkel Tilga loomingut]. Postimees: Tartu Postimees, 19. mai, lk 16, ill.

2014

Luigas, E. (2014). Mait & mesilased [Nukufilmide režissöör Mait Laas tegeleb mesindusega]. Aed, märts - juuni, lk 98-101.
Sibrits, H. (2014). Eesti film Hiinas: Mait Laas rääkis miljonitega ["Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu" menust Pekingis Euroopa Liidu filmifestivalil ja Mait Laasi esinemistest seal]. Postimees, 6. nov, lk 17.

2013
Kruusmägi, A. (2013). Eesti 3D nukufilmi režissöör: seitsme aastaga pidime üles ehitama terve maailma [Mait Laas filmi „Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“ saamisloost]. Õhtuleht, 6. märts, lk 12-13.
Karjatse, T. (2013). Armastus ühe apelsini vastu [„Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“]. Eesti Ekspress: Areen, 7. märts, lk 37.
Tuumalu, T. (2013). Mait Laas sprintis maratoni [intervjuu Mait Laasiga]. Postimees, 7. märts, lk 18-19.
Teder, T. (2013). Prillid palgel võib nüüd kinos meie nukuooperit vaadata [intervjuu Mait Laasiga]. Sirp, 8. märts.
Tuumalu, T. (2013). Mängib ikka nukkudega [Mait Laas rubriigis Nädala näod]. Postimees, 9. märts, lk 3.
Peegel, M. (2013). Apelsini ja sidruni armuloos kipub nappima sügavust ja pinget [„Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“]. Eesti Päevaleht, 11. märts, lk 13.
Tuumalu, T. (2013). Cipollinost sai paadipõgenik [„Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“]. Postimees, 11. märts, lk 12.
Kui isa mängib nukkudega [üks päev Mait Laasi elust ] (2013). Pere ja Kodu, märts, lk 60-62, fotodel Mait Laas perega.
Laaniste, M. (2013). Julged ambitsioonid vs karm tegelikkus [nukufilmist „Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk  90-95, fotod.

2010

Tuumalu, T. (2010). Mait Laas sai raamatu sisse [Ottawa animafilmide festivali juhi ja eesti animafilmi hea tundja Chris Robinsoni 2010 aastal kirjastuses Continum ilmunud raamatust "Animators Unearthed". Raamatus on pühendatud peatükk "Dreamworlds of Mait Laas" eesti animaatorile Mait Laasile]. Postimees, 4. aug, lk 14.
Isesugune nukke ja kunsti armastav mees [Nukufilmi lavastajast, stsenaristist ja kunstnikust Mait Laasist, keda tutvustatakse 3. detsembril 2010 Vikerraadio saates "Isesugused inimesed"] (2010). Maaleht: TeRa, nr 47, 29. nov - 5. dets, lk 4, ill.

2008

Davidjants, K. (2008). Mait Laas: Tuganov ja Pars täiendasid üksteist [intervjuu filmi „Aja meistrid" režissööri Mait Laasiga]. Eesti Päevaleht, 20. veebr, lk 14, ill.
Tuumalu, T. (2008).  Mehed, kes valitsesid nukkudega mängides aega, filmi sees [intervjuu filmi „Aja meistrid" režissööri Mait Laasiga]. Postimees, 20. veebr, lk 14, ill.
Mihkelson, I. (2008). Meestest, kes mängisid tõsiselt nukkudega [filmist „Aja meistrid"]. Postimees: AK, 23. veebr, lk 18.
Teder, T. (2008). Film kui väärikas sõjaelevant [filmist „Aja meistrid"]. Sirp, 7. märts, lk 11.
Nelk, A. (2008). Aja meisterdamise kunst [filmist „Aja meistrid"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 91-96, ill.

2007

Püve, B. (2007). Aja meistrite jälgedes [filmist „Aja meistrid"]. Eesti Ekspress, 22. nov, lk B2-B3, ill.

2006

Kaus, J. (2006). Superorgaaniline animatsioon [filmist „Generatio"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 89-98, ill.

2005

Tootmaa, R. (2005). Inimesed ja mesilased [filmist "Gene+ratio"]. Sirp, 25. nov, lk 10.

2003

Teinemaa, S. (2003). Persona grata: Mait Laas. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 115-117, ill.

2001

Teder, T. (2001). Kriitikud ja poliitikud [autor seab kahtluse alla Eesti Filmiajakirjanike Ühingu otsuse anda aasta 2000 parima filmi tiitel joonisfilmile "Lotte", selle asemel, et anda see näiteks geniaalse Mait Laasi geniaalsele animafilmile "Teekond Nirvaanasse"]. Sirp, 9. veebr, lk 17.

2000

Pedmanson, P. (2000). Ajatu mõistus, au ja südametunnistus ehk Edasi-tagasi pilet Nirvaanasse [filmist „Teekond Nirvaanasse"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 113--115, ill.

1998

Mirme, O. (1998). „Päevavalgus" ehk Mait Laasi enesepilastus. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 68-69, ill.

1997

Funk, K. (1997). ÜRO suure tamme all [filmist „Keegi  veel"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 50-51, ill