Režissöör ja operaator Arvo Iho on sündinud 21. juunil 1949. aastal Rakveres ingerisoome peres. Tema haridustee algas Roela 9-klassilises koolis ja Rakvere internaatkoolis. 1976. aastal lõpetas ta Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi operaatorina. Aastatel 1971—1972 töötas Iho Tallinnfilmis operaatori assistendina, 1975—1991 mängu- ja dokumentaalfilmide operaatorina, aastast 1985 ka mängufilmide režissöörina. 1992 asutas Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli ja oli 1996. aastani selle juhataja. 2006. aastast on ta Balti Filmi- ja Meediakooli filmierialade õppejõud. Arvo Iho on õpetanud filmindust Sri Lankal, USAs, Soomes ja Šveitsis, fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias ning fotograafiat ja videot Viljandi Kultuuriakadeemias. 1993—1994 oli Eesti Kinoliidu esimees (liige 1979. aastast) ja 1994—1997 Eesti Audiovisuaalkultuuri Keskuse juhataja.
1972-75 tegi Iho ÜRKIs viis õppefilmi operaatorina ning kaks režissöörina ja operaatorina. Teise operaatorina osales ta Rein Raamatu joonisfilmide „Antennid jääs“ (1977) ja „Põrgu“ (1983) ning Rein Tammiku joonisfilmi „Poiss ja liblikas“ (1978) võtetel. 1974–1977 võttis Iho üles viis lühimängufilmi ja 1975–1979 viis tõsielufilmi, sealhulgas Leida Laiuse dokumentaalid „Sündis inimene“ (1975), „Lapsepõlv“ (1976) ja „Jäljed lumel“ (1978). 1977–1978 praktiseeris ta Andrei Tarkovski filmigrupis „Stalker“. 1990 läbis Iho antropoloogia kursuse Montana ülikoolis USAs. Iho on lavastanud üle tosina tõsielufilmi, mille põhiteema on väikerahvaste eluolu ja kultuur, ja viis täispikka mängufilmi. Need mängufilmid on „Naerata ometi“ (1985, koos Leida Laiusega), „Vaatleja“ (1987), „Ainult hulludele ehk Halastajaõde“ (1990), „Karu süda“ (2001) ja „Karuzmari“ (2007). Ta on juhendanud paljude tudengifilmide valmimist, tegutsenud ka produtsendina ja korraldanud arvukalt fotonäitusi.
Arvo Iho tööd on tunnustatud 2001. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2012. aastal Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali Elutööpreemiaga. Tema filmid on pälvinud 29 rahvusvahelist auhinda.
Poeg Johan-Mattias Iho töötab filmimonteerijana.
Filmograafia ja muu lisainfo: Vaata isikulehte
Vaata lisaks:
Arvo Iho - Teater. Muusika. Kino
Teinemaa, S. (2008). Vastab Arvo Iho. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 4-18, ill.
Filmograafia
2014 EINASTO 11577 (dokumentaalfilm), Myth Film, operaator (koos Peter Murdmaaga); režissöör Helle Karis
2011 Amali kohviveski (dokumentaalfilm), Vesilind, režissöör, stsenarist, operaator (koos Riho Västrikuga)
2011 Ainult meie kolm (lühimängufilm), BFM, konsultant; režissöör Giampietro Balia
2009 Pihv (lühimängufilm), Allfilm, juhendaja; režissöör Mihkel Ulk
2007 Кружовник / Karuzmari (mängufilm), Protel, režissöör
2005 Euroflot (lühifilm produktsioonifirma Zentropa ning telekanalite ZDF ja ARTE ühsprojektis „Visions of Europe“, „EuroVisioonid“), Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist, operaator
2005 Boris, Ljuba ja kõver toru (dokumentaalfilm), Cumulus Projekt, autor
2005 À Plus… (Hiljem näeme…) (lühimängufilm), Liibanon/ Šveits [Montana State University], operaator, kunstiline juhendaja; režissöör Fouad Alaywan
2004 Marina Kuvaitseva ja „Suprjadki“ üksildased naised (dokumentaalfilm sarjas „Eesti lood“), Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent; monteerija Johan-Mattias Iho
2004 Kasvamise aeg (dokumentaalfilm), Filmimees, režissöör, stsenarist (koos Ulvi Piheli ja Tiina Lokiga), operaator (koos Aare Variku, Raivo Lugima ja Rein Kasakuga)
2003 City Folks. Narva (dokumentaalfilm), Yle TV 1, režissöör, stsenarist, operaator
2001 Sireniki kroonika (dokumentaalfilm, eestikeelne variant), Cumulus Projekt, režissöör, operaator
2001 Karu süda / Сердце медведицы (mängufilm), Faama Film/ Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist (koos Nikolai Baturini ja Rustam Ibragimbekoviga), operaator (koos Arvo Viluga), monteerija (koos Sirje Haageliga), kaasprodutsent (koos Manfred Durnioki, Andrei Zertsalovi, Jana Tomsová ja Zdenek Stehnoga); peaoperaator Rein Kotov, produtsent Mati Sepping, arendusprodutsent Ilmar Raag
2001 Kajur (dokumentaalfilm), Eesti Tõsielufilm/ Faama Film, juhendaja (koos Rein Maraniga); režissöör Veiko Taluste (diplomitöö)
1998 Tappev Tartu / Killing Tartu (mängufilm, videofilm), Tallinnfilm Produktsioon, näitleja (roll: Arnold Kere); režissöör Ilmar Raag
1998 Libarebased ja kooljad (lühimängufilm), Eesti Telefilm/ Diplomifilm, operaator; režissöör Rainer Sarnet
1998 Kallis härra Q (mängufilm), Rao Heidmetsa Filmistuudio, operaator; režissöör Rao Heidmets
1996 Talvisel Lapimaal (dokumentaalfilm), Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist, operaator
1995 Ta-ram ta-ram (lühimängufilm, tudengifilm), TPÜ, produtsent (koos Reet Sokmanniga); režissöör Jaak Kilmi
1995 Päev Tugijanõs (dokumentaalfilm), Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist, operaator
1995 McCulloc (lühimängufilm). Eesti Telefilm/ Cumulus Projekt, produtsent (koos Reet Sokmanniga); režissöör Marko Raat
1995 Jaanipäev Ingerimaal (dokumentaalfilm), Cumulus Projekt, režissöör, stsenarist
1994 Vari seinal (lühimängufilm, tudengifilm), Eesti Telefilm/ Cumulus Projekt, produtsent (koos Reet Sokmanniga); režissöör Rainer Sarnet
1993 Merehaigus (lühimängufilm, tudengifilm), Cumulus Projekt, produtsent; režissöör Rainer Sarnet
1993 Impeeriumi lapsed (dokumentaalfilm), Eesti Kultuurfilm/ Yle TV 1 Itä-projekti, režissöör, stsenarist, operaator (koos Raivo Lugimaga), reporter
1991 Sireniki kroonika (dokumentaalfilm), Eesti Kultuurfilm, režissöör, operaator
1990 Ainult hulludele ehk Halastajaõde/ Только для сумасшедших (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, monteerija (koos Marju Juhkumiga)
1989 Milarepa laulud (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, režissöör, stsenarist (koos Sven Grünbergiga), operaator
1989 Jõulupildid 1988 (dokumentaalfilm), Eesti Kultuurfilm, režissöör, operaator
1988 Vernanda (lühimängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Roman Baskin
1987 Vaatleja (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör
1986 Tülitaja (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator
1985 Naerata ometi (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör (koos Leida Laiusega), peaoperaator
1984 Mitme kandiga Õun/ Skulptor Ülo Õun (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator
1984 29 minutit Ülo Õunaga (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist, operaator
1983 Põrgu (eksperimentaalne joonisfilm), Tallinnfilm, operaator (koos Arvi Ilvesega); režissöör Rein Raamat, peaoperaator Janno Põldma
1983 Lurich (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Valentin Kuik
1982 Corrida (mängufilm), Tallinnfilm, operaator, režissöör Olav Neuland
1982 Arabella, mereröövli tütar (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Peeter Simm
1980 Ideaalmaastik (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Peeter Simm
1979 Tuulte pesa (mängufilm), Tallinnfilm, operaator, näitleja (roll: Juhan Piir); režissöör Olav Neuland
1979 Edisoni disko (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Enn Säde
1978 Ringvaade „Nõukogude Eesti“ nr 8, Tallinnfilm, operaator; režissöör Karl Kello
1978 Poiss ja liblikas (eksperimentaalne joonisfilm), Tallinnfilm, teine operaator; režissöör Rein Tammik, operaator Arvi Ilves
1978 Jäljed lumel (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator, stsenarist (koos Leida Laiusega); režissöör Leida Laius
1977 Karikakramäng (kassettfilm, lühimängufilmid „Promenaad“, „Salakütt“ ja „Tätoveering“), Tallinnfilm, operaator; režissöörid Peeter Urbla, Toomas Tahvel ja Peeter Simm
1977 Antennid jääs (eksperimentaalne joonisfilm), Tallinnfilm, operaator (koos Arvi Ilvesega); režissöör Rein Raamat
1976 Tagasitulek/ Возвращение (lühimängufilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Raimo Olavi Niemi (ÜRKI diplomitöö)
1976 Ringvaade „Nõukogude Eesti“ nr 11, Tallinnfilm, operaator; režissöör Kaljo Kiisk
1976 Lapsepõlv (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Leida Laius
1975 Värvilised unenäod (mängufilm), Tallinnfilm, teine operaator; režissöörid Virve Aruoja ja Jaan Tooming, operaator Rein Maran
1975 Sündis inimene (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Leida Laius
1975 Ringvaade „Nõukogude Eesti“ nr 19, Tallinnfilm, operaator; režissöör Leo Ilves
1975 Löö vastu/ Отвечай на удар (lühimängufilm), Tallinnfilm, operaator (ÜRKI diplomitöö); režissöör Valentin Kuik
1975 Laulud nüüd lähevad… (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator (koos Mihhail Dorovatovski, Mihkel Ratase, Jüri Garšneki, Vladimir Maaki, Toomas Kirdelehe, Peeter Kaupi ja Viktor Školnikoviga); režissöör Arnold Altmäe
Fotonäitused
2017 "Pääsukese jälgedes. 100 aastat hiljem" Eesti Rahva Muuseumis
2017 „Съемки „Сталкера“ в Эстонии и последующая жизнь Зоны“ (Andrei Tarkovskist ja „Stalkeri“ võttepaikadest) Moskva kinomajas
2014 “Omad võõrad” (islam Eestis) Balti Filmi- ja Meediakoolis, Saku raamatukogus
2010 aktinäitus „Mees ja naine – Tugevad tunded, haprad suhted“ Pärnu Uue Kunsti Muuseumis
2010 „Aastaring rannatalus“ Viinistu kunstimuuseumis, Balti Filmi- ja Meediakoolis, ja Pärnu Moodsa Kunsti Muuseumis, Riigikogu hoones (2013)
2008 „Vanausulised Eestis“ Peterburi Etnograafiamuuseumis [näitust on eksponeeritud ka Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis (2009)]
2003 „Peipsiäärne vanausuliste kultuur“ [näitust on eksponeeritud Eesti Rahva Muuseumis (Tartu, 2004) ja Kondase Keskuses Viljandis (2007)]
2001 „Karu radadel“ (koos Tõnu Nooritsaga)
1999 „Mereäärne Eesti/ Mereline Eesti“ [näitust on eksponeeritud Eesti Arhitektuurimuuseumis (2000), Ungaris, Rootsis, Poznanis (Poola, 2004), Valtices (Tšehhi, 2004), Eesti saatkonnas Kopenhaagenis (2005), Ungari Kultuuriinstituudis Moskvas (2008), Pihkva Kremlis (2008), Kaasani Kunstimuuseumis (Tatarstan, 2008), Joškar-Olas Marimaa vabariiklikus kunstimuuseumis (Mari Eli vabariik, 2008), Sõktõkvaris (Komimaa, 2010)]
1998 „Eesti filmitegijad“
1995 „Obi handid“
1989 „Ümber bodhipuu“ [näitust on eksponeeritud Colombos (Sri Lanka), Moskvas, Bozemanis (USA) ja Viru-Roelas]
1984 „Kivilinna bluus“ Kiek in die Kökis - Eesti parima fotonäituse preemia
Auhindu ja preemiaid
2012 - Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali Elutööpreemia – viljaka töö eest loojana ja õppejõuna
2001 - Valgetähe V klassi teenetemärk
Karu süda (2001)
2001 - Eesti Oscari-komisjoni poolt valitud kandideerima Ameerika Filmikadeemia parima võõrkeelse filmi auhinnale
2002 - parima meespeaosa auhind Rain Simmulile Anapa festivalil Venemaal
2002 - parima stsenaariumi auhind „Wine Country” festivalil Californias
2002 - parima meespeaosa auhind Rain Simmulile Bakuu festivalil „Ida — Lääs”
2002 - filmiajakirjanike auhind Kinomaagia Minski festivalil „Listapad”
2003 - žürii eriauhind Gatšina festivalil „Kirjandus ja film” Venemaal
„Halastajaõde — ainult hulludele” (1990)
1991 - parima naispeaosa auhind Margarita Terehhovale Togliatti festivalil Venemaal
1991 - parima naispeaosa auhind Margarita Terehhovale festivalil „Cinema Nordic” Rouenis Prantsusmaal
1992 - grand prix ja katoliku kiriku žürii auhind „Humanismi eest” Mannheimi autorifilmide festivalil Saksamaal
1993 - parima naispeaosa auhind Margarita Terehhovale ja publiku auhind parimale filmile festivalil „Nordic Light” Hollandis
„Vaatleja” (1987)
1988 - žürii eriauhind Torino festivalil „Cinema Giovane” Itaalias
1988 - parima debüüdi auhind, Rahvusvahelise Filmiajakirjanike Föderatsiooni FIPRESCI auhind ja Rahvusvahelise Filmiklubide Föderatsiooni auhind Don Quijote Karlovy-Vary festivalil
1990 - grand prix festivalil „Cinema Nordic” Rouenis Prantsusmaal 1990
„Naerata ometi” (1985), (koos Leida Laiusega)
1986 - UNISEFi auhind Lääne-Berliini filmifestivalil
1986 - parima meespeaosa auhind Hendrik Toompere juuniorile Creteuil’ festivalil Prantsusmaal
1986 - parima naispeaosa auhind Monika Järvele Pariisi festivalil
1986 - parim film Koszalini festivalil Poolas
1986 - peaauhind üleliidulisel festivalil Alma-Atas
1987 - NSV Liidu riiklik preemia parima noorsoofilmi eest
Eesti parim film aastatel 1982—1986
„Arabella, mereröövli tütar” (1982), operaator
1983 - operaatoritöö preemia üleliidulisel konkursil
Valikbibliograafia
Raamatud
Koppel, A. (2015). Karu südamega mees. Arvo Iho elu ja looming. Tallinn: Tänapäev, 400 lk.
Artiklid
2017
Iho, A. (2017). Stalker Andrei otsingud. Grigori Utgofi ja Arvo Iho vestlus Andrei Tarkovski loomingulistest otsingutest. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 84-100, ill.
Kärk, L. (2017). Hetk ja kõiksus. Kultuurimälu GPS [Arvo Iho fotonäitus "Pääsukese jälgedes. 100 aastat hiljem" ERMis]. Postimees, 7.apr, lk 20-21, ill.
Moskvas näidatakse Iho fotosid Tarkovskist (2017). Postimees, 17. apr, lk 21.
2016
Balbat, M. (2016). Karumängitaja käekõrval [Annika Koppeli raamatust "Karu südamega mees. Arvo Iho elu ja looming"]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 90-95, ill.
2015
Vahe, U. (2015). „Karu vaatas mulle otse silma sisse ja tekkis tunne, et seda meest pole vaja karta.“ [Arvo Iho meenutab, kuidas ta „Karu südant“ lavastades õige karu leidis ja sellega sõbrunes]. Õhtuleht, 15. okt, lk 10-11, ill.
Peegel, M. (2015). Arvo Iho, kaameraga seikleja [Arvo Iho biograafia: A. Koppel "Karu südamega mees", Tänapäev, 2015]. Eesti Päevaleht, 20. nov, lk 18, ill.
2014
Aнохина, Ю. (2014). Эстонский сталкер [Арво Ихо]. СК-Новости, 12 (326), lk 17. http://www.unikino.ru/images/12-2014.pdf
2013
Meistrid teenisid aasta eest preemiad [Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia pälvisid Karl Õiger, Arvo Iho, Johannes Noormägi ja Mati Palm] (2013). Eesti Päevaleht: LP, 26. jaan, lk 30.
Talumaa, M. (2013). "Kivilinna bluus" - kolmkümmend aastat hiljem [Arvo Iho fotoseeria "Kivilinna bluus"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 108-113, ill.
Koppel, A. (2013). Tõeline elu kahesaja-aastases rannatalus [Arvo Iho fotonäitus "Aastaring rannatalus" Riigikogu hoones]. Sirp, 31. mai, lk 27.
2012
Maimik, K. (2012). Kaks kümnendit filmiharidust Eestis [intervjuu režissööri ja operaatori Arvo Ihoga, kes 1992. a. Tallinna Pedagoogikaülikoolis pani aluse Eesti filmiharidusele, tema meenutused sellest ajast]. La Strada – Kinoleht, nr 5 (21), lk [3].
Iho, A. (2012). Mina ja film. Akadeemia, nr 9, lk 1635-1648.
2011
Iho, A. (2011). Aus erootika: mõned mõtted visuaalsest erootikast fotos [Suhtumisest kehalisse armastusse eri kultuurides, erootilisest kunstist, aktifotodest. Loetletud Arvo Iho töökohad, filmid, fotonäitused]. Positiiv: Eesti fotograafia ajakiri, nr 6, lk 49-62, ill.
2008
Tuumalu, T. (2008). Arvo Iho võlus ära vene filmi kuulsa bandiidi [filmist „Karuzmari“]. Postimees, 24. apr.
Käsper, K. (2008). Arvo Iho ja vene hing [filmist „Karuzmari“]. Postimees, 24. mai.
Teinemaa,S. (2008). Vastab Arvo Iho. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 4-18, ill.
Torop, P. (2008). Karusmari, karuzmari [samanimelisest mängufilmist]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 90-107, ill.
2007
Remsu, O. (2007). Brežnevi aja lõpu suve näitav dramaturgiapärl [filmist „Karuzmari“]. Sirp, 7. dets.
2002
Torop, P. (2002). Visuaalse ja verbaalse kreoliseerimine filmis „Karu süda“. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 2, 61-67.
Linnard, T. (2002). Arvo Iho: ma tunnen end kurjategijana [intervjuu]. Põhjarannik, 4. apr.
Tokareva, I. (2002). Narvalaste intiimsed portreed Arvo Iho filmis. Põhjarannik, 29. aug.
2001
Laasik, A. (2001). Kui parim näitleja on karu [filmist „Karu süda“]. Eesti Päevaleht, 13. sept.
Paavle, J. (2001). Hea film halvast filmist [filmist „„Karu südame“ jälgedes“]. Sirp, 14. sept.
Torop, P. (2001). Intertekstuaalne film [filmist „Karu süda“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 82-86, ill.
Viitol, L. (2001). Karu vaim ja küti süda [filmist „Karu süda“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 86-88, ill.
Kõrver, M. (2001). Quo vadis, mees? [filmist „Karu süda“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 89-91, ill.
2000
Iho, A. (2000). Siberi laanerahva nüütidega jõuti Eesti põlismetsadesse [filmi „Karu süda“ tegemisest]. Loodus, nr 1, ill.
Iho, A. (2000). Hukkunud alpinisti lapsed [filmikassetist „Kass kukub käppadele“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 93-95, ill.
Valme, V. (2000). Rain Simmul – Siberi kütt Pikkjärve metsades [mängufilmi „Karu süda“ võtetest]. Nädal, nr 29.
Valme, V. (2000). Jakuudi karutüdruk Iljana Pavlova [filmi „Karu süda“ naispeaosatäitja]. Nädal, nr 31.
Saaremäe, R. (2000). Arvo Kukumägi – mees halastamatust kinost [filmi „Karu süda“ võtetest]. Nädal, nr 36.
1999
Meinert, S. (1999). Arvo Iho lõputu film [„Karu süda“]. Nädal, nr 34.
1997
Iho, A. (1997). Vaimuilma väraval [Mark Soosaare filmist „Lõputa lugu „Estoniast““]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 84-85, ill.
1995
Iho, A. (1995). Rahvusliku meediakoolituse vaevarikas algus [Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetoolist ja meediaharidusest Eestis]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 71-73, ill.
1993
Volkonski, P. (1993). Impeeriumi lapsed vaatamas „Impeeriumi lapsi“. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 30-32, ill.
1991
Priimägi, L. (1991). Arvo Iho film [„Ainult hulludele“]. Sirp, 3. mai.
Hellerma, K. (1991). Eksinu ehk Naine ristipuu all [filmist „Ainult hulludele“]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 41-43, ill.
Paavle, J. (1991). Halastusingel hingeleigust mõõtmas ehk Hingevalmidus ja primitiivsus kui vaimsed arengunivood [filmist „Ainult hulludele“]. Teater. Muusika. Kino nr 5, lk 38-40, ill.
Agranovskaja, E. (1991). Pääsemine meeletuses? [filmist „Ainult hulludele“]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 47-48, ill.
Schutting, R., Schutting, G. (1991). „Vene teema“ eesti mängufilmis [filmist „Ainult hulludele“]. Päevaleht, 15. juuni.
1990
Thalberg, J., Plutser-Sarno, A. (1990). Vene ja eesti keel Arvo Iho „Vaatlejas“ [tõlkinud Riho Laanemäe]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 60-63, ill.
Ruus, A., Iho, A. (1990). Kõik on võimalik. Uus ja vana pildikultuuris [kahekõne operaatorikunstist; üles kirjutanud Sulev Teinemaa]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 42-49, ill.
1989
Torop, P. (1989). „Vaatleja“ ante et post factum. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 53-64, ill.
1988
Lõhmus, J. (1988). „Naerata ometi“ vaatajate ning arvustajate hinnanguis. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 83-87, ill.
Relve, H. (1988). „Vaatleja“ loodusevaatleja pilguga. Sirp ja Vasar, 29. apr.
Priimägi, L. (1988). Tallinnfilmi valem [filmist „Vaatleja“]. Edasi, 3. juuli.
Karro, T. (1988). Meil siin, Hüperboreas… [filmist „Vaatleja“]. Rahva Hääl, 10. juuli.
1987
Iho, A., Simm, P. (1987). Kummardus Andrei Tarkovskile. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 62-70, ill.
1986
Sutrop, M. (1986). Naerata ometi – kui palutakse! Edasi, 16. märts.
Aleksius, M. (1986). Lendas üle lastekodu [filmist „Naerata ometi“]. Edasi, 6. apr.
Ruus, V. (1986). L. Laius – A. Iho piiritsoonis [filmist „Naerata ometi“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 32-41, ill.
Karusoo, M. (1986). Kas naeratame? [filmist „Naerata ometi“]. Sirp ja Vasar, 1. mai.
Iho, A. (1986). Poleemilisi mõtteid seoses filmiga „Mine ja vaata“ [Elem Klimovi filmist „Mine ja vaata“]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 54-55, ill.
1985
Olep, J. (1985). Ka skulptuur on filmitav [filmist „Mitme kandiga Õun“]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 32-33, ill.
Ruus, J. (1985). Vastab Arvo Iho. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 5-15, ill.
1984
Käesel, T. (1984). 2x10 minutit skulptuurist [dokumentaalfilmidest "Visioon" (rež P. Puks) ja "Mitme kandiga Õun" (rež A. Iho)]. Sirp ja Vasar, 14. dets, lk 7, ill.
Eesti filmi varamu
Filmiliigid
Filmid tootmisaastate järgi
2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 2000 1999 1998 1997 1996 1995 1994 1993 1992 1991 1990 1989 1988 1987 1986 1985 1984 1983 1982 1981 1980 1979 1978 1977 1976 1975 1974 1973 1972 1971 1970 1969 1968 1967 1966 1965 1964 1963 1962 1961 1960 1959 1958 1957 1956 1955 1954 1953 1952 1951 1950 1949 1948 1947 1946 1945 1944 1943 1942 1941 1940 1939 1938 1937 1936 1935 1934 1932 1931 1930 1929 1928 1927 1926 1925 1924 1923 1922 1921 1920 1919 1918 1917 1916 1915 1914 1913 1912
Filmivaldkonna inforuum
Sihtotsingud