Kartulikasvatajad tutvunevad eksportkartuliga (1937)

Kartulikasvatus Eestis

20. sajandi algul kujunes kartul meie taludes üheks peamiseks põllukultuuriks, mida kasvatati 70000-80000 hektaril (umbes 25% kogu põllumaast). Kuni Esimese maailmasõjani müüdi kartulit väljapoole Eestit keskmiselt 47 000 tonni aastas, sellest 85% turustati Peterburi.
Pärast Esimest maailmasõda jäi kartulikasvatus enam-vähem ennesõjaaegsele tasemele. Kartuli tootmises ühe elaniku kohta oli Eesti maailmas esikohal. 1940. aastaks suurenes kartuli kasvupind 83 200 hektarini.
Kartuli tulek tegi lõpu ka eestlast aastasadu vaevanud näljahädadele.

Esimesed kahehobuserootor-kartulivõtmismasinad toodi Eestisse aastatel 1908-1914 USA-st.
1929. aastal oli Eestis 913 ning 1939. aastal 3355 kartulivõtmismasinat, kuid neid vajati 10 korda rohkem.
1920. aastatel eksporditi põhiliselt toidukartulit Soome ja Rootsi.
1930. aastatel võeti suund seemnekartuli müügile.
Alates 1932. aastast eksporditi meie seemnekartulit Itaaliasse, Hispaaniasse, Šveitsi, Inglismaale, Norrasse, Portugali, Palestiinasse, Argentiinasse, Uruguaisse jm.
Kui 1932. aastal müüdi 113,6 tonni, siis 1935. aastal 2360 tonni.
Talukartul, http://www.talukartul.ee/et/kartul-seemnekartul-kasulikku/kartul-seemnekartul-ajalugu (1.09.2011).