Aeg maha (1984)

---

Filmi saamisloost

Pärn keeldus võimu poolt peale surutud mänge kaasa mängimast. Kuna “Eine murul” stsenaariumi kohta, kuhu autor oli kõik ausalt kirja pannud, öeldi resoluutselt, et niisugust filmi ei tehta N Liidus mitte kunagi, ei jäänud tal muud üle, kui võtta aeg maha ja mängida ekraanil läbi raamatus “Naljapildiaabits” tehtud visuaalsed trikid. Sümboolselt sai filmgi pealkirjaks “Aeg maha”.
Priit Pärna esimesed aperitiivid ja antipastid [Priit Pärna varajaste animafilmide DVD] (2013). Eesti Ekspress, 31. okt, lk 58.

Tootmine:

Kinnitati filmi kirjanduslik stsenaarium: 05.11.1983
Valmis režiistsenaarium: 15.01.1984
Filmi ettevalmistusperiood: 16.01. - 16.03.1984
Võtteperiood: 17.03. - 15.07.1984
Montaaž: 16.07. - 15.08.1984
Filmi üleandmine - 15. august 1984
Venekeelse dublaaži valmimine: 13.09. - 28.09.1984
Filmi maksumus - 47 700 rubla

Linastusluba nr MB-04754 väljastati filmile 19.09.1984. aastal: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.2032.  Joonisfilmi "Aeg maha" eelarved, kalkulatsioonid.

Tallinnfilmi toimetuskolleegium lükkas esialgu joonisfilmi tagasi ja pidas vajalikuks teha filmis rida parandusi ning üht-teist hoopiski kärpida. Ümber tuli võtta näiteks stseen luurajaga ookeanis, asendades luuraja haikalaga; stseenist Napoleoni ausambaga tuli kõrvaldada lipuga rongkäik; punase lipuga paat tuli ümber võtta; loobuda venekeelsetest tiitritest solgikaevu kaanel. 
Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.2301.  Joonisfilmi "Aeg maha" stsenaarium, toimetuskolleegiumi otsus, aktid, lk 68.

Kaks versiooni

Pärna järgmise filmi „Aeg maha” (1984) juures jäid tsensoritele muuhulgas probleemsena silma kaks vatijopedes ja kõrvikmütsidega töölist, keda tõlgendati venelaste ebasoodsas valguses näitamisena ning nende osa lasti ümber teha (mistõttu filmist eksisteerib nüüd kaks versiooni, originaal, ja tsensuurile sobinud variant, kus vatijopedes mehi asendavad klounid). Ent valvsamale osale kodupublikust oli see nähtavasti vaevata äratuntav, haakudes ka filmi läbiva, omaette pinget  kandva  toidutemaatikaga.
Laaniste, M. (2011). Enesekuvandeist ja maailmapildist Priit Pärna filmides "Kolmnurk" ja Hotell E". Eesti filmi sajand = A century of Estonian cinema. Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on Art and Architecture = Studien für Kunstwissenschaft, kd 20, nr 3-4, lk 62-96.

Info peale lõputiitreid

Film taastati programmi Eesti Film 100 raames
Pildi digitaalne taastamine: Nukufilm OÜ / Tõnu Talivee
ja trickWilk (Saksamaa)
Heli: Film Audio OÜ / Ants Andreas
Taastamist toetasid:
Eesti Kultuurkapital, Eesti Filmi Sihtasutus
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
© Tallinnfilm 1984 / 2007

Režissöör Priit Pärn oma filmidest

«Aeg  maha» on nüüd teie rahvusvaheliselt kõige enam pärjatud film. Kas peate teda oma parimaks filmiks?
Arvan, et «Kolmnurk» on siiski hea film, aga «Aeg maha» — ta  võib ju olla, võib ka mitte olla... Enda jaoks tundub ta fragmentaarne. Kui film oleks valminud sel kujul, nagu ta mul endal oli esialgu plaanitsetud,  oleks ka heameel edust olnud  sajaprotsendiline.
Mida aga üldse  tähendab auhind? Film on enda jaoks lõpetatud etapp, kui ta on valmis... Hea muidugi, et saab sõita...

Kas  moondumiste, metamorfooside keel on teie jaoks multifilmis parim eneseväljendusvahend? Mis tuleb edasi?
Filmis «... ja teeb trikke» olid need moondumised mulle endale huvitavad, edaspidi pole nad erihuvi pakkunud. «Harjutustes iseseisvaks eluks» ei omandanud nad mingit olulist rolli, «Kolmnurk»  läheb sellest reast tagasi, samuti nagu mingil määral «Aeg maha»: ka seal on tegelikult puhtmoondumiste osa võrdlemisi väike, põhiliselt kasutatakse selles kõikvõimalikke joonistatud huumori võtteid. Kahtlemata jäävad need moondumised ka edaspidi mu filmidesse, sest multifilmi võimalused sellised ongi — kas teha visuaalset nalja või anda kujund. Enda jaoks aga peaks loogiline rida arenema tunduvalt tõsisema  ja raskema filmi suunas: too tulevane film oleks groteskne ja sisaldaks kindlasti ka metamorfoose, kuid võibolla oleks isegi  lähem mängufilmile. Näeksin oma teed nii: maksimaalse  multifilmi võimaluste kasutamisega käsitada samu probleeme, millest võib rääkida mängufilmis.

Kontseptsioon multifilmis? Naljafilmis?
Kui filmi sõnum on ühe lausega väljendatav, oleks olnud õigem kirjutada publitsistlik artikkel. Ning kui filmi puhul küsitakse  «Mida sellega öelda tahetakse?» — siis üks kahest: kas film on ebaõnnestunud või küsija lähtekoht vale. Igal juhul peab film olema eluga seotud. Laias  laastus on nõukogude multifilm eluga nõrgalt seotud, elab oma steriilses maailmas.
Arvan, et multifilm on liiga kallis ettevõtmine, et edastada mõnda  lihtsat sõnumit: see on hea, see halb. Autor peab endale aru andma, millest ta filmi tahab teha, autoripositsioon peab talle enda jaoks selge olema. Sõnum peab toimima emotsioonide kaudu; mis aga vor­misse puutub, siis — film olgu huvitav, muidu võib ta sisaldada ükskõik kui kaaluka idee, kuid ta pole hea film. Millega see saavutatakse, kas trikitulevärgiga või muuga, see on autori laadi küsimus.
Balbat, M. (1985). Taaspärjatud Pärn [muljeid Portugali festivalilt]. Sirp ja Vasar, 6. dets, lk 7.

Ümberringi reaalselt eksisteerivat paljurahvuselist kosmost kajastatakse ja markeeritakse eesti animafilmides erilisel viisil. Kuidas seda tehakse?
Vaatame Priit Pärna filme, mis selles suhtes on eriti ilmekad, ning valime trikkidele üles ehitatud parodiseeriva filmi "Aeg maha" ("Time Out"). Pärn jutustas: "Just selsamal ajal tegin ma lasteraamatut "Naljapildiaabits", karikatuuri aabitsat lastele. Ühest küljest lastele, teisest küljest oli see ainuke võimalus avaldada karikatuuride raamat. Siis ma mõtlesin: kui prooviks teha filmi väikestest tükkidest. Kuid tundus, et väikeste naljade kassetti teha ei ole huvitav, ma hakkasin otsima süžeed ja lõplikul kujul on minu filmi mudel niisugune: alguses ja lõpus jookseb piiratud ruumis kass, keskmises osas aga tungib ta sellest välja. Me püüdsime teha nii, et sellest tuleks meie maailma mudel. See tähendab — hullumeelne, väga militaarne, kuid palju huvitavam maailm, kui elu kambris filmi alguses ja lõpus. Keskmises osas kasvasid kõik sündmused üksteisest välja nagu loogiline rida. Stuudios oli kuulda süüdistavaid noote: Pärn lubas teha lastefilmi, aga tegi poliitilise pamfleti kahest üliriigist. Kuid ma arvan, et see on kõigest hoolimata lastefilm, isegi kui kõik oleks jäänud nii, nagu oli esimeses variandis, sest seal olid viited palju selgemad... tulemus oli teadagi milline. Kuigi niisugune jõuline reaktsioon filmile üllatas mind mõnevõrra."

Mis siis riivas hiljutisel 1984. aastal eesti filmitoimetajate kogenud silma?
Filmi tegelasteks on neegrinaine, kauboi ja Mack Sennetti vaimus politseinik, robinson ja teiste seas ka kaks vattkuues ja kõrvikuga meest. "Sisuliselt just see kutsuski välja toimetajate süüdistused," jätkas Pärn. /---/  "Põhimõtteliselt olid nad meie jaoks... noh näiteks Nõukogude armee. Need olid kaks niisugust organiseeritud, aktiivset tegelast — olid, sest kogu filmi keskmine osa tehti ümber, kõige paremad kohad lõigati välja ja järelejäänud paigutati ümber, et kuidagi taastada tegevuse järjepidevust. Ma püüdsin teha nii, et oleks huvitav, kuid militaarne. Näiteks lendab rakett ja kukub taldrikule — plahvatus, väike suitsuseen, mis muutub arvatavasti marineeritud seeneks ja inimene sööb selle ära. Kuid mis lõigati välja: hai sai kassilt kõrvakiilu ja ujub veepinnale, kõht ülespidi nagu surnud kalal, tema kõrval kerkib veest välja kanderaam, selgub, et hai on kanderaamil, kaks vattkuues meest tassivad seda, siinsamas aga on vene ahi roomikutel ja ahju peal inimene, kes mängib balalaikat. Hai tõugatakse ahju, viimane kandjatest tormab laupapidi vastu ahju. See lõigati muidugi välja ja öeldi, et hai näeb välja täpselt nagu surnud Brežnev — kuidas ta lamas, keel suust väljas. Kui seda öeldi ja ma vaatasin tähelepanelikult — tõepoolest, tuletas meelde küll... See juhtus siin meie stuudios, Moskvani see välja ei jõudnud, see lõigati juba siin välja."
Orlov, A. M. (1996). Eesti animafilm ja eesti anima: subjektiivseid tähelepanekuid, žiletitera keelel [ülevaade, tõlge raamatust “Animaator i jego anima”, Moskva, 1995]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 43-56.

Filmist ajakirjanduses

Heinz Valk: „Filmid "...ja teeb trikke" ning "Aeg maha" on vist Pärnale vajalikud temas kuhjunud rõõmu vallapäästmiseks ning seda teeb ta siis ka niisuguse andumuse ja lõbuga, et teravmeelsuste tulevärk lööb hinge kinni ning naer ei suuda sealt välja pääsedagi, enne kui film otsas. Ainult kõõksud ja vabised. Mõnele teisele tegijale piisaks sellest naljade hulgast mitme filmi  täitmiseks, kuid Pärna muusa on ilmselt nii viljakas daam,  et tema hoolealune võib nalju loopida lausa nelja käega ja ikka ei saa tagavara otsa. «Aeg maha» on sellise laadi tippe.  Rohkem vaimukust ühte filmi koondada pole vist enam võimalik. Ja seetõttu ta polegi lihtsalt multifilm, vaid lausa  multifilmilikkuse pidu, huumori pidu, kunsti pidu.
/---/
Tehes loo puhtast elurõõmust, riskis Pärn elitaarse kultuuriseltskonna usalduse kaotamisega. Seal peetakse ju õilsaimaks humoristlikuks eneseväljenduseks kas väsinud ja blaseerunud irisemist, küünilist masohhismi või siis koni kustutamist naabri kohvitassi. Seega tihendab Pärn oma filmiga meie nüüdiskultuuris üht hõredat kohta. Pidulikumalt väljendudes võib ütelda, et ta täidab isegi vajalikku sotsiaalset tellimust, sest elujõuline nali on inimesele tunduvalt vajalikum kui tema päästmiseks välja antud tosin käskkirja.“
Valk, H. (1985). Triibuline kass võtab "aja maha" [joonisfilmist "Aeg maha"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 60-64.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Priit Pärna varajaste animafilmide DVD on sarja 6. DVD, ilmunud 7.11.2013. Sellel on järgmised filmid:

Kas maakera on ümmargune (1977)
... ja teeb trikke (1979)
Harjutusi iseseisvaks eluks (1980)
Kolmnurk (1982)
Aeg maha (1984)
Eine murul (1987)

Prantsuse kogumik

Prantsusmaal anti välja kogumik kahest DVDst "Priit Pärn Integral 1977-2010"

9.12.2013

Prantsuse stuudio Chalet Pointu ja CaRTe blaNChe andsid välja Eesti animalegendi Priit Pärna DVD. Retrospektiiv hõlmab kõiki Pärna 12 animafilmi ja kannab nime “Priit Pärn Integral 1977-2010”. Filmid on inglise, prantsuse ja jaapani keelsete subtiitritega. Lisaks on DVD’l veel 3 reklaamfilmi, üks Pärna õpilaste film ning kaks dokumentaalfilmi Pärnast. Filmidele lisaks on DVD’ga kaasas ka 20lk buklett. 
DVD on mõeldud peamiselt prantsuskeelsele ja Jaapani turule.

Seoses Priit Pärna DVD esitlusega Pariisis, näitas Forum des Images 6. ja 7. detsembril ka valikut varasematest filmidest. Linastusid “Kolmnurk” (1982), “1985” (1995),  “Karl and Marilyn” (2003), “Elu ilma Gabriella Ferrita” (2008) ja “Tuukrid vihmas” (2010). Priit Pärn oli ka ise Pariisis aukülalisena kohal, et oma filme sissejuhatada.
Prantsusmaal anti välja DVD Priit Pärna animafilmidega / Joonisfilm, http://www.joonisfilm.ee/archives/1747 (2.09.2015).