Keelemässaja. Mati Hint (2022)

Filmist meedias

Andrei Liimets: „Lavastaja Annika Koppel on seisnud keerulise väljakutse ees. Esimene põhjalik intervjuu salvestati Hindiga 2019. aastal, kuid paraku lahkus emeriitprofessor meie seast sama aasta augustis enne edasisi võtteid. Nii tuleb suuremat osa lünki täita tema pere- ja lähikondsetel. Vaataja peab aga harjuma kordamööda nii oleviku- kui minevikuvormis kõnelemisega oma kangelasest.

Õnneks pole ennekõike filmiajakirjanikuna viljakas Koppel heitunud. Varem üksikute dokumentaalide juures stsenaristi ja toimetajana kaasa löönud debüütlavastajal on õnnestunud panna olude kiuste kokku igati terviklik ja kõnekas film, mis vaatab ühelt poolt detailitundlikult valdkonna sisse ja samas sealt väljapoole. "Keelemässaja" ei pelga ära akadeemilistesse nüanssidesse süvenemist ning laseb Hindil endal rääkida kirglikult nii mõnelgi kooliõpilasel juhtme kokku jooksutanud teemal nagu välted.

Kui pelgalt akadeemilise aruteluna riskib "Keelemässaja" filmina kuivaks jäämisega, siis laiemale publikule peaks äratundmist pakkuma laiemad seosed eestluse idee ning lähikümnendite poliitikas toimunuga. Hindi mõjukust kannavad edasi usutlused nii tuntud nimedest teekaaslaste kui ka surnuaial kohatud õpilaste seltskonnaga. Filmi suurimaks väärtuseks kujunebki Hindi mõju mõtestamine läbi mitme põlvkonna ja ajastu. Praegu kohati klounaadiks kiskuvat riigikogu vaadates pole vähetähtis ka meenutus, millised haritlased olid alles äsja riigitüüri juures.“

Arvustuse täistekst:
https://kultuur.postimees.ee/7620532/kinoekraanidel-kohtuvad-kaks-eesti-massajat
Liimets, A. (2022). Kinoekraanidel kohtuvad kaks Eesti mässajat [filmidest „Keelemässaja. Mati Hint“ ja „Mare Tralla saladus“]. Postimees, 6. okt, lk 17.

Kaia Sisask: „„Keelemässaja” puhul on vaataja pärast umbes sama tark kui enne, sest eks tavainimene teagi ju Hindist eelkõige seda, et ta oli tuntud keeleteadlane, kes osales iseseisvuse taastamise aegses poliitikas, sh keeleseaduse väljatöötamisel. Film lisab küll veidi perekondlikku tausta, aga jätab kasutamata võimaluse vastanduseks kahe väga erineva keele- ja kultuuriareaali, Lõuna-Eesti ja Saaremaa vahel, millest esimeses asus Hindi isakodu, teises hilisem elukoht. On ju hästi teada, kui erinevad on need paigad nii ajalooliselt, keeleliselt kui maastiku ja kogu atmosfääri poolest. Kelle süda kord juba Lõuna-Eestis, sellel on Saaremaal raske kohaneda ja vastupidi. Kogu Lõuna-Eesti kultuuri ja keele temaatika, mis Hindile ju nii armas ja oluline oli, jääb filmist täiesti välja, erandiks vaid kaks lauset, millest üks laseb justkui aimata, et lõunaeesti keelega on juhtunud midagi väga halba, ja teine väljendab Hindi isiklikku solvumist selle üle, et lõunaeesti keelt murdeks nimetatakse. Seetõttu oli hämmastav lugeda Õhtulehe filmitutvustusest (29. september 2022): „Film püüab mõtestada, missugune roll oli Hindi sünnikoha Lõuna-Eesti viljakatel maastikel ja karmil ajalool tema isiksuse kujunemisel”, sest seda see küll mitte mingil moel ei tee. Film just nimelt ei mõtesta midagi, vaid lihtsalt jälgib ja kuulab, mida räägitakse. Me ei saa teada, kuidas kujunes Mati Hint keeleteadlaseks ega ka seda, mis talle eesti keele arengute puhul kõige rohkem kas rõõmu või muret tegi. Või  mis on nende vaidluste tuum, mis kutsuvad esile portreteeritava ilmse solvumise. Mille vastu see keelemässaja siis täpsemalt mässab?

Mäss eeldab konflikti, aga konflikti kas ei ole või siis vaikitakse see filmis delikaatselt maha. Miks mitte faktidega lagedale tulla: sellega, et keeleteaduses on ka Hindi omadest väga erinevaid seisukohti, et mõned Hindi seisukohad on tänaseks aegunud ja mõned, mille teemal ta sõna on võtnud, näiteks kakskeelsus, ei kuulu otseselt tema uurimisvaldkonda, mistõttu ei saa neid ka võtta absoluutse tõena. Sest ainult tausta avamisel oleks võimalik aru saada nii peategelase kompromissitusest kui Helle Metslangi humoorikast, muigelsui öeldud fraasist „Ära usu Hindi juttu. Hindil on hullud jutud”, või siis Martin Ehala ülidelikaatsest nendingust, et kuigi omas ajas uudne, polnud Hindi teooria ka midagi sellist, mis oleks teised teooriad ümber lükanud.“ /---/

Arvustuse täistekst: https://www.temuki.ee/archives/6519
Sisask, K. (2022). „Keelemässajast“ keele ja mässu aspektist. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 96–103.