Sõjalaevade Lennuk ja Vambola müümine Peruule I-II osa (1933)

Ajakirjandusest

"S/l. "Lennuk" on ehitatud 1916. aastal. Veeväljasurve 2000 tonni, kiirus 33 sõlme ehk 33 miili tunnis; tegevuspiirkond 2400 miili 32.700 HP. Relvastuseks viis neljatollilist suurtükki, 3 torpeedo aparaati ja kuuli-pildujad. Pikkus 107 meetrit, laius 9,5 m, süvis 3,9 m, meeskond 160 meest.
S/l. "Vambola" on ehitatud 1917. aastal, veeväljasurve 1800 tonni, relvastuseks neli neljatollilist suurtükki ja 3 torpeedo aparaati; tegevuspiirkond 2400 miili, 30.000 HP.; pikkus 96 meetrit, laius 9,34 m, süvis 3,8 m; meeskond 150 meest."
"Lennuk" ja "Vambola" müüakse ära (1933). Postimees, 9. juuli.

"Pühapäeval saabus Tallinna Peruu kahemastiline tanklaev “Arconal”, kes tõi kaasa 14 Peruu meriväe ohvitseri ja 60 allohvitseri ja madrust. Kogusummas oli “Arconal” 120 meest, ülejäänud osa mehi kuulub tanklaeva meeskonda. 14 ohvitseri ja 60-liikmeline meeskond paigutatakse siin “Lennukile” ja “Vambolale”, ehk uute nimedega “Almirante Guisse” ja “Almirante Villar”. Esmaspäeval tegi Peruu uue destroyerite-divisjoni ülem meriväe kapten Tomas Pizarro visiidid kaitsevägede staabi ülemale ja merejõudude juhatajale. Laevade üleandmise ja ülevõtmise kohta läbirääkimisi peeti alles üldjoontes. Ka on alles lahtine Eesti meriväe eriteadlaste ja ohvitseride kaasasõit, selles küsimuses läbirääkimisi veel peetud ei ole. Kuid võib oletada, et kaht sarnast sõjalaeva 74 mehega ei saa ikka üle ookeani viia. Tahes-tahtmata tuleb peruulastel hankida siit meeskonnale lisa; kas eraisikutest või kokkuleppel meie kaitseväelastest.
Sini-must-valge lipu vahetamine laevadel puna-valge-punase lipu vastu toimub alles siis, kui laevade üleandmine ja vastuvõtmine on saanud teoks. Pühapäeval võis näha Tallinna tänavatel eksootilise välimusega mereväelasi sõjaväe mundrites. Juba meremeeste välimus ütles, et need on vabadussõja veteraanide “Lennuki” ja “Vambola” uued valdajad. Mehed on peamiselt väiksekasvulised, tõmmud, laiade põsenukkidega. Madrused kannavad pisikesi valgeid mütsikesi, mis tuletavad meelde kokkade peakatteid. Ohvitserid ja allohvitserid on mundris samuti, nagu kõigi teiste riikide mereväelased. Lahku lähevad mundrid vaid tunnusmärkidelt ja mütsi kokarditelt. Meie madrustega sobis peruulastel kohe tutvus. Raskusi tegi vaid keele küsimus. Inglise keele oskajaid on meeskonna hulgas vähe ja hispaania keelt ei oska omakorda jälle meie mehed. Juhuslikult teenib aga meie mereväes madrusena G. Mägede, kes elanud 4 aastat Peruus ja valitseb hästi hispaania keelt. Ta võttis ka kohe kaugete kolleegide juhtimise linnas enda kätte. Õhtul võis siin-seal näha juba peruulasi ja meie “Lennuki” ja “Vambola” madruseid ühiselt ja ülevas tujus."
Peruulased saabusid sõjalaevade järele (1933). Päevaleht, 22. aug.

Isikuid

August Kerem (11.10.1889 Karula v. - 28.05.1942 Sverdlovski obl.), riigitegelane, erialalt agronoom. Lõpetas 1916 Riia Polütehnilise Instituudii põllumajandusosakonna, osales I maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas. Juhtis 1919-20 Põllutööministeeriumi maakorralduse peavalitsuse juhatajana ning 1920, 1923-25 ja 1929-31 põllutööministrina maareformi teostamist, oli 1927-28 riigivanema asetäitja, 1926-28 teede- ning 1931-32 ja 1932-33 kaitseminister, 1933-40 oü. "Mootor" direktor. Seoses hävitajate "Lennuk" ja "Vambola" Peruule müümise tehinguga süüdistati Keremit pistise võtmises; kohus mõistis ta õigeks. I-V Riigikogu liige. Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1941, lasti vangilaagris maha.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 153.