„Diplomaadi saatus“ on film Nõukogude okupatsiooni algusest Eestis, riigimehe Friedrich Karl Akeli ja tema perekonna dramaatilisest saatusest. Neljakümne aasta taguseid sündmusi meenutavad Akeli tütred, Tallinnas elav Asta Treude, Rootsis elav Lia von Sydowi ja tütretütar Lii Heribertson. Ajaloolist täpsust lisavad Lembit Lauri kaadritagused tekstid, kroonikakaadrid, arhiivdokumendid ja fotod. Riigikogu liige Friedrich Karl Akel arreteeriti maradööritsevate nõukogude madruste poolt 1940. aasta oktoobris oma kodumajas, Tallinnas Roosikrantsi tänaval. Järgnesid lõpmatud ülekuulamised, provokatiivsed küsimused võõra riigi ohvitseridelt, kolmel korral ülekuulamised katkestati ja võib vaid aimata, mida see tähendas. Patarei vangla üksikkongist riigivanem tagasi ei pöördunud, kaua aega oli tema saatus lähedastele teadmata. Akeli tütred, Asta Treude ja Lia von Sydow meenutavad, et juba varem, 1. detsembri 1924. aasta riigipöördekatse ajal käisid mässulised Riigivanema Majas Toompeal, kuid siis nende käsi isani ei jõudnud. Tookord suutis Eesti Vabariik end kaitsta. 1939. aasta augustis Molotovi-Ribbentropi salasätete sõlmimisega alanud sündmused muutsid Eesti Vabariigi saatust, ei riik ega riigimehed suutnud vähematki teha oma rahva ja lähedaste heaks. Koos paljude teiste saatuskaaslastega paisati maailma laiali Akelite perekond. Isa ei tea laste, lapsed isa saatusest. Perekonna loo jutustab koos emaga 1941. aastal asumisele saadetud Asta: „ Meid pandi tänava peale maha. Olgu ilm mis tahes, olgu koht mis tahes. Ei süüa, ei vett [ …] oli raske, oli nälg [ …] piilusid meid, ka kohalikel oli raske. Kirst sai mammale ise tehtud, sai ilusti maetud, ikka kalmistule…“ Kaardilt, Siberi avarustest on vanaproual asumisele väljasaatmise sihtkohta raske üles leida. Akeli poeg Friedrich Karl juunior saadeti nõukogude vangilaagrisse, kus ta suri 1942. aasta märtsis. Nõukogude sunnitöölaagris külmus surnuks Asta abikaasa (Damasius Treude), Akeli tütar Lia von Sydow abiellus Rootsi diplomaadiga, tütar Vilma Akel (09.11.1906 Tallinn - 07.03.1971 Stockholm) jäi punaterrorist puutumata, ta põgenes sõja ajal Rootsi ja maeti kaugel kodumaast. Kui Soome välisminister Holsti saab näha Nõukogude Liidu kui agressori väljaheitmist Rahvasteliidust, siis isolatsioonis olev Akel ei oska aimata, kuivõrd on muutunud Euroopa poliitiline kaart. Kroonikakaadrid aastatest 1923-1938 näitavad veel Akeli aega, räägivad Rootsi , Soome ja Eesti riigi pikaajalistest headest diplomaatilistest suhetest, Eestist kui iseseisvast riigist. Nendel on Akel riigivanem, välisminister, saadik. Lia von Sydowi diplomaadist abikaasa sõnul oli Akel autoriteet. Nõukogude okupatsiooni alguses pakkus Rootsi kuningas Gustav V ja Soome president talle ja ta perele varjupaika, kuid perekonnapeana pidas ta aga tähtsamaks jääda oma esivanemate haudade juurde. Nõukogude Eestisse pöördus perekonnast tagasi ainult Asta. „Üks piltilus daam ennustas mulle suurt tulevikku. Nüüd tuba 12 ruutmeetrit, aga kuninganna kiri laual…,“ mõtiskleb Asta oma elu üle kuninganna Silvia tänukirja lugedes. „Ma ootan ikka oma suurt tulevikku…“ 1992. aastal (22.-24.04) saab võimalikuks Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuniganna Silvia riiklik visiit taasiseseisvunud Eestisse. Kroonikakaadrite järgi on kuninga visiidid ja tamme istutamine Kadrioru lossi parki aegadetagune traditsioon. Tema Majesteedi laeval korraldatud vastuvõtule (23.04.1992) kutsutud külaliste seas on vanaproua Asta Treude. Akeliga lähedane olnud tütar näeb vanglas tehtud viimaseid fotosid isast filmis esimest korda. „ Ma ikka mõtlen, mis see tuum on, miks me elame ja kuidas me elame - kõik see puudub. See kõik on üks , üks, üks, üks suits…“, jäävad Asta raskelt lausutud sõnad õhku vastust otsima. NKVD sõjatribunal otsusega mõisteti Friedrich Karl Akel surma 2. juulil 1941. Otsus viidi täide 3. juuli öösel kell üks. Toimikus, millel kirjad „Täiesti salajane“, „Säilitada igavesti“, Akeli mõrvamise ja matmise paikade kohta dokumente ei leidu – need jäävad tütardele teadmata. „Diplomaadi saatus“, Akeli lugu on üks näide eesti riigimeeste saatusest pärast Eesti Vabariigi okupeerimist. Enamus neist jagas Akeliga sama saatust – kes mõrvatuna vanglas, kes hukkudes nõukogude vangilaagrites, kes saadetuna Siberisse asumisele.

Diplomaadi saatus

Esimene osa Mark Soosaare dokumentaalfilmist, mis räägib president Konstantin Pätsi elust ja tema rollist Eesti rahvusriigi loomisel.
Helsingi, 9. september 1990. Saabuvad USA president George Bush, Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov abikaasaga. Neid võtab vastu Soome president Mauno Koivisto abikaasaga. Mark Soosaare vestleb naisega, kel käes sinimustvalge lipuke. Soosaar jutustab tulevase presidendi sündimisest, koolipõlvest jne. Fotod ja filmilõigud arhiivist. Eesti kui Vene tsaaririigi kubermang, Baltimaade iseseisvumine, Vabadussõda, Tartu rahu. 1921. aastal valitakse Konstantin Päts Riigivanemaks. Juba enne Tartu Rahu sõlmimist olevat Lenin teatanud, et töölised niikuinii kukutavad kodanluse ja loovad Nõukogude Eesti, kes teeb Venemaaga uue rahu. 1924. aastal kukkus see läbi. Arhiivikaadrid. Välissuhtluse arendamine Rootsiga. Fotodel Pätsi talu areng Kloostrimetsas. Eduard Ole portreemaal Konstantin Pätsist. Balti riikide omavaheline suhtlus iseseisvusaastatel. Presidendi pojapoeg Matti Päts väikese poisina arhiivilindil ja reaalajas vanaisa meenutamas. Suhted Eesti ja Soome vahel. Matti Päts kohtub Soomes Ruskos hr Heikkilä ja ta kahe vennapojaga, kelle vanaisa, eduskunna saadik, oli meelitanud 1931. aastal endale Ruskosse külla Eesti ja Soome presidendid ning mõlemad istutasid 20. juulil sinna tamme. Mati Päts vaatab vanaisa istutatud tamme. Vabadussõja monument Soomes. Soome ajaloolane Seppo Zettenberg ja Matti Päts vestlevad ajaloo teemadel – Eesti ja Soome liidu loomise ideest.
Vapside teemal kõneleb Helmut Maandi, Pätsi-aegne riigikogu liige. Ta toob esile ka eestlaste igipõlise rivaalitsemise: Kaupo ja Lembitu; Hurt ja Jakobson; Päts ja Tõnisson. Metallikunstnik Tõnu Lauk räägib Pätsi ordenitest. Arhiivikaadrid iseseisvusaegsest Eestist: koolitunnid, kehakultuur, asundustalud, põlevkivi kaevandamine, Pärnu uue silla ehitus, teater Vanemuine. Räägib Konstantin Pätsi kunagine kantseleiülem, Vancouveris elav Elmar Tambek. Eesti-Poola ja Eesti-Vene suhted. 1938. aastal valitakse Päts presidendiks. Väino Kallas, raadioinsener Pärnust, meenutab lapsepõlvekohtumist Konstantin Pätsiga. Arnold Rüütel meenutab Pätsi külaskäiku Saaremaale aastal 1939. Piilide pere Hiiumaalt meenutab 1938. aasta president Pätsi visiiti. Reimo Sepp Soomest meenutab Pätsi kõnet, mida ta 13-aastasena vaatas-kuulas ja mis temas turvatunnet tekitas. Baaside leping arhiivimaterjalil. Arnold Rüütel, kes nägi vägede saabumist Saaremaale, olevat tasahilju lootnud, et tal õnnestub näha ka nende lahkumist.

Riigivanem I

Vladimir Parveli portreefilm eesti filmikunsti rajajast, esimesest kutselisest filmioperaatorist Konstantin Märskast.
Filmi algus viib tummfilmi ajastusse – näidatakse lõike Konstantin Märska mängufilmist „Jüri Rumm“ (1929). Edasi selgub, et kinofilmide tegemine oli 1920–1930ndate Eestis rahapuudusel raskendatud. Ajaleheveergudel tõusetub ühtepuhku küsimus: kas Eestis maksab üldse filme teha?  Maksab! – usub visa Saaremaa mees Konstantin Märska, kes 1930. aastaks on vändanud juba 5 täispikka mängufilmi. Kuid saamata valitsuselt rahalist tuge, on pidevalt võlgadega maadlev filmimees sunnitud oludele alla vanduma. Tema film „Vigased pruudid“ (1929) müüakse lõpuks oksjonil vaid 18 krooni ja 15 sendi eest! "Võlausaldajad kannul, purunenud unistused südamel – nii saab temast uuesti filmikroonika reamees," märgib diktor. 
Märska hakkab leiba teenima ringvaateid väntavas Eesti Kultuurfilmis. Katkendeid tema sündmuskroonikatest saadavad diktori kriitilised ja halvustavad kommentaarid oludest kodanlikus Eestis. Näeme kaadreid vabariigi paraadüritustest Tallinnas, kus kohal on ka riigivanem Konstantin Päts: sõjaväeparaadid Vabaduse platsil, lipuõnnistamine Estonia ees jm. Paraadvõtete vahele (ja kontrastiks) on Märska sageli peitnud elutruid kaadreid rahva elust: tööliste rongkäigust 1. mail, kaevurite raskest tööst jm. Eekraanil on ka meeleolukaid hetki kultuurisündmustest, huvitavaid olupilte lihavõttepühade tähistamisest Petseris, Ühisabi heategevusüritusest Tallinnas, kevadistest põllutöödest, kalurite elust jpm. 
Olude kiuste kujuneb Märskast omapärane ja andekas filmireporter, tõdetakse linaloos. Väsinud sündmuskroonika filmimisest, pageb ta looduse rüppe, jäädvustades oma lüürilisi loodusvaateid Eestimaast. Nüüd kuulub Konstantin Märska alatiseks meie filmiajalukku.

Okkaline rada

Vabariikilik aianduspäev ENSV Teaduste Akadeemia Põllumajanduse Instituudi Polli filiaalis.
Kolmesaja viiekümne osavõtja hulgas on tuntud sordiaretajad Otto Kramer ja Jaan Raeda, aednik-asjaarmastaja Mihhail Kolk Orissaare rajoonist, Räpina rajooni Stalini nimelise kolhoosi aednik Hindrik Heering, agronoom Akelina Mundi ja teised. Põllumajandusteaduste doktor Aleksander Siimon esineb pikema ettekandega puuviljaaianduse väljakujundamise perspektiividest, kuulajad istuvad õues pikkadel pinkidel. Külastajad tutvuvad Polli aiandusnäitusega, välja on pandud nii tavapäraseid kui uusi puuvilja- ja marjasorte, aedvilju ning lilli. Vene sordiaretaja Ivan Mitšurini portree seinal.

Vabariiklik aianduspäev Pollis

Vaated valitsuse liikmetele töölaua ümber.
Riigihoidja Konstantin Päts siseneb istungitesaali, tervitab valitsusliikmeid kättpidi, misjärel kõik kogunevad laua taha ja võtavad istet. Näeme Johannes Laidoneri, Karl Selterit, Friedrich Karl Akelit, Kaarel Eenpalu, Artur Tupitsat, Oskar Kaske ja teisi valitsusliikmeid suurtes ja keskplaanides, panoraam suundub piki riigivanemast vasakul tiival istuvaid ministreid laua lõpuni ja tagasi (hetkeks ilmub kaadrisse laual seisev mikrofon) ning kaamera teeb pooliku panoraami ka paremal pool istujatel,   K. Päts teatab, et koosolek on pühendatud neile seaduste eelnõudele, mis tuleb riigikokku saata ja küsib, kas härradel oleks päevakorra kohta sooviavaldusi. Kaks koosolekust osavõtjat võtavad sõna (tekst arusaamatu). Seejärel kirjutab riigihoidja paberitele, kuivatab kirjapressiga ja küsib, kas härradel on veel soove. Tuleb ettepanek jooksvate küsimuste asjus, vaja oleks mõned tellimused kinnitada, kui pärast aega jääb. Sellega on siis kolm seaduseelnõu päevakorda võetud, rohkem kahjuks täna ei jõuagi, arvab president.
LISA: Filmis kasutamata jäänud võttematerjal, juurdepääs filmiarhiivis MXF@50Mbit/sec. 
FKM: endine nr. MXF f n n 00056 - K. Päts sundimatus vestluses, istudes töölaua taga. 10“

Pilk Vabariigi Valitsuse töökoosolekule

Ungari ja Eesti vahel hiljuti sõlmitud kultuurilise koostöö lepingu tulemusel avatakse esimese ettevõttena 1938. aasta 9. aprillil Tallinna Kunstihoones Ungari kunsti näitus. Näeme läbi spaleeri saali sisenemas aukülalisi: riigihoidja Konstantin Päts, Ungari haridusministeeriumi kunstiosakonna juhataja nõunik dr. Aladar Hach, haridusminister Aleksander Jaakson, välisminister dr. Friedrich Karl Akel, põllutööminister Artur Tupits, diplomaatilise korpuse liikmed, rohkelt kunstnikke ja haridustegelasi. Külalised avamistseremoonial istumas ja kõnet kuulamas, seejärel tutvumas eksponaatidega, vestlemas ja kataloogi uurimas.

Ungari esimene kunstinäitus Tallinnas

Riigihoidja K. Päts külastas Soome Vabariigi presidenti. Filmis näeme K. Pätsi saabumist 2. septembril 1937. aastal Soomest laevaga Tallinna sadamasse. Sadamasse  on tulnud riigihoidjat vastu võtma Vabariigi valitsuse liikmed, tema perekonnaliikmed ja hulk rahvast. Päts on vastuvõtjate keskel, teda tervitatakse,  isa süles  väike Matti saab vanaisalt kallistuse.  K. Päts läheb auto juurde ja  istub autosse.
Pika versiooni sisukirjeldus:
Filmi alguskaadris näeme silduvat laeva "Tasuja". Fanfaarihelide saatel tuleb laevalt maha riigivanem Konstantin Päts. Talle raporteerib 3. diviisi ja Tallinna garnisoni ülem kindral Herbert Brede. Riigivanem möödub aukompaniist ja tervitab talle vastu tulnud valitsuse liikmeid ja diplomaate. Vastuvõtjate seas on ka Viktor Päts väikese pojaga, kes kallistab vanaisa. Seejärel võtab Päts vastu aukompanii paraadi, istub autosse ja lahkub. Filmi taustaks kõlab marsimuusika.

K. Pätsi vastuvõtt Tallinna sadamas tema saabumisel külaskäigult Soome 2. sept. 1937. a.

Läti välisminister viibib läbisõidul Tallinnas, et sõita edasi Helsingisse vastukülaskäigule Soome välisministrile. Ringvaade algab rongi saabumisega Balti jaama. Hetk hiljem näeme Läti välisministrit Vilhelms Muntersit kätlemas Eesti välisministri Friedrich Akeliga. Näeme ka teisi vastuvõtjaid, Läti saadikut Edgar Krievinsch'i (prillidega, lipsuga). Järgnevalt väljuvad välisministrid koos saatjatega (tagumises reas Soome saadik Hynninen) jaamahoonest. Munters kergitab tervituseks oma kaabut, teised härrased oma silindreid. Istutakse ootavasse autosse. Kaamera libiseb üle jaamahoonel lehviva Läti lipu ja üle inimeste sagina jaamaesisel.

Läti välisminister V. Munters Tallinnas läbisõidul Soome

Läti välisminister Vilhelms Munters viibib 12. aprillil 1937. aastal läbisõidul Tallinnas, et  suunduda siitkaudu reisiaurikuga Wellamo edasi Helsingisse Soome välisministri N. Holsti ametlikule vastukülaskäigule.               Hommikuse Riia kiirrongiga saabub Tallinnasse Läti välisminister Vilhelms Munters koos saatjatega. Eesti välisminister dr. Friedrich Akel tervitab perroonil Läti kolleegi ning koos suundutakse läbi jaamahoone välja.
Pikema variandi sisukirjeldus:
Läti välisminister viibib läbisõidul Tallinnas, et sõita edasi Helsingisse vastukülaskäigule Soome välisministrile. Ringvaade algab rongi saabumisega Balti jaama. Hetk hiljem näeme Läti välisministrit Vilhelms Muntersit kätlemas Eesti välisministri Friedrich Akeliga. Näeme ka teisi vastuvõtjaid, Läti saadikut Edgar Krievinsch'i (prillidega, lipsuga). Järgnevalt väljuvad välisministrid koos saatjatega (tagumises reas Soome saadik Hynninen) jaamahoonest. Munters kergitab tervituseks oma kaabut, teised härrased oma silindreid. Istutakse ootavasse autosse. Kaamera libiseb üle jaamahoonel lehviva Läti lipu ja üle inimeste sagina jaamaesisel.

Läti välisminister V. Munters läbisõidul Soome Tallinnas 12.04.1937

Rahvasteliidu peasekretär Joseph Avenol tegi ametliku ringsõidu Balti riikides ja Soomes, viibides Eestis neli päeva, mille jooksul külastas Tallinna, Tartut, Pärnut ja Narvat. Filmis näeme kaadreid tema vastuvõtust Tallinnas Balti jaamas 21. augustil 1937. aastal. Avenoli tervitab Eesti välisminister Friedrich Akel. Vastuvõtjad koos külalisdelegatsiooniga jalutavad perroonil ja väljuvad jaamahoonest. Avenol istub teda ootavasse autosse ning auto sõidab ära.

Rahvasteliidu peasekretär J. Avenol Eestis

Andmebaasi temaatilised filmikogud.

Infot filmitegijate kohta, kes on Eestis saanud filmiauhinna või olnud nomineeritud festivalidel, jõudnud oma filmidega erinevatel aegadel koostatud parimate valikusse või nimetatud edukamateks erinevate küsitliuste põhjal.

Eesti filmilugu ja filmielu kajastavad veebileheküljed.

Filmimängud on huvitav võimalus tutvuda Eesti filmipärandi, filmide ja filmitegijatega. Mängud on loonud TLU digitaalhumanitaaria üliõpilased.

Filmid

MTÜ Eesti Filmi Andmebaas

Andmebaasist

Kontakt