Hannes ja Renita Lintropi ajalooline ülevaatefilm 2006. aastal 100-aastaseks saanud Estonia teatrist ja teatrimajast, milles põimuvad Eesti riikluse ja kultuuri lugu.
 Kuni 19. sajandi keskpaigani on Vene tsaaririigi kubermangulinna Tallinna elanikkond suurelt osalt saksa- ja venekeelne. Sajandi lõpupoole tekivad mitmed eesti kultuuri-, spordi- ja karsksusseltsid, üks neist kannab nime Estonia. 1906. aastal muudetakse Estonia Seltsi isetegevuslik teatritrupp oma maja ehitamise ootel kutseliseks teatriks. Soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivian Lönn alustavad maja projekteerimist, selts võtab laene ja korraldab korjandusi. Maja valmib 1913. aastal, näitlejad Paul Pinna ja Theodor Altermann loobuvad seetõttu oma edukast rahvusvahelisest karjäärist ja tulevad Tallinna. Kui Vene tsaaririik I maailmasõjas kokku kukub, õnnestub estoonlastel oma maja kavalusega punaste käest päästa.
1917/1918  uusaasta ööl kogunevad teatrisse Maapäeva Vanematekogu ja Päästekomitee inimesed, kellest paljud on ka Estonia Seltsi liikmed, võetakse vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta. Saksa väejuhatus muudab teatrihoone osaliselt sõjaväehospitaliks, pärast sakslaste lahkumist 1919 koguneb majja vastvalitud Asutav Kogu, moodustatakse esimene Eesti valitsus. Kasvab nii kutseliste näitlejate kui ka teatrikülastajate arv, kõrvuti itaalia ooperitega lavastatakse eesti autorite teoseid. 1922 toimub Estonias I MM tõstmises, hiljem EM maadluses, siin tegutseb maleklubi, 1927-1944 töötab teatrihoones raadio ringhääling. Teater saavutab rahvusvahelise taseme, antakse külalisetendusi Helsingi Rahvusteatris. Nõukogude võimu saabudes Estonia Selts suletakse, teater natsionaliseeritakse ja allutatakse ideoloogilisele kontrollile. Arreteerimised, küüditamised, osa teatritrupist evakueeritakse Jaroslavi.
9. märtsil 1944 pommitab Punaarmee Tallinna, tabamuse saab ka Estonia teater. Jätkatakse tööd kinoteater Gloria ruumides, algavad maja taastamistööd, 1947 tullakse tagasi taastatud majja. 1949 likvideerib punavalitsus teatri draamatrupi. Teatris toimuvad mitmesugused propagandistlikud üritused, parteilised õpperingid. 1970-1980ndail aastail on teatri kunstiline kõrgaeg, tööle tulevad uued andekad noored, käiakse edukatel välisesinemistel Pariisis ja Moskvas. Ka Eesti taasiseseisvumise ajal on teatrimajal keskne koht, siia kogunevad Eesti Kongressi saadikud, siin toimuvad presidendi valimised ja hiljem presidendi vatuvõtud. Nüüdses Rahvusooperis töötavad andekad artistid ja lavastajad, repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja balletid, mängitakse ka muusikale ning eesti heliloojate algupärandeid. Filmis on kasutatud foto- ja filmiarhiivi materjale.

Estonia

Euroopa kaart. Eesti kaart, Tartu ringiga märgistatud. Tartu lennukilt filmituna. Massiivne Kivisild jätab võimsa mulje. Paadid Emajõel. Ülikooli peahoone. Õunapuud õitsevad. Toomemägi ja ohvrikivi. Gravüürid Tartust. Tartu Toomkiriku makett. Panoraamvõte Tartu linnast. Maalil Gustav II Adolf. Aastaarv 1632. Gustav II Adolfi monument. Toomkiriku varemed. Gravüürid. Inglisild. Sillal on taasavatud Tartu Ülikooli esimese rektori G. Fr. Parroti bareljeef. Kuradisild Aleksander I bareljeefiga. Karl Ernst von Baeri monument ja Ernst von Bercmanni mälestussammas Toomemäel. Vaade Tartu tähetornile. Friedrich Reinhold Faehlmanni mälestussammas ja Villem Reimani monument Toomemäel. Suures plaanis foto: Eesti esimene haridusminister Peeter Põld. Peeter Põllu matuserongkäik Tartu kesklinnas. Matusetõlda vedavatel hobustel on peakatted ja tekid. Fr. R. Faehlmanni ausamba avamisel kõneleb rahvaluuleteadlane Johann Matthias Eisen. Ülikooli Valitsuse koosolek. Kõneleb rektor Johan Kõpp. Loeng õigusteaduskonnas. Ülikooli Nõukogu koosolek. Ülikooli kirik. Woldemar Krügeri altarimaal. Usuteaduse professor Hugo Bernhard Rahamägi altari ees jumalateenistust alustamas. Vaade Maarjamõisa kliinikutele. Neurokirurg Ludvig Puusepp operatsioonisaalis. Arstid ja patsiendid. Botaanikaaed. Palmimaja võimsate vesipalmidega. Ilusad kaktused. Õlikivide uurimise laboratoorium (peahoone kolmandal korrusel). Ümarkolvist ja Liebigi jahutist koosnev lihtne destillatsiooniseade. Laboratooriumi rajaja ja juhataja professor Paul Kogerman. Raadi katsemajand. Katsepõllud. Noormehed pritsivad põõsaid. Loomaarsti-teaduskond. Tõuveiste boniteerimine. Skulptuurid ülikooli klassikalise muinasteaduse muuseumis. Seletusi annab antiikkunsti lektor Pärtel Halliste. Ajalooprofessor Hans Kruus filosoofiateaduskonnas loengut pidamas. Kuulajad sahistavad jalgu. Vaade ülikooli raamatukogule. Eksam õigusteaduskonnas, eksamineerija Jüri Uluots. Doktoritöö kaitsmine. Üliõpilaste tõrvikutega rongkäik. Pimeduses paistavad ainult tõrvikute leegid. Liigutakse üksteise järel sik-sakitades. EÜSi maja, korp! Vironia maja, korp! Sakala maja ja muid üliõpilastega seotud hooneid. Korporandid sõidavad landoodega Raekoja platsil. Üliõpilasesinduse koosolek Üliõpilasmajas. Kõneleb Ilmar Hans Tõnisson. Üliõpilasleht. Selle toimetus tööhoos. Akadeemilise Kooperatiivi raamatu- ja kirjutustarvete kauplus. Ülikooli kohvikus. Kõik lauad on hõivatud. Ettekandjad teenindavad lõunatajaid. Restoran Athena. Paarid tantsupõrandal keerutamas. Sportlased Tamme staadionil: jooks, odavise, võimlemine. Üliõpilaste Kaitseliidu kevadised õppused ja paraad Raekoja platsil. Efektne tõrvikutega rongkäik. Tartu Ülikooli 300. aastapäeva pidulik tähistamine. Külalised saabuvad Tartu Ülikooli pidustustele. Rootsi kroonprints Gustav Adolf. Ülikooli rektor Johan Kõpp võtab peahoone ukse ees külalisi vastu. Välisminister Jaan Tõnisson. Raadioreporter Felix Moor teeb sündmusterst raadioülekannet. Rahvahulk ajalehe Postimees toimetuse ees. Rootsi kroonprints asetab pärja Gustav II Adolfi monumendile. Külalised sisenevad ülikooli peahoonesse pidulikule aktusele: kroonprints, rektor Kõpp, riigivanem Jaan Teemant, professor Puusepp Padua Ülikooli audoktori rüüs ja teised daamid ja härrad. Pärast pidulikku aktust väljuvad külalised peahoonest. Rootsi kroonprints istub lahtisesse autosse, tema kõrval võtab istet Jaan Tõnisson. Ette sõidab järgmine auto. Kontsert külaliste auks Vanemuise aias. Orkestrit juhatab Juhan Aavik. Külalised saabuvad Raadi mõisa. Eesti Rahva Muuseumi direktor Ferdinand Leinbock tervitab külalisi.

Alma Mater Tartuensis

Rohkete vahetekstidega film rahvusvahelisest skautide laagrist Doberanis (Valgerannas Pärnumaal).
Pärnu raudteejaamas oodatakse skaute koos juhtidega Soomest, Rootsist, Lätist, Ungarist, Poolast, Leedust ja Pratsusmaalt. Kaamerapildis näeme perroonile rivistunud vastuvõtjaid sirges reas, kes aga kohe elavnevad, kui jaamale läheneb suitseva korstnaga vedur. Veel peatumata rongi akendest sirutatakse tervituseks käsi ja vastuvõtjad jooksevad vagunitest väljujatele vastu. Kaamera on perroonil rahva hulgas, näeme külalisskautide erinevaid peakatteid. Samal ajal on laagriväljal kibe töö: Tallinna “pioneerid" on  laagriväravat püstitamas omavalmistatud töötlemata puutüvedest redeli abil. Grupp tütarlapsi, uudishimulikud Pärnu gaidid, on  linnatänaval kogunenud saabuvaid skaudivormis noormehi  vaatama. Järgnevalt on mererannas filmitud  puidust silda mööda maale tulemas  Poola lippu kandvat noormeeste rivi. Laagriplatsil näeme metsa all vestlemas tõsiseilmelisi mehi: Poola skaudijuhtidele teeb muret laagri maa-ala küsimus. Kuid peagi jõutakse kokkuleppele. Vahetekstist selgub, et magamiskottide täitmine on noortele laagris mugavuse saavutamisel esimeseks eelduseks. Selleks kulub kolmkümmend kahekümne-puudalist plaanvaknri-täit õlgi, mida poisid hoolega kottidesse topivad. Panoraam laagrile: pikk telkide rivi. Suurlaagri pidulikuks avamiseks saabub maavanem Jaan Teemant haridus-sotsiaalminister J. Hünersoni ja Eesti Skautide peavanema N. Kanni saatel. Kõrgete külaliste ja kohalike aukandjate vastastikused auavaldused ja tervitused. Suurlaagri pealik skautmaster H. Michelson raporteerib riigivanemale. Suundutakse paraadi vastu võtma. Erinevat vormi kandvad laagrilised mööduvad kaamerast marsisammul. Ürituste käiku jälgivad külaliste rühmad, teiste hulgas on ka daame suvekübarates. Eesti Skautide II suurlaagri avab riigivanem J. Teemant, kõnet peab peavanem N. Kann. Laagrilipud heisatakse hümni saatel. Suurlaagri tegevus algab üldise jumalateenistusega lipuväljal, mille viib läbi Saaremaa skautide juht õpetaja Harri Haamer. Külalised jäädvustavad oma nimesid külalisraamatusse. Eraldi on filmitud eri paigust saabunud skaudijuhtide tervituste üleandmisi: Läti skautluse hing kindral Goppers vestlemas Eesti kõrgemate kaitseväelastega, lätlaste laagri peavanem ühes väliskülaliste juhi skautmaster Hugo Paalmanniga tervitust üle andmas. Sama tegevus ka leedulaste ja rootslaste laagrites. Filmikaamera on jälginud laagrilisi sportimas ja igahommikuse ülevaatuse juures. Suur tähtsus on laagrielus toitlustamisel, teatab vahetekst. Näeme laagri välikööki kaheksa suure välikatlaga, mis  tegevuses hommikust õhtuni. Noorukid kruuside ja pudrukaussidega  rivis oma toiduportsjoni ootel. Erinevate improviseeritud toidulaudade näited. Süüakse pikkade kaetud laudade taga, aga ka lihtsalt murul istudes. Noorte sportimistest on jäädvustatud pallimänge muruplatsil ja rannaliival. Vahetekstist saab vaataja teada, et laagris on ka kuulus soome saun. Näeme ühte suuremasse telki sisenemas veeämbrite ja vihtadega saunalisi. Samuti on laagris laagripood, mis pakub kõike vajalikku: lagendikuserval asuvate lettide ees askeldavad kirjudes kleitides naisterahvad. Kogu Pärnu rahva kaasaelamisel toimub skautide poolt Vabadussõjas langenute austamistseremoonia. Mööda munakivisillutisega teed sammub lippudega laagriliste rivi kalmistu poole, kus asetatakse pärjad Pärnu Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile. Kaamerapilt suundub sambalt pilvise taeva taustal tuules kiikuvatele männilatvadele. Laagri lõpetamisel on rannapidustustel skautide auks korraldatud ilutulestik. Öötaevas  on näha mitmesuguste rakettide poolt kujundatud tulevärki. Rannal on süüdatud suur lõke, mille ümber istuvad laagrilised.

Eesti Skautide Maleva II suurlaager Pärnu Doberanis 15.-25. juulini 1932.a.

Tallinna koolide laulupäev Hipodroomil 30. mail 1927. Rongkäik Näituse aiast Hipodroomile Vaksali puiesteel. Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi kolonn koos kooli orkestri ja lipuga. Saabumine Hipodroomile, Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumi kolonn kooli lipuga. Rongkäiku jälgivad Hipodroomi peahoone juures (kaadris vasakult alates) Tallinna Koolivalitsuse juhataja Aleksander Weidermann, riigivanem Jaan Teemant, haridusminister Jaan Lattik, laulja Ella Grünberg (Masing), töö- ja hoolekandeminister Jaan Masing. Kõnega esineb Aleksander Weidermann. Mihkel Kippert ja Riho Päts juhatavad algkoolide ühendkoori, Dionyssi Orgussaar keskkoolide meeskoori. Kuulajad.

Tallinna koolide laulupäev

Poola delegatsiooni vastuvõtt ja sõjaväeparaad Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi 8. aastapäeva puhul.
Tallinna jaamahoone perroon, rong saabub jaama. Poola delegatsiooni on Tallinna Suurvaksalisse (Balti jaama) tulnud vastu võtma Poola suursaadik Eestis Franciszek Charwat, Riigikogu liige August Jürman (Jürima) ja sekretärid Aleksander Raudkepp, Johan Holberg. Poola delegatsiooni juht on Seimi välisasjade komisjoni esimees Jan Debski. Külalised ja nende vastuvõtjad tervitavd üksteist ja vestlevad rongi kõrval.
Vaade Tallinna kinnise kaaristuga raehoonele ja Vaekoja kõrvalmajale. Rühm inimesi kuulab puhkpillimuusikat Raekoja platsil (Kaitseliidu orkester mängib Raekoja katusekäigus). Inimesed Vabaduse platsil ootamas sõjaväeparaadi algust, kaadris ka väliskülalised. Paraadi juhataja Johan Unt raporteerib riigivanem Jaan Teemantile, taustal seltside esindajad lippudega. Jaan Teemant tervitab rivistunud kaitseväelasi, saatjateks Johan Unt ja Jaan Soots. Riigivanem kätleb Sõjakooli lõpetanud uusi ohvitsere. Vaade Vabaduse platsilt Harjumäe poole. Selle jalamil seisavad paraadi vastuvõtjad ja külalised. Mööduvad jalaväeüksused, ühe kolonni ees tervituseks tõstetud mõõkadega ohvitserid, taustal Niguliste kiriku torn. Marsivad mereväelased, ratsaväelaste kolonnid, ees mõõgaga au andev sõjaväelane. Järgnevad hobustel veetavad suurtükid. Väljakule sõidab kaks soomusautot.

Eesti Vabariigi aastapäev 1926

Pealkirjata ja vigaselt monteeritud kroonikapalas näeme lõike Eesti spordistaadioni (Kadrioru staadioni) avamispidustustelt 13. juunil 1926. aastal.
Tseremoonia staadionil, ülesrivistatud sportlased ja auhinnalaud. Tribüünil lehviv lipp. Seejärel jooksjad finišeerimas. (Nähtud võistlus toimus tegelikult peale avamistseremooniat).
Lindilõikamistseremoonia: lindile lähenevad kaks härrat, üks neist, riigivanem Jaan Teemant, lõikab lindi läbi. Näeme tseremooniast osavõtjaid ja rahvarõivais neiusid, kes hoiavad käes tuvisid, mis hiljem lendu lastakse (filmis ei näe). Kaugemal paistab publik. Olümpiakomitee nimel tervitab Friedrich Akel. Tema kõrval seisavad Eesti Olümpiakomitee abiesimees kindral Johan Laidoner ja Olümpiakomitee sekretär A. Anderkopp. Järgneb lipu all tõotuse andmine ausateks võistlusteks ja defilee, kus sportlased tervitavad tribüüni eest läbi marssides ülestõstetud parema käega riigivanemat ja aukülalisi.
Seejärel näeme sportlasi Tallinna tänavail marssimas – tegelikult eelnes rongkäik staadioni avamisele. Sportlaste kolonnid siirduvad mööda Viru tänavat ja Narva maanteed Kadrioru suunas, lehvivad spordiühingute lipud, mängib puhkpilliorkester. Rahvas vaatab tee ääres, poisikesed jooksevad kaasa.

Spordipäev Tallinnas

Andmebaasi temaatilised filmikogud.

Infot filmitegijate kohta, kes on Eestis saanud filmiauhinna või olnud nomineeritud festivalidel, jõudnud oma filmidega erinevatel aegadel koostatud parimate valikusse või nimetatud edukamateks erinevate küsitliuste põhjal.

Eesti filmilugu ja filmielu kajastavad veebileheküljed.

Filmimängud on huvitav võimalus tutvuda Eesti filmipärandi, filmide ja filmitegijatega. Mängud on loonud TLU digitaalhumanitaaria üliõpilased.

Filmid

MTÜ Eesti Filmi Andmebaas

Andmebaasist

Kontakt