Videoringvaade "Eestimaa", november 1990

Intervjuu Helmut Maandiga 16.05.1983

Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu pühitsemise 50. aastapäev 2.-3. juunil 1934. aastal kujuneb suurejooneliseks rahvuslipu pidupäevaks Tartus ja Otepääl.
Kroonikapala algab Tartu vaadetega, näeme linna panoraami filmituna Toomelt, seejärel kaadris Kivisild, Kalevipoja ausammas, vaade Kivisillalt Raekojale, Rootsi kuninga Gustav Adolfi mälestussammas, Tartu Ülikooli peahoone, millel lehvib rahvuslipp.
EÜS-lased väljuvad koos lipuga Eesti Üliõpilaste Seltsi majast, maja ees ootab voorimees, sõidetakse kahehobuse-troskal ülikooli kirikusse.
Riigivanem Konstantin Päts saabub Tartu raudteejaama, talle on vastu tulnud Tartu Ülikooli rektor Johan Kõpp ja professor Jüri Uluots, Tartu linnapea kindral Aleksander Tõnisson, Kaitseliidu ülem Johannes Roska, riigikogu esimees Karl Einbund, riigikohtu esimees Kaarel Parts ja teised ametlikud isikud. Riigitegelased seisavad jaamahoone ees, presidenti tervitab aukompanii. Riigivanem koos kolonel Villem Marderiga võtab paraadi vastu. Konstantin Päts saabub autoga Eesti Üliõpilaste Seltsi maja juurde, kus on algamas pidulik rahvuslipu aktus. Kohal on väga suur hulk pidustustest osavõtjaid, kogunetakse ühispildi tegemiseks.
Vahetekst: Teel Otepääle ja peatusel Elvas. Sõidetakse läbi auvärava maanteel, Elva avalikud tegelased eesotsas Paul Uiboga tervitavad K. Pätsi. Metsaalune on täis uudistavaid elvalasi.
Otepää kiriku esine plats on rahvast tulvil. EÜS-lased seisavad lipuvalves. Pingid on paigutatud kiriku ette, esiridades istuvad aukülalised. Tütarlaps ulatab lillekimbu Johan Laidonerile (erariides), tema kõrval Nikolai Kann ja Jaan Tõnisson, seejärel ekraanil piiskop Hugo Rahamägi, praost Aleksander Mohrfeldt ja Valga praostkonna praost Johannes Lauri.
Vahetekst: Kõnelemas Tartu Ülikooli rektor prof. J. Kõpp ja üks lipu vastuvõtjatest 50. a. eest – praost A. Morfeld. Näeme J. Kõppu ja praost emeeritus Aleksander Mohrfeldti kõnelemas, lisaks kõnelevad veel riigivanem Konstantin Päts ja EÜSi esindaja. Kõnelejate taga kiriku seinal paistab bareljeef, mis kujutab kahte meest, naist ja last Eesti lipuga Eesti vapi all. Vahepeal vaated rahvahulgale kiriku ümber. Lõpukaadris bareljeef kiriku seinal.
LISA: Filmis kasutamata jäänud võttematerjal 1'02“. Juurdepääs filmiarhiivis MXF@50Mbit/sec FKM MXF f p n 00067 (Pn-67/1.) kirjeldus: Otepää ümbruse vaade. Seltside esindajad lippudega ootamas külaliste saabumist. Külalised liiguvad kiriku suunas (palju üliõpilasi). A. Mohrfeldt ja tema abikaasa Mathilde Mohrfeldt, praost emeeritus Friedrich Ederberg, teater "Estonia" solist Karl Viitol ja Tallinna Konservatooriumi õppejõud Helmi Viitol teel kiriku juurde. EÜS-i liputoimkond lipuga teel kirikusse. Tüdruk lilledega ootab riigivanemat. K. Päts saab tüdrukult lilled. K. Päts teel kirikusse, saatjateks J. Laidoner, Tartu-Valga prefekt Jakob Vares, Otepää alevivanem Peeter Madissoo(?), riigivanema vanemkäsundusohvitser kolonelleitnant Herbert Grabbi. Rahvas kiriku juures. = 35"
FKM MXF endine nr. f n n 00056 (Nn-56): K.Pätsi vastuvõtmine Tartu raudteejaamas = 27". FKM MXF f p n 00067 (Pn-67): Otepääl = 35".

Eesti Üliõpilaste Seltsi lipupühitsemise 50. a mälestuspäevad

I osa. Noorsõduri esimesed päevad. Linnatänaval marsib sõjaväeorkestri saatel tsiviilriides noorsõdurite rivi, peas kaabud ja sonimütsid, näha on ka saatjaid ja uudishimulikke. Kiri: "Väeosaülem tervitab noori." Kutsealuseid tervitab väeosaülem. (Näha on Tartu Pauluse kiriku torn.) Veelkord tervitamine teises kohas - ohvitser kõneleb noortega kasarmuõues. Kiri: "Sõdur peab olema terve nii vaimselt kui füüsiliselt." Alasti noorsõdurite rivi, seljaga kaamera poole, seisab järjekorras, arstid mõõdavad meeste pikkust, rinnaümbermõõtu, kopsumahtu ja käelihaste tugevust. Kiri: "Juuksed peavad olema lõigatud lühikeseks." Kasarmuõuel korraldatud juukselõiklas on korraga kuus noorsõdurit  nais- ja meesjuuksurite käe all, juuksed aetake nulliga maha. Üks noormees püüab oma blondi juuksetukka kaitsta, kuid miski ei aita. Kiri: "Sauna!" Kasarmuõuel suunduvad erariides noorsõdurid, sõjaväemütsid juba peas, pambud kaenlas, sauna. Seejärel näeme nende saunast naasmist, sõjaväevorm seljas. Kiri: "Sõduri riided selga!" Noorsõdurid ajavad mundreid selga, saapaid jalga, proovivad mütse pähe. Kiri: "Hommik kasarmus. Ülestõusmine." Magamisruumis vooditereas magavad sõdurid kahe lina vahel, äratuse peale haaravad nad kiiresti voodijalutsist püksid ja hakkavad riietuma. Kiri: "Hommikune ülevaatus." Tühi kasarmuõu. Mundris sõdurid jooksevad uksest välja ja moodustavad mõne hetkega kaks rivikolonni. Kohe tulevad ka ohvitserid ja algab hommikune loendus, ohvitser teeb mõnele märkuse. (Enne järgmist kirja vilksatab siin veel kaks väga lühikest  plaani.) Kiri: "Ratsamehed peavad ka oma hobuste eest hoolitsema." Ratsamehed harjavad lasila juures terveid, läikivaid, hoolitsetud hobuseid. Uhkes dressidega mundris ohvitseri käsu peale poevad mehed lasila alt läbi ja rivistuvad, sama kiiresti on nad tuldud teed tagasi hobuste juures ja jätkavad nende puhastamist. Siis viiakse hobused pika veerenni juurde jooma. Kiri: "Esimesed õppetunnid. Pöörded ja tervitamine." Noorsõdurid harjutavad kasarmuõuel käigult pöördeid tegama ja marsil allohvitseri tervitama. Kiri: "Ratsaõppus." Traavitakse ringiratast lahtisel väljakul, mõni mees kukub hobuse seljast. Järgnevad mitmesugused treeningharjutused - pöörded tihedas kolonnis ja viirgudena, siis hargnevad kaks kolonni üheks pikaks viiruks ja peatuvad otse kaamera ees. Kiri: "Takistuste võitmine ja raiumine." Mehed raiuvad  traavil mõõkadega ridamisi seatud peenikesi puid. Madala takistuse ületamine viirus ja paariti, kolonnis ja kolmekaupa rivis ning grupisõidus. Kiri: "Noortele antakse püssid kätte." Kasarmuõuel seisavad vastamisi hakis täägistatud vintpüssid. Üks allohvitser asub laua taha kirjutama, teine näitab püssi käsitsemist. Meestele jagatakse püssid kätte, noorsõdurid seisavad rivis, käes täägistatud vintpüssid. II osa. Laskekool. Kiri: "Rühm ilmub õppeplatsile." Kasarmuhoonete vahelt ilmuvad marssides sõdurid ja asetavad oma püssid laudadele. Kiri: "Sihtimise ja relva käsitamise algõppus. Tasase kirbu võtmine." Allohvitser korrastab püsside sihikuid. Kiri: "Sihtimine suurendatud mudeliga vähendatud märkide pihta." Hetkeks kordub kiri: "Sihtimise ja relva käsitamise algõppus. Tasase kirbu võtmine." Pildis sama, mis eelmises lõigus: allohvitser seab korda püsside sihikuid. Kiri uuesti: "Sihtimine suurendatud mudeliga vähendatud märkide pihta." Iga sõdur on oma sihtimispuki taga ja vaatab läbi sihikumudeli. Hetkeks kordub uuesti kiri: "Sihtimine suurendatud mudeliga vähendatud märkide pihta." Kiri: "Tasase kirbu võtmine diafragma abil." Allohvitser jälgib sõdurit püssi käsitsemas. Kiri: "Pukile asetatud püssi sihiseadmine vähendatud märgile." Mehed pukkidele asetatud püsside taga, allohvitser jagab seletusi. Kiri: "Silma ja kukepäästmise harjutuste jatkamine." Kiri: "Kolmnurga aparaadi nihutamist juhitakse sihitud püssilt." Noorsõdurid sätivad aparaate. Kiri: "Märgitakse koordinaadid ja arvutatakse tagajärjed." Paar sõdurit lamavad püsside taga, kaks kaaslast istuvad ja kirjutavad. Kiri: "Paugu kartmist võõrutatakse plaks-laua ja paukpadrunite abil." Allohvitseri ees seisavad kaks sõdurit, ohvitser manipuleerib ühe näo ees sõrmedega, samal ajal lööb teine sõdur plaks-lauda. Sama tegevus kordub teise sõduriga. Kiri: "Elementaar-tegevusharjutused  vintpüssidega." Laskmine lamades. Seejärel tõmbavad mehed püssid keha ligi, nii et ainult tääk jääb näo ette. Kiri: "Kiirlaskmise võtete drill." Sõdurid istuvad poolringis pinkidel, püssid põlvel. Kiire tegutsemine õhku tõstetud püsside lukkudega. Kiri: "Elementaar-tegevusharjutused kerge-kuulipilduja "Madseniga"." Mehed lamamad relvade taga - "Madsen" on pika peenikse toruga relv, mille toru toetub kahele tugijalale. Kiri: "Laskevõtete kontrollimine nõelaparaadi ja peegli abil. Kiir- ja näpslaskmise võtete kontrollimine peegli abil." Kaks meest tulistavad, teised kaks jälgivad nende tulemusi. Kiri: "Aeglase punktilaskmise võtete kontrollimine nõelaparaadiga." Püssitoru kõrval näeme meest, kes jälgib laskuri tegevust ja kõneleb temaga. Kiri: "Laskuri väiksemgi vääratus paistab peeglist hästi kätte." Allohvitser jälgib peeglit. Kiri: "Noorte laskekursus. 3-dal nädalal algab laskmine väikekaliibrilise vintrauaga vintpüssidest 15 ja 50 m peale." Kiri: "Tabamused näidatakse iga lasu järel. Parimad laskurid saavutavad 95% kuni 98% võimalike silmade summast." Sõdurid tulistavad nii lamades, põlvili kui püstiasendist. Tulemusi jälgitakse täpselt ja märgitakse üles. Kiri: "Tabamused näitab näitemeeskond." Kaks meest askeldavad märklaudade juures - tabamus musta rõngasse tähistatakse valge täpiga. Näeme märklaualt võetud kuuliaukudega lehti. Kiri: "Õppelaskmine vintpüssidest. 4-dal nädalal algab laskmine lahingpadrunitega 100 m kaugusel asuva õppemärgi pihta." Mehed heidavad lamamisasendisse ja tulistavad. Sõjaväelane jälgib laskmist suure prismakujulise kontrollaparaadi taga. Tulistamise vaheaegadel märgistab näitemeeskond tulemused. Järgneb tulistamine samal distantsil põlviliasendist. Kiri: "Iga lask näidatakse ja märgistatakse näitemeeskonnalt." Taas jookseb näitemeeskond, kes tulistamise ajal on varjunud punkrisse, tulemusi märgistama. Kohale jõudnult tegutsevad nad kiiresti ja  jooksevad jälle ära. Sõdurid tulistavad samal distantsil püsti seistes. Kiri: "Näidatud tabamuste järgi iga laskur teeb endale tabamuspildi." Kaadris kirjutavad mehed. Kiri: "Parim laskur saavutas 46 silma." Näeme lähedalt parima laskuri märklaualehte. Kiri: "Õppelaskmine kerge-kuulipildujast. Alglaskmine." Kiri: "Kerge-kuulipildujad tulistavad." Mehed lamavad maas Madsen-tüüpi kergekuulipildujate taga. Näeme kuule langemas märklauaks pandud barjääride taha. Mehed laevad relvad ja järgneb uus tulistamiseseeria. Kiri: "Õppelaskmine raske-kuulipilduja "Maxim`ist". Õhumärkide tulistamise algharjutus." Mehed tulistavad raskekuulipildujatest. Kiri: "Lasketagajärgede vaatlemine." Märklauad on süvendisse paigutatud kõrgete postide otsas. Tabamuste märkimine. Kiri: "Lähismaa laskmine ühes külvamise harjutustega." Kolm meestepaari tulistavad raskekuulipildujatest. Kiri: "Lasketagajärgede kontrollimine." Märkidelt kontrollitakse lasketulemusi. Kiri: "Lindi laadimine. Viiekordne kontrollimine." Kuulipildujalinti laetakse spetsiaalse vändast keeratava seadeldisega. Kiri: III osa. Kehaline kasvatus. Kiri: "Võrkpall." Sõdurid mängivad väljas puude all võrkpalli. Neil on seljas lühikesed spordiriided ja peas vormimütsid. Kiri: "Hommikuse vaba aja kasutamine lahingõppeks. Harjutused välivõimlemise ribal." Rännakuvarustuses sõdurid, püssid seljas, marsivad linnast välja. Marsisamm läheb üle sörkjooksuks. Täies varustuses sõdurid peavad ületama kõrge plangu. Jooksult hüpates haaratakse planguservast, vinnatakse end üles ja kallutatakse teisele poole, ülemus viskab püssi järele. Sama rühm üksikutest palkidest moodustatud silda ületamas. Siis läbitakse jooksuga maastik ja jõutakse kõrgele astmelisele poodiumile, kust hüpatakse alla. Kiri: "Talisport." Kiri: "Kaitseväe üleriiklikud suusatamisvõistlused Viljandis 19.-22.veebr. 1931." Kiri: "30 km suusatamisvõistluse lähe." Suusatajad seisavad stardis üksteise järel reas ja suunduvad järgemisi rajale. Kiri: "Kaitseminister härra A. Kerem ühes staabi Kv. ülema kindralmajor J. Tõrvandiga võistlusi jälgimas." Näeme lühidalt sõjaväelasi ning erariides härrasid jt. pealtvaatajaid. Uus rühm suusatajaid stardis. Suusatajad laskuvad mägedest, üks neist kukub. Mõlemal pool rada tihedalt huvilisi. Kiri: "30 km suusatajad teel." Taamal mägisel talvemaastikul on suusatajad vaevunähtavad, siis lähenevad nad mäkketõusul. Kiri: "30 km suusatamise võistluse lõpp." Finišis on ootel kohtunikud ja hulgaliselt vaatajaid, üks võistleja lõpetab. Sõjaväelased ja erariides härrad vestlevad omavahel, kaadris ka kaitseminister August Kerem ja staabiülem Juhan Tõrvand. Suusatajad jõuavad finišisse, rajalt saabunud võistleja nr 5 vestleb pikemalt mundris rajakohtunikuga. Kiri: "Õnnetut surma saanud kaitseväe parim suusasportlane n. leitn. Artur Veborn lõpetamas 30 km suusatamisvõistlust." Finišisse saabub võistleja number 8, ilmselt on tema leitnant Artur Veborn. Möödub võistleja nr 21. Kiri: "Suusatamisvõistlustest osavõtjad demonstreerivad Viljandi Garnisoni poolt ehitatud suusahüppemäel Viljandi lossimägedes suusahüppeid. Suusahüpete esmakordne demonstreerimine meelitas vaatama tuhandeid kodanikke." Vaatajaid on tihedalt mõlemal pool laskumisrada. Hüppetornist laskub järjest sportlasi, mitte igaühel ei õnnestu püsti jääda, keegi kaotab mütsi. Näeme suusahüppeid filmituna mitmest erinevast rakursist, ka otse hüppajate alt. Hüppajate seas on ka soomlane Nükanen ja Viljandi kooliõpilane Oskar Veldeman, üks tulevasi Eesti  parimaid sportlasi. Kiri: "Lahingõpe. Väed rännakul." Sõdurite kolonnid marsivad läbi suvise metsa. Avar maastikuvaade - mööda käärulist manteed lähenevad ülesmäge ratsamehed, nende järel veavad hobused suurtükke. Sõjaväevoor ületab puusilda. Ratsaväekolonn läbib munakivisillutisega madalate puumajadega  alevit. Jalavägi ületab pontoonsilla, neile järgneb voor, möödub ka tossav supikatel. Sild jääb peaaegu tühjaks, madalalt lennates läheneb kolm lennukit, kelle tulistamisest lööb jõevesi säbruliseks ja tõuseb veesambaid. Ratsaväelased ja kahurid jätkavad silla ületamist, nende hulgas ka üks maamees, jalgratas käekõrval. Kiri: "Tankide väljasõit ootepositsioonilt." Metsateed pidi lähenevad puuokstega maskeeritud tankid. Kiri: "Soomusautod sõidavad lahingusse." Teeveerel on sõdureid, mööda teed tulevad soomusautod, tolmupilv katab vaate. Kiri: "Soomusautod abistavad peatuma jäänud jalaväge." Sõdurid varjuvad männitukas, soomusautode möödudes nad tõusevad ja jooksevad edasi. Kiri: "Patarei toetab jalaväge tulega." Näeme metsa all tulistavaid kahureid, suits katab kaadri. Kiri: "Patarei keskjaam." Kolm sidemeest lamab murul koguka keskjaama juures, kirjutavad ja räägivad telefoniga. IV osa. Laupäev kasarmus. Kiri: "Voodite korraldamine." Voodid on toodud kasarmuõuele, mehed klopivad voodikotte, tekke, patju, linad on laotatud päikese kätte. Samas tehakse voodid ka korralikult üles. Kiri: "Arstlik ülevaatus." Kasarmuõuel valge linaga kaetud laua taga istub kaks mundrites sõjaväelast ja valges kitlis arst või velsker. Palja ülakehaga mehed astuvad järjekorras arsti ette, too laseb sõduritel näidata ka alakeha. Andmed pannakse kirja. Kiri: "Sauna!" Kasarmuõuele kolme viirgu rivistatud kompanii. Pesud kaenla all, algab marss sauna. Kiri: "Linna lubamine." Mehed istuvad kasarmuõues vundamendiveerel. Korrapidaja vile peale rivistutakse ühte viirgu ja korrapidaja asub meeste välimust kontrollima. Ülevaatuse lõpetanud, raporteerib ta ohvitserile, kes vaatab omakorda sõdurid nii eest kui tagant üle. Antakse käsklus "Vabalt!" ja "Rivitult!". Mehed kaovad rõõmsalt meie vaateväljalt, jääb ainult kella vaatav korrapidaja. Kiri: "Esmaspäev toob kaitseväelase jällegi õppuste juurde." Mehed kasarmuõues ühes viirus, vintpüssid käes. Täägistatud püssid palge, sihtimine ja jälle tagasi jalale. Korratakse eespool nähtud materjali õppustest: hobused takistusi ületamas, kiirlaskmine, kahurid, pöörete ja tervituste harjutamine. Suurtükipatarei metsa all, ohvitser hobuse seljas annab käsklusi. Ülesrivistatud ratsakolonn, mehed seisavad hobuste kõrval, käskluse peale hüppavad sadulasse. Ratsakolonnid koonduvad, hargnevad ja ratsanikud hüppavad taas hobustelt maha. V osa. Pidulikud hetked kaitseväe elus. Kiri: "Noorte vannutamine." Noorsõdurid rivistunult kasarmuõuel. Kaks ohvitseri lipuga marsivad roodu eest läbi ja asuvad rivi etteotsa. Luterlik õpetaja viib läbi teenistust, tema taga paistab ka õigeusuvaimulik. Mängib sõjaväeorkester, pillimehed on uhkelt kaunistatud mundrites, noorsõdurid marsivad mööda kasarmutrepist, kus neid tervitavad kaks ohvitseri. Kiri: "Lipu annetamine Sidepataljonile." Paide ja Türi linn ning Järva maavalitsus annetavad sidepataljonile väeosa lipu.  Lipu  pidulik üleandmine toimub Vabaduse platsil 24. mail 1930. aastal. Kohale on saabunud riigivanem Otto Strandman kaitseministri Oskar Köstri  ja divisjoniülema kindral Gustav Jonsoni saatel, kõrgemad sõjaväelased - kindralid Paul Lill, Juhan Tõrvand, Ernst Põdder, admiral parun Hermann von Salza, Poola ja Nõukogude Vene sõjaväelised esindajad, Tallinna linnapea Anton Uesson, üksikute väeosade ülemad, ohvitserid ja seltskonnategelased. Platsi keskel Järva maavalitsuse, Türi ja Paide linnade esindajad ühes sidepataljonile annetatava lipuga. Väljakul laua juures seisavad kaks kõrgel statiivil suurt mikrofoni. Järva maavalitsuse esindaja annab lipu üle riigivanemale, too ulatab selle ratsarügemendi ohvitseri kätte. Lipu õnnistavad õpetaja Friedrich Stockholm ja apostlik ülempreester Nikolai Päts, kõik seisavad paljastatud peadega. Eemal Harjumäe veerul on näha pealtvaatajaid. Lipp laotatakse lauale, järgemööda kinnitavad kolme löögiga naela lipuvardasse riigivanem, lipu annetajate esindaja, kaitseminister, kõrgemad sõjaväelased, sidepataljoni ülem, ohvitserid ja väeosade esindajad. Riigivanem Otto Strandmann annab lipu üle kolonel-leitnant Fr. Kapsile, kaamera eest mööda sagib fotoaparaatidega ajakirjanikke. Kaitseminister Oskar Köster ulatab pataljoniülemale tunnistuse, pataljoniülem peab kõne. Kaitseministeeriumi orkestri saatel lauldakse lipulaulu. Lipp kantakse ülesrivistunud kolonnide eest läbi sidepataljoni ette. Algab väeosade paraad. Esimesena marsib külalistest mööda sidepataljon, ees  pataljoni uus lipp, Otto Strandman ja Oskar Köster paljastavad pea. Järgnevad teised pataljonid. Kiri: "1930. a. üldmanöövril viibivaid külalisi." Rühm kõrgemaid sõjaväelasi ja eraisikuid, kindral Johan Laidoner vestleb külalistega. Manöövrite lõpuparaadile on saabunud riigivanem Otto Strandman, kaitseminister Oskar Köster, manöövrite üldjuht kindral Juhan Tõrvand, Läti kaitsevägede ülemjuhataja kindral Martin Penikis, Soome vägede ülemjuhataja kindral Martti Wallenius ja teised välisriikide sõjaväelised esindajad. Külalisena viibis kohal kapten Einar Lundborg (lennuväevormis, piip käes), Nobile päästja, kes on Eesti Vabadussõjast osa võtnud soomusrongide kolonnis.
III ja IV osa algne montaaž pole säilinud (filmiarhiivi märkus).

Kaitseväe töö ja elu

Poola presidendi Ignacy Moscicki visiit Eesti riigivanemale Otto Strandmanile 10.- 11. augustil 1930. aastal.
Näeme Poola delegatsiooni laeva eskortimist merel Eesti sõjalaevade ja lennukite poolt. Vastuvõtjate kogunemine Tallinna sadamasse. Otto Strandman sõidab külalistele vastu. Külaliste vastuvõtt Tallinna sadamas. Ekraanil W. Stawek, A. Zaleski, Skladowski, K. Einbund, G. Jonson.

Poola presidendi vastuvõtt Tallinnas 10. ja 11. augustil 1930

Tallinna rahvusvahelise kaubandus-tööstusnäituse esimene päev Näituse väljal (Tornide väljak) 14. juunil 1924.  Näituse avamine Tallinna näituseväljakul - riigivanem Friedrich Akel, rahaminister Otto Strandman, põllutööminister August Kerem, Tallinna näitus-messi juhatuse esimees Richard Uritam ning töösturid ja ärimehed poseerivad filmikaamera ees. Kutsutud külalised, diplomaadid ja mingi välisriigi (Prantsusmaa?) mereväeohvitserid. Kõnedega esinevad Richard Uritam, Friedrich Karl Akel ja Otto Strandman. Hõbenalte löömine näituselipu vardasse. Põllumajandustehnika väljapanek - rehepeksumasinad (töötava masina jõuallikaks taustal olev traktor), niidukid, Massey-Harrise traktor, piimajahutussüsteem (?), AS Silva aurumasin, looreha ja niidukid. Jaan Kalnini aiaäri taimed ja köögiviljad, Rapla taluniku Anton Univeri köögiviljad. Näeme einelauda, inimesi leti taga ja murul istudes söömas.  Näitusekülastajad põllumajanduspaviljonis, seintel stendid eksponaatidega, (reklaamlehtede jagaja koolipoiss), kurioosum - kahe peaga vasika topis ja kolp. Raadio- ja helitehnika paviljon - grammofonid, raadiod, heliplaadid (OÜ Heling ja OÜ Esto-Muusika). Philipsi ekspositsioon - grammofonid, raadiod, valgustid, rötgenülesvõtted inimese rindkerest ja luudest. Tulekahju pulberkustutusnuiade demonstreerimine (kast tõrvatakse, valatakse bensiiniga üle, pannakse põlema ning kustutatakse pulbriga). Kodumaised klaverid (Astroni(?) ja Karl Saare toodang) ning harmooniumid. Alkoholijookide väike paviljon (pudeli lahtikorkimine). Karastusjookide ostmine, toruvahvlite söömine, inimesed liikumas näituseplatsil (ühes plaanis rahva liikumine filmitud maa tasapinnalt, esiplaanil istuva naise jalad), inimesed näituse einelauas, orkester mängimas (katuse räästa alla kinnitatud valjuhääldid). Välisvõtetes taustal erinevad paviljonid, eraldi filmitud Kawe linnamüüritorni kujutav müügikiosk.

Kaubandus-tööstuse näitus-messe Tallinnas

Välissaadikud külastavad ametisse asunud riigivanemat Toompeal riigivanema residentsis 31. märtsil 1924. Välissaadikud sisenevad riigivanema residentsi. Välissaadikud väljuvad riigivanema residentsist. Riigivanem Friedrich Karl Akel ja välisminister Otto Strandman väljuvad residentsist.

Välissaadikute visiit riigivanema juurde

Andmebaasi temaatilised filmikogud.

Infot filmitegijate kohta, kes on Eestis saanud filmiauhinna või olnud nomineeritud festivalidel, jõudnud oma filmidega erinevatel aegadel koostatud parimate valikusse või nimetatud edukamateks erinevate küsitliuste põhjal.

Eesti filmilugu ja filmielu kajastavad veebileheküljed.

Filmimängud on huvitav võimalus tutvuda Eesti filmipärandi, filmide ja filmitegijatega. Mängud on loonud TLU digitaalhumanitaaria üliõpilased.

Filmid

MTÜ Eesti Filmi Andmebaas

Andmebaasist

Kontakt