Otsingutulemused

Tekstiilikunstnik Anu Raud naudib väga elu vanaisa talus Käärikul. Ta pole kunagi mõelnud seal millegi lammutamisest lihtsalt sellepärast, et see on vana. Või muutmisest muutmise pärast. Talle meeldib, kui teda ümbritsev on täis tipitud elu. Anule meeldivad ka väikesed asjad - need lihtsalt sobivad maale. Ta ihkab näha väikseid teid ja väikseid külasid. Ta leiab, et väikestes kohtades võivad inimesed kasvada palju suuremaks kui suurtes. Ja suuremates kohtades jäävad tema arvates inimesed lihtsalt väikeseks. Mõtlemiselt. Film inimese juurtest ja latvadest, unistusest ja vajadusest midagi endast maha jätta, hävimatutest väärtustest ja väikeste asjade võlust.

Osmussaar oli ammustest aegadest meie rannarootslaste elupaik. Seoses nõukogude sõjaväebaaside rajamisega saadeti kõik saare elanikud sealt 1940. aasta suvel minema. 1990. aastal asuvad saarel sõjaväeosa ja majakavalvurid. Filmis meenutab olnut endine saareelanik Fredrik Brus. Kasutatud on kaadreid Konstantin Märska filmist "Vaateid Osmussaarelt" (1937).

Rukkilill - tavaline umbrohi rukkipõllul... Tagasihoidlik rukkilillekimp, mida ikka ja jälle kingitakse elluastujaile, paariminejatele ning kõigile, kellele tagasihoidlikult ja väärikalt tahetakse austust avaldada. Rukkilille kujutis esineb Muhu ja Lääne-Eesti roositud vaipades ning mujalgi rahvariide tikandeis. Rukkilill on Eesti rahvuslill - töörikka elu sümbol. Režissöör Rein Maran.

Laule Olivia Saare sõnadele ja Tõnis Kõrvitsa viisidel esitavad Kadi-Signe Selde, Ave Kumpase laululapsed, J. Tombi nimelise kultuuripalee poistekoor ja ansambel Kavaler.

Kaksteist aastat pärast filmi “Kihnu naine” (1973), teeb Mark Soosaar filmi, mille keskmes on meessoost saare elanikud. Kihnlaste käest on võetud õigus oma elu korraldamisele, tähtsad otsused tehakse mandril, kidub kohalik kultuur ja süvenevad sotsiaalsed probleemid. Mehed võtavad viina, joovad ennast surnuks ja saavad merel hukka. Kaamera fikseerib armutult olukordi, kuhu kontvõõrast kaameraga naljalt tunnistajaks ei kutsuta. Kaadrisse on püütud ehedad inimesed, lood, mida Soosaar jutustab, on värvikad ja sageli kurvad. Autor küsib, kas kihnu kultuuril on lootust ellu jääda?

Väike Kihnu ja inimesed, kes püüavad ligi 700 elanikuga saare käekäigu eest hea seista. Tutvustamist leiavad transpordilaeva Kajak kapten Jaan Vahkel, kalur Mihkel Oad, kolhoosi Pärnu Kalur parteikomitee sekretär Kuldar Kaare, osakonnajuhataja Mait Metsatalu ja esimees Felix Kangur, ehitatava õmblustsehhi juhataja Marta Vambola, majanduskandidaat dotsent Heino Levald ja Pärnu rajoonikomitee esimene sekretär Valter Udam.

Ülevaade Viljandi rajooni põllumajanduskoondise esimestest tegevusaastatest, koondise eripärast ja perspektiividest, tänapäeva külaelus ilmnevatest tendentsidest ja arenguprotsessidest. Erinevate ettevõtete ja inimeste tegevus, eluolu ja probleemid.

Maainimene ja tema muutumine uuenenud maaelus. Filmi autor, ajakirjanik Ott Kooli mõtiskleb endisaegse ja praeguse maaelu üle. Haljala kolhoosis on filmitud erinevaid põllutöid, mehi töökojas masinaid remontimas ja tööjutte puhumas. Lähemalt tehakse tutvust perekond Keskülaga, kes ühismajandi töö kõrvalt jätkab eesti taluelu traditsioone. Jäädvustatud on hetki vabariiklikelt künnivõistlustelt.

Soomeugri ja samojeedi rahvaste ühisjuuri ning rännuteid otsivas-avastavas dokumentaalfilmis püütakse tungida Uurali keelkonna läteteni, jälgida soome-ugri ja samojeedi hõimude etnograafiat, folkloori ja igapäevaelu, taastada nende tuhandeaastaseid rännuteid oletatavast algkodust Siberist Läänemere ja Doonau äärde. Kamassi, neenetsi, handi, komi, mari ja karjala keele kõnelejaid on jäädvustatud nende igapäevases elukeskkonnas 1969-1970. aastail Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Karjalas ja Eestis. Filmi koondatud ja emotsionaalselt mõtestatud aines on igihaljas ning selle ajaloolis-kultuuriline väärtus vaid suureneb ajas.

Mis mõjutab meie otsuseid, nii päris argipäevaseid kui põhjapanevamaidki? Mille vastu me oma "mina" vahel vahetame ja kas ise sellest endale aru anname? Reporter Rein Karemäe küsis neid küsimusi 1969. aasta kevadel Muhu kalurite juures.