Austraalia eestlased 10. film (1995-1996)

XVI Eesti Päevade avamise jumalateenistus Melbourne'i St. John'si kirikus, teenib õpetaja Hans Henning Lüdig. Austraalia Eesti Seltside Liidu asutajaliige Arnold Perendi meenutab esimeste Eesti päevade korraldamist 1954. aastal. Korraldajad olid Leonid Kallas, Erik Maasepp ja Juhan Viidang. AES Liidu asutajaliige Ilmar Mägraken tänab pidulikul koosolekul Eesti päevade üldkorraldajaid Bruno Metsarit ja Evald Mõisat, kes on seda kultuurilist suurüritust kahel korral juhtinud, Evald Mõisa on olnud ka ESTO '88 peakorraldaja. Kuigi vabaduse nõudmine kodumaale ja Eesti rahvale ei ole enam päevakorras, siis rahvuskultuuri säilitamine on endiselt päevade ülesanne. Ilmar Mägraken kuulutab Eesti päevad avatuks, liputseremoonia, lauldakse hümni. Segakoor laulab "Koitu", dirigeerib Ausma Taves. Evald Mõisa meenutab oma kodus seltsitegevust 1940ndate lõpus ja võrdleb hetkeseisuga. Noored oskavad üha vähem eesti keelt ja seltsitegevus soikub. Rahvatantsijate esinemine Eesti päevadel. Fotod 1950ndate-1960ndate kultuurielust: Jaan Mürk ja Juta Viire Sydney Eesti teatri lavastuses, laulukoor Vanemuine esineb, dirigent Erik Maasepp, suve- ja noortepäevad Thirlmere'is, edukas kuulitõukaja Anne Kärner, Peeter ja Anita Lindsaar raamatunäitusel. Ene-Mai Reinpuu ja Evald Mõisa meenutavad 1988. aasta ESTO päevi, mis olid erilised - osa võtsid noored Eestist, tuues kaasa värsket rahvuslikku vaimu. Fotodel osalejad: RAM-i poistekoor ja Venno Laul, Lennart Meri, Paul-Eerik Rummo, Ivo Linna ja Alo Mattiisen, Anu Kaal ja Vardo Rumessen, missiks kroonitud Karin Koorits USA-st. Raivo Kalamäe meenutab sporditegevust - eriti edukad olid laskesportlased. Iivo Tuul räägib spordiliidu tegevusest - Austraalias on Eesti mänge korraldatud 27 aastat, ilmus spordiajakiri Sporditeel. Austraalia eestlaste ajalehe Meie Kodu toimetuses on uue numbri koostamisega ametis Väino Jaaniste ja Uino Simmul. Nad räägivad ajalehe asutamisest 1949. aastal ja praegusest olukorrast. Olev Muska näitab kakskeelset värvilist ajakirja Küü-ii, mida jõuti kirjastada 13 numbrit, kulukuse tõttu lõpetati väljaandmine. Eestlasi on aidanud ühendada ka omakeelne raadio. Maila Taimre ja Juta Mõisa meenutavad raadiosaadete tegemist Melbourne'is. Ellen Keenan Hobarthis edastab raadios uudiseid ja seltskonnateateid. Talle on probleemiks eesti muusika kättesaadavus. Lembit Peipman Sydney raadiojaamas tutvustab raadiotööd ning räägib, kuidas jõuti esimese saate edastamiseni 1957. aastal. Tema poeg Juhan Palm-Peipman valib stuudios saatemuusikat, Lembit hakkab lugema uudiseid.