Avaleht » Kontakt, abi » Sagedased küsimused

Kas andmebaas on valmis?
Ei, veel ei ole. 2022. aasta alguseks on uuringud tehtud ja põhjalik teave (täiskirjed) sisestatud umbes 45%  kohta 19 000st teadaolevast filmist ja filmikroonikapalast. Seetõttu leiab andmebaasist praegu suurema osa filmiteoste kohta ainult baasandmeid. Olemasolevate resurssidega suudab andmebaasi toimetus lisada 1000 kuni 1500 kirjet aastas. Andmebaas täieneb iga päev.

Andmebaasi on arendatud ligi 15 aastat, 2008-2010 kulus uuringuteks, andmebaasi ülesehituse ja filmiteoseid kirjeldavate tunnuste süsteemi, andmebaasi sisestuskeskkonna ehk infosüsteemi loomiseks ja "selle peale" veebiväljundi ehitamiseks, samuti andmesisestajate-toimetajate koolitamiseks. Neid tegevusi toetas ka EL Struktuurifond. Andmebaas avati veebis kasutamiseks 12.12.2012. Siiski võib öelda, et juba praegu võib andmebasi pidada Eesti kõige täielikumaks filmide registriks ja filmiinfo koguks Eestis 100 aasta jooksul toodetud filmide kohta. 

Milliseid filme saab andmebaasis täispikkuses vaadata?
Esialgu saab täispikkuses vaadata suurt osa filmikroonikapaladest aastatest 1912-1940 I pool, kollektsiooni tudengifilmidest ja ETV/ERR tehtud telefilme (mis tehakse kättesaadavaks ERR digiarhiivi kaudu). Mängufilmidest saab praegu vaadata katkendeid. Filmide täispikkuses vaatamine sõltub edaspidi sellest, millises tempos filme digiteeritakse ja kuidas lahenevad filmide autoriõigustega seotud küsimused. Vt avalehel Filmiliigid ja vali sealt Vaata siin, Laenuta või Osta.

Kas andmebaasis kasutatavatel šrifti värvustel on mingi kindel funktsioon?
Jah, kõik sinise, kirsipunase ja valge šriftiga tekstid on lingid, millele klõpsamine viib teid edasi selle tekstiosaga seotud lehekülgedele. Kursori viimisel lingina töötavale tekstile ilmub sellele alajoon.

Mida täpsemalt tähendab täiskirje ja osakirje?
Täiskirje (filmi, inimese või asutuse) puhul tähendab, et andmebaasi toimetajad on teinud vastavalt iga konkreetse filmi, filmitegija või filmiasutuse uuringu, vaadanud läbi kättesaadavad materjalid, bibliograafilised, biograafilised ja muud arhiiviandmed, otsinud huvitavat lisainformatsiooni ning et filmid on märksõnastatud ning seega otsitavad paljude tunnuste põhjal. Osakirje tähendab, et põhjalikum uurimis-, kirjeldamis- ja sisestamistöö on veel tegemata ning kirje sisaldab vaid baasandmeid, mis on reeglina sisestatud ilmunud trükiväljaannetest ja kataloogidest.

Millised on korrektsed võimalused kasutada andmebaasi materjale (tekste, fotosid, digifaile)?

Esimene ja peamine nõue on allikale viitamine. Andmebaasis sisalduva informatsiooni reprodutseerimine, kopeerimine, tsiteerimine ja levitamine võib toimuda vaid MTÜ Eesti Filmi Andmebaas loal. Andmebaasis sisalduva informatsiooni kasutamisel Internetis või kirjalikes allikates peab see olema varustatud viitega, kas Allikas: MTÜ EFA, andmebaasi veebiaadressiga www.efis.ee või andmebaasi konkreetse lehekülje veebiaadressiga.  Avaldatud materjalide kasutamiseks pöörduge palun aadressil efa@efa.ee või telefonil 53059905.

Milles on põhiline erinevus Eesti filmi andmebaasi ja Rahvusarhiivi filmiarhiivi infosüsteemi FIS vahel?
Nendes andmebaasides kasutatakse mõneti erinevaid filmiteoste ja materjalide kirjeldamise süsteeme ja sisukategooriaid, oluline erinevus on selles, et FIS sisaldab arhiiviinformatsiooni vaid nende filmide kohta, mis on filmarhiivis hoiul. Ka pakub Eesti filmi andmebaas ulatuslikku lisainfot filmide ja filmitegijate ning filmivaldkonna kohta, selle eesmärgid on kultuuriliselt laiemad.   

Kuidas saab kontakti andmebaasi toimetusega?
Veebileheküljel on mitu kohta, kust saab erinevatel põhjustel toimetusega kontakti võtta. Meie üldmeil on efa@efa.ee ja telefon 53059905.

Toimetus vastab meelsasti Teie küsimustele. 

19.03.2021