Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (111)

Armastuse kahur

Teleseriaal oli Kanal 2 eetris 1998. aastal

1998 | Teleseriaalid, Kanal 2 seriaal | Režissöör: Hardi Volmer, Peeter Simm

Esimese Eesti ulmeseriaalina välja reklaamitud sari jälgib kahe sensitiivse uurija katseid lahendada seletamatuid müsteeriume.

Võimas salaorganisatsioon Nelik (Ülla Ulla, Andrus Vaarik, Guido Kangur ja Taavi Eelmaa) on üks väheseid, kel niisugune relv nagu oleks. Need kaks, kelle seksuaalenergiast selles loos kahur tekib - noor veetlev baleriin (Maria Avdjushko) ja andekas maakler (Üllar Saaremäe) - on keskarvuti juba aastate eest välja sõelunud. Nelik on baleriini ja maakleri elu jälginud ja mõjutanud. On aastatuhande lõpp. Koos kõigega muutub ka kuritegevuse profiil, aina rohkem tuleb ette juhtumeid, mille taga on tavakurjategija asemel ülikõrge intellektiga läbinähtamatul ajendil tegutsev tugev indiviid. Aina sagedamini näib, et kuritegevusse on segatud element, mida võib klassifitseerida kui seletamatut. On aeg need kaks inimest omavahel kokku ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Armastuslugu/ Surma lugu

Filmi originaalpealkiri (inglise keeles): "Love story / Death story"

1998 | Tudengifilmid, Lühimängufilm | Režissöör: Raimo Jõerand, Andres Maimik, Arbo Tammiksaar
Bermuda

1998 | Animafilmid, Joonisfilm, Tudengifilmid, Animafilm, Tehtud välisülikoolis | Režissöör: Ülo Pikkov

Ülo Pikkovi joonisfilm kuivanud mere liivaluidetel elava puujalgse meremehe ja näkineiu armastusest.

Kõrbeks kuivanud mere liivaluidetel elavad puujalgne meremees ja näkineid, kes on täiesti sõltuv meremehest, kes kannab talle päevast päeva eluks vajalikku vett. Meremehe ja näkineiu rutiinsesse ellu ilmub flööti mängiv kentaur. Kentauri ja näkineiu vahel tekib armastus. Puujalgne meremees otsustab hävitada uustulnuka, kuid koos kentauriga hävitab ta oma senise ülemvõimu näkineiu üle ning muutub viimasest täiesti sõltuvaks. Selle kolmikdraamaga tegelased ei ole üheselt head ega halvad. Tegelased, kes igatsevad suuri muutusi, takerduvad nende saabudes alati oma minevikku. Hirm tuleviku ees muudab tegelased naeruväärseks, kuid samas ka inimlikuks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti Posti lugu

1998 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Aare Tilk

Film kajastab Eesti posti kahte ajaloojuubelit. Esimene neist on aasta 1638 kui loodi Rootsi riiklik postikorraldus, mis rakendus ka siinmail. Teine on aasta 1918 kui rajati iseseisva Eesti postikorraldus.

Vaid mõni nädal peale seda, kui Rootsi kuningas Gustav Adolf 1632. aastal asutast Tartu Ülikooli, hukkus ta ise õnnetult sõjakäigul ning trooniline tõusis vaid 11-aastane nooruke kuninganna Kristiine, kelle eestkostevalitsuse ajal loodi ka Rootsi riiklik postikorraldus. Praegune Põhja-Eesti territoorium kuulus Liivi sõja järgselt Rootsi Kuningriigi koosseisu ja seetõttu rakendati ka siinmail ülemere postikorraldussüsteem ja aastat 1638 võib pidada ja Eestu posti sünnidaatumiks. Riiklikult iseseisva Eesti postikorraldus rajati 1918 aasta novembris ning neid kahte ajaloojuubelit filmi eelkõige kajastabki.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti Rahvusraamatukogu

1998 | Muud liigitused, Tellimusfilm | Režissöör: Indrek Kangur

Ülevaade Eesti Rahvusraamatukogust, mille ajalugu algab 21. detsembrist 1918, kui Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas asutada Riigiraamatukogu.

Eesti Rahvusraamatukogu ajaloo, arengu ja kaasaegsete võimaluste põhjalik tutvustus. Tänane Eesti Rahvusraamatukogu on rahvuskirjanduse koguja ja säilitaja ning kultuuriloolise teabe talletaja; üldkasutatav raamatukogu, mille teavikute arv ulatub kolme ja poole miljonini; parlamendiraamatukogu, et tagada Riigikogu, valitsuse ja teiste põhiseaduslike institutsioonide infoteenindus; teadusraamatukogu, et vahendada teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas; raamatukogunduse arenduskeskus ja kultuurikeskus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti Vabariik - 80

Eesti Kroonika nr 1 (1578), veebruar 1998

1998 | Filmikroonikad, Filmikroonika alates 1992 | Režissöör: Peeter Simm

80 aastat on möödunud päevast, mil avaldati iseseisvusmanifest, mis kuulutas välja sõltumatu ja demokraatliku Eesti Vabariigi.
Ehitused Vabaduse väljakul ja Koplis

1998 | Filmikroonikad, Filmikroonika alates 1992 | Režissöör:
Enn Põldroosi härrasmeeste seltskond

1998 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Rein Raamat

Kunstnik Enn Põldroosi portreemaalide näitus "31 härrasmeest" Tallinna Kunstihoone galeriis.

Enn Põldroos on portreteerinud tervet hulka tuntud vaimuinimesi ja ühiskonnategelasi, keskendudes nende individuaalsuse ja väljendusrikkuse edasiandmisele. Põldroosi on nimetatud inimeste ja inimsuhete maalijaks. Kunstnik ise on samuti tunnistanud, et portreede maalimine on alati olnud ta salaarmastus. Näitusel "31 härrasmeest" (1998) on eksponeeritud ajavahemikus 1958 – 1997 maalitud portreed. Maale kommenteerivad nii kunstnik ise kui ka mitmed portreteeritavad ja kunstiteadlased.
Peida sünopsis Ava sünopsis
I Love Running

1998 | Harrastusfilmid | Režissöör:
Kaido Ole

1998 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Rein Raamat

Lugu ühe maali sünnist, mille käigus kunstnik Kaido Ole mõtestab oma loomingut mõistukõnelise muinaslooga.

Film jälgib maalikunstnik Kaido Ole (1963) uue teose sündi. Üheaegselt töö kulgemisega kuuleb kunstniku enda ja kolleeg Jaan Elkeni arutlusi ja kommentaare Ole loomingu ja loomeprotsessi kohta. Kaido Ole on õppinud Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali. Tal on olnud ohtralt isiku- ja grupinäitusi nii Eestis kui välismaal, nende hulgas ka Eesti esindamine Veneetsia biennaalil koos Marko Mäetammega 2003. aastal. 1998. aastal pälvis Ole Kristjan Raua nimelise aastapreemia ning kahel korral on ta pälvinud ka Kultuurkapitali aastapreemia.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»