Vastus Helga kirjale (2022)

Kui eaka taluniku Bjarni (88) naine Unnur (89) sureb, rändavad tema mõtted minevikuradadele. Ta avab 50 aastat vana kirja Helgalt, oma elu armastuselt. Naine, kellega tal oli "ette nähtud" koos olla. Helga kiri on terve filmi selgrooks ja kui Bjarni seda lugema hakkab, liigub vaataja tagasi möödunud aega, aastasse 1942. Islandi läänepoolsetesse fjordidesse. Paradiisi, mis peidetud maailma lõppu. Bjarni, Unnur ja Helga on noored ja elujõulised. Nad on kõik talunikud ja nende maailm sõltub täielikult looduse rütmidest.
Kuid Unnur ja Bjarni kasvavad teineteisest aina rohkem lahku. Nende suur maja on vaikust täis ja siin puuduvad ka laste kilked.
Ja siis on Helga. Tugev, vallaline kahe lapse ema, kes omab kõrvaltalu Alvidra. Helga on luuletaja, kes sunnitud elama taluniku elu. Ta on justkui lõksus - kaasaegne naine mineviku küüsis. Kuid ka Bjarni vaimustub kirjandusest ja raamatutest ja üsna ruttu hakkavad levima kuulujutud, et nende kahe vahel on midagi rohkemat kui pelgalt sõprus. Ei lähe kaua aega, kui nad leiavad ennast teineteise embuses ja suure armastuse kirelõõmas. Aga nende eufooria jääb üürikeseks. Helga jääb rasedaks ja kutsub Bjarnit endaga Reykjavíki elama, kuid mees ei suuda siit fjordist lahkuda.
Mida lähemale lõpule, seda rohkem kummitavad need kaks naist Bjarni päevi ja öid: mälestused, keelatud mõtted ja armastus uhuvad vanast mehest üle, samal ajal kui „lõhe selle vahel, mis on ja mis võinuks olla, aina suureneb".