Amalimbo (2016, Juan Pablo Libossart)
Viieaastane tüdruk Tipuana, lootuses näha oma hiljuti elu kaotanud isa, püüab minna “teisele poole” ning kogeb surnute ja elavate vahele jäävat maailma. Lugu leiab aset määramatus maailmas ja määramatus tulevikus.
Elu enne elu (2016, Rao Heidmets)
Tõde on suhteline ja tema üle võib palju vaielda. Kõik oleneb vaatepunktist. Kuid üks, mis kindel, on see, et looduse ringkäik on lõputu, ja nii ka iga elu kordub uues maailmas taas ja taas.
Fatcula (2016, Martinus Daane Klemet)
Ilu nõuab ohvreid. Sellel raskel teel aitab inimesi ilukirurg Fatcula ning tema abilised rasvatihased. Spordiklubi kõrvale kerkinud müstiline ilukliinik ähvardab laostada klubi omaniku. Mis selles kliinikus tegelikult toimub? Lahendus paistab laiduvat ühes pudelis Fat Burneris.
Igavesed jahimqad (2016, Elin Grimstad)
Saarel mängivad kaks last, kes otsivad julma Jahimehe tapetud loomi. Kas need loomad võiksid veel igavestel jahimaadel ellu ärgata?
Kalapüüdja nine ja karu (2016, Priit Tender)
aami naine püüdis jääaugust kala. Kui naine kalu keetis, astus kotta külmetav karu. Eit sai aru, et see on karuks muutunud saam. Hommikul läks eit karu tulekujälgi pidi ja leidis teise, surnuks külmunud karu. Mehed nülgisid karu naha ja leidsid rahakoti kuldrahaga. Suvel kohtas eit laadal tema kojas karuna käinud meest, kes rääkis, et surnud karu oli tema vend. Kuldraha käskis mees eidel endale jätta.
Karu hindab pruute (2016, Martinus Daane Klemet)
Mansi noormees tahtis naituda. Pruudi väärtuse pidi otsustama vanameeste valitud karu. Emade Ema, šamaan viis tüdruku karu juurde. Karu maigutas suud – tüdruk oli halva käitumisega. Poiss valis teise tüdruku, ka tema viidi karu juurde. Neiu ehmus ja muutus kahvatuks – ta pidi noorelt surema. Kolmas tüdruk aga punastas – tema oli hea käitumisega ja pikaealine. Karu lahkus vaikselt.
Karude tekkimine (2016, Mattias Mälk)
Ennevanasti karusid ei olnud. Karuks muutus üks udmurt. Mees käis öösiti karuks ning ükskord peitis naine tema riided ära ja mees ei saanudki enam tagasi inimeseks muutuda.
KIhnu kivilaeva lugu (2016, Reet Laos)
"Kihnu kivilaeva lugu" on pärimusel põhinev film, mis jutustab loo Kihnu kivilaevadest ja selle ehitamisest kuni tänapäevani. Filmis kõlab kihnu keel ja muusika ning kunstnik on tuginenud vana Kihnu meremehe päevaraamatus leiduvatele joonistustele.
Kolm savipotti (2016, Kristjan Holm)
Lesknaine valmistas kolm savipotti. Need tahtsid naist aidata: üks tõi pesu, teine tõi röövlite saagi, kolmas aga puhkama istunud jahimehe. Naine hakkas koos jahimehega elama, neil oli palju raha ja asju. Savipottides keetsid nad putru.
Kuidas jumal palus teed juhatada (2016, Valter Uusberg)
Jumal käis mööda maad ja nägi naist töötamas. Küsis teed. Naine osutas tööd katkestamata vaid jalaga suunda. Jumal nägi meest töötamas. Küsis teed. Mees ütles: “Istume, teeme suitsu.“ Siis näitas mees teed. Sestpeale ongi meestel ikka aega suitsu teha, naine aga peab kogu aeg töötama.
Kuidas üks piiga kolmele peiule mehele anti (2016, Mattias Mälk)
Ammustest aegadest on teada, et naine leiab igast olukorrast väljapääsu. Kui ei saa kosilastele ära öelda, võib tütre pähe mehele anda nii kassi kui koera. Aga kuidas kassi-koeraga läbi saada?
LInnugripp (2016, Priit Tender)
Lugu mehest ja maost, alkoholisõltuvusega pingviinist ja lindude kadumisest. Lugu õunapuust ja õuntest, juurtest ja juuretusest. Lugu paradiisist ja sellest väljalangemisest. Kibemagus suhtedraama pöörleb Lindmehe ja Madunaise romansi ümber. Mees tahab Naist, Naine tahab mehe sees elutsevaid linde. Lõpuks, kui mõlemad on kõigest ilma jäänud, leiavad nad üksteist, tõsiselt. See on armukolmnurk, mis viib järjekordse paradiisi hävinguni.
Mees ja naine (2016, Mait Laas)
Naine käis põllul rukist lõikamas, mees oli kodus haige. Kodus küsis mees, kas töö saab varsti tehtud ning naine vastas, et varsti. Mees läks vaatama ja nägi, et naine magab ja töö alles alguses. Mees lõikas magaval naisel juuksed maha ning määris ta pea tõrvaga kokku. Naine tuli koju ja küsis mehelt läbi akna: “Kas su naine on kodus?“ Mees vastas, et kodus. Naine hüüdis: “Mind on kurivaim ära vahetanud ja ma jään igaveseks kurjavaimu naisena hulkuma!“
Miriami kana unistus (2016, Andres Tenusaar)
Vihmasel sügispäeval ehitavad isa ja väikevend lennukit, Miriam vaatab lõunamaist pildiraamatut, kana unistab aknataguste kurekolmnurkade mõjul lõunamaale lendamisest. Kui vihm lõpeb, viib ema kõik parki lehti riisuma. Sealgi erutavad lõunamaale lendajad kana sedavõrd, et ta ikka lausa kastanilatva tikub, kust vapralt lendu hüppab, siiski lehehunnikusse sadades. Väikevend pakub talle oma lennukit, kuid seegi puruneb vastu kastanilatva klotsideks. Kana saab totaalselt häbistatud. Siis tuleb isal hea mõte. Miriam voldib paberist lennuki, sinna pannakse pilt Kanast ja lennutatakse üles kurgede kolmnurga juurde, kes selle rõõmsalt lõunamaale veavad.
Silmadeta jahimees (2016, Priit Pärn, Olga Pärn)
Kütt käis jahil, aga ei püüdnud midagi. Naine hiilis mehele metsa järele. Mees heitis pikali, võttis silmad peast ja kõneles: "Semlek rem-rem-rem". Naine haaras mehe silmad. Järgmisel päeval jooksis laagri lähedal põder. Mees lasi põdra maha. Naine ütles, et mees lasi mööda. Pärast astus mees püstkotta, kus naine sõi salaja liha. Naine arvas, et mehevend tuli ja kattis näo rätikuga, sest naine ei tohi oma nägu mehe sugulastele näidata. Naine kaebas, et mees on laisk, aga tema peitis mehe silmad karpi. Nüüd hakkasid nad riidlema.
Siseilmadest väljas (2016, Helen Unt)
Kärbes hõõrub käsi. Mees ja naine, sees ja väljas, tasakaal nende sees ning nende vahel. Kärbes lendab. Teod kiiguvad. Kärbes lendab.
Taat ja memm (2016, Ülo Pikkov)
Taat ja memm läksid tülli. Taat läks kalale ega tahtnud koju minna. Memme palumise peale saatis jumal Niškepaz ilma, mis taadi võrgud mädanema ajas. Taat läks koju, seal aga halas memm: „Meil pole süüa!“ Taat vastu: “Meil on aidas kala, müüme need ära ja ostame leiba, soola ja mõdu!“
Täismaja (2016, Kristjan Holm)
Kristjan Holmi “Täismaja” räägib usinast postiljonist, kes täidab laitmatult oma kohuseid ja kohtub oma tulevase abikaasaga.
Tühi ruum (2016, Ülo Pikkov)
Kümneaastane tüdruk soovis sünnipäevaks koerakutsikat. Pettumus oli suur, kui elusaks kingituseks osutus hoopiski isa, kelle olemasolust tal aimugi polnud... Dokumentaalne animatsioonfilm “Tühi ruum” jutustab loo ühe mehe ammusest unistusest, mis aitas tal elus püsida ning mis nüüd filmis ka lõpuks täitub.
Urbanimatio (2016, Hardi Volmer, Urmas Jõemees)
Linn, see on arhitektuur eelkõige. Arhitektuur olla kivinenud muusika. Muusika jõudvat jumalale kõige lähemale, kui mõjutada arhitektuuri hüperläps tehnikaga ja lisada muusika, sünnib sellest uus elu...
Lahtilaskmise lugu (2017, Ülo ikkov)
Meie kultuur põhineb lugudel, lood on kõige aluseks. Ka meie elu on vaadeldav kui lugu – elulugu. Aga mis juhtub siis, kui lugu ei kannata jutustamist? Kas on võimalik lugudest ka lahti lasta või neist loobuda? Kas saab teha filmi loost, kui jutustaja ainus soov on see unustada? Ülo Pikkovi dokumentaalne animafilm on tüdrukust, kes soovib lahti lasta oma mineviku varjudest.
Manivald (2017, Chintis Lundgren)
On päev enne Manivaldi 33. sünnipäeva. Üleharitud, töötu ja ükskõikne Manivald elab koos domineeriva pensionärist emaga ning veedab oma päevi klaverit harjutades. Samal ajal koristab ema tema sokke ja keedab talle kohvi. Elu on lihtne, kuid mitte kuigi hea. Nende ebatervislik sõltuvussuhe on kokku kukkumas, kui pildile ilmub kuum noor hunt Toomas, kes tuleb parandama nende pesumasinat. Ning neid endid.
Miriam järve ääres (2017, Riho Unt, Sergei Kibus)
Miriami pere telgib järve ääres. Pärast väsitavat päeva puhkab pere telgis, ainult kanal ei tule und. Ta läheb välja jalutama, kuuleb aga hirmutavaid öö hääli ning näeb pimeduses helkivaid silmi. Kana haarab fotoka, et enda ümberpiirajatest pilte teha. Hommikul saavad kõik näha, keda kana öösel kartis.
Nukud ja tootemid (2017, Kadriann Kibus, Sergei KIbus)
Mõni objekt meie elus on tähenduslikum kui teised, olgu selleks jumalakuju või oluline mänguasi, mille elulugu on meie omaga põimunud. Mängimisel on kosmoloogiline iseloom, ta on mõistuseülene ja muudab kõik võimalikuks. Oluline asi peegeldab tagasi neid väärtusi, mida me vajame ja loome. Inimene aga hülgab oma iidolid ja unustab maagia võimalikkuse. Ta köidab ennast vabatahtlikult argipäeva ja determinismi ahelatesse. Ta ei näe, et kõik ümbritsev on illusioon ja et küsimus on vaid selles, millise reaalsuse me ise endale luua oskame. Unenäoliste kujundite, stop-motion animatsiooni ja dokumentaalsete lugude abil lahkab film seda, kuidas olulised objektid meid mõjutavad, andes meile võime olla ise kosmiline looja.
Talvelugu (2017, Meelis Arulepp, Sean Mullen)
On pime ja külm jõuluõhtu 1930ndate New Yorgis. Alex, tüse vanaldane Vene immigrant, on teel koju. Seal ootab teda kamina ees tukkuma jäänud 8aastane lapselaps, kes rohkemgi kui vanaisa, ootab jõuluvana saabumist. Alex paneb tüdrukule ümber oma talvemantli ja hakkab jutustama üht kummituslikku lugu, mis unejutuks on võib-olla liigagi õudne. Lugu viib meid ajas tagasi ilusasse Sankt Peterburgi 19. sajandi lõpus, kus linna suurimas pangas töötab täiesti tähelepanuta jäänud noormees Akaki. Lootuses leida rohkem sõpru ja tähelepanu otsustab ta säästa raha ning laseb endale õmmelda uhke talvemantli. Tänu uuele mantlile teebki ta elu kiire kannapöörde . äkitselt on kõik temast ja ta uhkest mantlist huvitatud! Elu näib minevat ülesmäge ja kõik tundub olevat täiuslik. Seda kõike siiski vaid üheks saatuslikuks talveõhtuks.
Vaata rändajat (2017, Rao Heidmets)
Tuntud rännumees Hendrik Relve on oma paljudest seiklustest valinud jutustamiseks välja ühe mõjusama loo. Selgub, et inimese elu võib olla väga proosalistel hetkedel lausa juuksekarva otsas. Eriti kui kohtud piisoniga. Kogu jutustus kohtumisest piisoniga on omapärasel viisil illustreeritud liikuvate fotode ja animatsioonidega.
Viis sammu paremale (2017, Aggie Pak Yee Lee)
Vaid viis sammu paremale - ta leiab ukse, mis juhatab tundmatusse.
Bassein (2018, Karin Paumer)
Talv oli lõppenud liiga kiiresti, basseini hooldaja ei olnud selleks valmis. Õnnetuseks alustab ta ujumishooaja ettevalmistusi muru niitmisest ümber basseini. Ujujad olid juba ammu hüppetornis stardivalmis ning peagi on nad juba õhus. Kuna bassein on veel tühi, peavad vettehüppajad õhus aega parajaks tegema. Kas vesi jõuab õigeks ajaks basseini?
Briljantsuse demonstratsioon neljas vaatuses (2018, Morten Tšinakov, Lucija Mrzljak)
Rahvas ootab kedagi erilist. Keegi eriline sünnibki – ülikonda riietatud mees. Rahvas järgneb mehele ning elab kaasa tema teatraalsetele, kuid mõttetutele esinemistele. Ühe esinemise käigus teeb mees vea ja teda varem jumaldanud rahvas jätab ta maha. Jäänud üksi, kohtab ta naist, kes on tema jaoks loodud. Teatraalsed esinemised jätkuvad...
Hukule määratud (2018, Francesco Rosso)
Seal, kus pole enam rööpaid ja langenud puud kipuvad killustikku embama, istub keegi vananaiste suve krõbedas rohus ja ütleb endale: "Rahu. Olnud tundeid ei kustuta, kuid need tuhmuvad tarkuseks tulevikku. Ehk polegi maine see tee, mida pean käima. Aga kuidas ma seda tean, kui mind allutab gravitatsioon?"
Kapten Morten lollide laeval (2018, Kaspar Jancis,Riho Unt, Henry Nicholson)
Morten on uudishimulik ja leidlik poiss. Saatuse tahtel on ta sunnitud elama koos kasuvanematega, kes ei näe tema loovas tegevuses muud kui pahatahtlikku huligaanitsemist. Emata Morten ei ole siiski orb. Ta isa on kapten, kes töö tõttu peab suurema osa ajast merel viibima. Morten soovib isa eeskujul samuti kapten olla. Ta ehitab endale mängulaeva, mille mehitab erinevate putukatega. Unenäoline paralleelmaailm kirjeldab Morteni elu groteskses võtmes. Mingil hetkel maailmad segunevad. Nii Morteni päris kui ka fantaasiamaailm ähvardavad kokku kukkuda. Mõlema maailma päästmiseks on vaja julgelt tegutseda. Morten võidab ohud kangelaslikult. Tema kindlameelse tegutsemise taga on põhimõte - kapten ei jäta kunagi oma laeva.
Maasikaõgijad (2018, Mattias Mälk)
Fantaasiafilm kahest maasikakasvatajast, kelle põllu hävitavad aplad teod. Paar üritab linnas uut elu alustada, aga kui naine jääb lapseootele, siis kahtlustab paranoiline mees, et ka selle taga on teod.
Maria ja seitse pöialpoissi (2018, Riho Unt)
Oma elu kloostrimüüride vahel mööda saatnud vana ja väärikas nunn Maria on otsustanud täita noorpõlveunistuse. Ainsaks takistuseks tema teel on aga katkendlik, peaaegu olematu mälu. Maria kardab, et tema unelmate soov võib osutuda patuks.
Valik (2018, Alexandra Shadrina)
Tähelepanu! Uus inimeste kollektsioon on juba müügil meie kaubanduskeskuses! Kiirustage, meil on jäänud vaid mõned päevad! Filmi põhiidee on valiku illusioon kaasaegses maailmas ja kaasaegse inimese isiku samastamine temale tänapäevase moetööstuse ja turunduspoliitika poolt pakutava näilise kuvandiga. Kes siis tegelikult valib, kas inimene ise või seda on tema eest teinud keegi teine?
Armastusest (2019, Girlin Bassovskaja)
Üks miljonitest võimalikest armastuseloo versioonidest, kuidas mees olles pidevas ideaalse kaaslase otsingutes jõuab äratundmiseni, et ta tegelikult ei tea isegi, kes on tema ideaal. Nagu seda tihti juhtub.Paadunud poissmees Einar Jernskjegg võidab loteriipiletiga suurema summa.
Elu24 (2019, Kristjan Holm)
Paadunud poissmees Einar Jernskjegg võidab loteriipiletiga suurema summa.Inimesed mängivad tuubadel. Koolibrid lähenevad neile, et juua tuubadest. Sel viisil koguvad linnud helisid, et esitada muusikat ise. Lõpuks kogunevad linnud Wilhelm Telli raidkujule, et laulda Rossini ooperi “Wilhelm Tell” avalugu.
Inglitrompet (2019, Martinus Klemet)
Inimesed mängivad tuubadel. Koolibrid lähenevad neile, et juua tuubadest. Sel viisil koguvad linnud helisid, et esitada muusikat ise. Lõpuks kogunevad linnud Wilhelm Telli raidkujule, et laulda Rossini ooperi “Wilhelm Tell” avalugu.
Kosmonaut (2019, Kaspar Jancis)
Vana Kosmonaut elab oma paneelmaja korteris samasugust elu nagu nooruspäevadel kosmosejaamas. Ta sooritab endiselt kangelaslikke missioone ja igatseb oma koduplaneedile jäänud lähedasi. Lähedastel on olukorrast teistsugune arusaam. Kas vanainimene on võimeline ühiskonnas kehtivate normidega toime tulema? Kosmonaut jääb kosmonaudiks. Lõpuni.
Lotte ja kadunud lohed (2019, Janno Põldma, Heiki Ernits)
Film on valminud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saab vahva koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla tulevad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel. Võistluse peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaulu. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata. Neid ootavad ees põnevad ja ootamatud seiklused.
Orpheus (2019, Priit Tender)
Orpheuse muusikast joobuvad kõik - isegi loomad ja taimed. Tema laul suudab ka oma kadunud kallima, Euredike, allilmast tagasi tuua. Ainsaks tingimuseks on, et Orpheus ei tohi enne elavate maale jõudmist tagasi vaadata, et näha kas tema armastatu talle ikka järgneb.
Talv vihmametsas (2019, Anu-Laura Tuttelberg)
Filmituna looduses, Mehhiko ja Peruu troopilistes vihmametsades, püüab film filmilindile igavese elu ja surma tantsu nii, nagu seda tunnetavad portselanist võluelukad – loomad, linnud, putukad ja lilled – ühteaegu õrnad ja vastupidavad. Loodusliku valguse, kiirelt mööduva aja ning peene animatsiooni unikaalne kooslus loovad omapärase poeetilise reaalsuse, mis paneb meid märkama meie enda elava maailma maagilisust ja materiaalsust.
Teofrastus (2019, Sergei Kibus)
Läbi kassi silmade räägitud lugu vabadusest ja kaastundest, mis leiab aset 1980ndate Eestis. Kass Teofrastus elab üksi Peedu rongijaamas, kui ühel päeval pakub kaastundlik rongisõitja talle enda juures kodu ja perekonda. Kuid hea elu maamajas ei kesta kaua. Pererahvas peab minema linna, kus ühel saatuslikul päeval satub Teofrastus tänavale. Kas ta leiab tagasitee õnneni?
Tiivad (2019, Riho Unt)
Veidrikust leiutaja Jaan Tatika lennukad unistused taevalaotusse tõusta on teostumas, kui temaga liitub renessansiajastu suurkuju Leonardo da Vinci vaim. Pilvepiirile, sinna, kus kohtuvad unistused ja reaalsus, suundub tiivulise olendina aga hoopis Jaani naine Liisa, kes hullumeelsuse ja geniaalsuse kõrval oli unustusse jäetud. Lendamine on olnud aegade algusest inimkonna unelm, müstiline nähtus ja utoopia nagu ufod, ükssarvikud, vähiravim, maailmarahu, õnnelik abielu…
Toomas teispool metsikute huntide orgu (2019, Chintis Lundgren)
Kuum hunt Toomas kaotab töö ning hakkab salaja gigolona elatist teenima, et oma pere ülal pidada. Toomase naisel Viivil on samuti saladus: ta käib female empowerment seminaridel, mille osalisteks on ka meesorjad.
Vanamehe film (2019, Mikk Mägi, Oskar Lehemaa)
Lapšelapsed tulevad suveks maale Vanamehele külla. Idüllilisest suvepuhkusest vanaiša juures on asi kaugel, sest Vanamees ruunab karmi maa tööga nii lapsi, kui ka oma lüpsilehma. Jõmpšikad ei mõista maaelu kombeid ja põhjustavad hinnatud lehma põgenemise. Nüüd on Vanamehel ja lastel aega 24 tundi, et leida lehm üles enne, kui lüpsmata udar plahvatab ja piimatuumakatastroofi põhjustab. Vanamees ja lapšed alustavad armutut võidujooksu ajaga, sest udar tuleb kahjutuks teha enne, kui saladuslik Piimavana lehma taevasele heinamaale läkitab. Sellel teekonnal jõuavad meie kangelašed silmitsi seista veel maaelu põlgavate hipsteritega, metsakollidega, meeleheitel saekaatrimeestega ja kõhukinnisuse käes vaevleva õgardist karuga.
Leping (2020, Ave Taavet)
Karjapoiss läheb neljapäeva öösel ristteele kratile hinge soetama, kuid kurat on inimeste riugasteks juba valmis.
Nõutud mees (2020, Irida Zhonga)
Kusagil maailmas, 1950.a. Stuart on noor mees, kes siseneb metroojaama, mis on täis plakateid ja reklaame, millel kujutatud kaunid naised. Trepist alla minnes imendub ta maailma, mida ta enam ise kontrollida ei suuda ning leiab end kõndimas mööda veidrat trajektoori, mis lõpeb pooleldi valgustatud jaamas tagaajamisega mööda tühje vaguneid, mis on täis sosinaid ja varjusid. Ta püüab põgeneda kõigi nende „asjade“ eest, mis teda taga ajavad, kuid panevad teda endale tunnistama, et kõik nende naiste näod plakatitelt, mis on ellu ärganud ja teda taga ajavad, et kogu see olukord, mis ähvardab teda alla neelata ja liikumatuks muuta, et see kõik tuleb tegelikult tema enda seest...
Sipsik (2020, Meelis Arulepp, Karsten Kiilerich)
Anu saab 6aastaseks ja tunneb oma elust rõõmu - tal on suur vend Mart, kes on tema parim sõber ning kellega koos on imetore mängida. Armastusest oma väikese õe vastu on Mart õmmelnud Anule sünnipäevaks kaltsunuku. Paraku saab nende idüll läbi, kui saabub 1. september ja Mart läheb jälle kooli. Anu peab nüüd oma päevi ilma vennata veetma. Samuti on Mardile tekkinud uued sõbrad ja õe jaoks jääb aina vähem aega. Ühel hetkel, kui Anu tunneb end eriti üksiku ja õnnetuna, ärkab kaltsunukk Sipsik nagu võluväel ellu. Vähemalt Anule tundub nii. Nüüd on Anul silmi ainult Sipsiku jaoks. Nukuga koosveedetud tegemised haaravad tüdruku kogu tähelepanu ning kõrvale jäävad nii Mart kui ka ema ja isa. Pereliikmete muret Anu pärast märkab Sipsik, kes püüab õdevenda kokku viia. Ta mõtleb välja seikluse, mis peaks lapsi ühendama. Paraku tekib sellest vaid uus tüli. Nüüd peab Sipsik ennast tekkinud olukorras peasüüdlaseks ning teeb raske otsuse - ta läheb nende juurest ära, et tüdruk taas perekonnaga liita. Sipsiku kadumine murrab aga Anu südame. Kui Mart avastab, et tema väike õde on valmis oma nuku leidmiseks tulest ja veest läbi minema, otsustab ta kõiki reegleid eirates Anu aidata. Koos asuvad õde ja vend Sipsikut otsima. Nii lapsed kui Sipsik satuvad ses suures seikluses mitmetesse keerulistesse olukordadesse ning kohtuvad igasugu isevärki tegelastega.
Toonekurg (2020, Morten Tšinakov, Lucija Mrzljak)
Rõdul suitsu tehes tabab kodanik Toonekurge korraga selgushetk ning ta mõistab, et ta polegi inimene, vaid lind. Samal ajal söövad Mees ja Naine lõunat. Kui kellast hüppab välja kägu, lahkub Mees kiirustades korterist. Naine ja kodanik Toonekurg kohtuvad...