Andrus Kivirähki samanimelisel näidendil põhinev mängufilm on ootamatutest olukordadest ja koomilistest karakteritest tulvil komöödia. Naerutavate ja samas ka mõtlemapanevate sündmuste keerises, lähevad lootusetult segi pulmad ja peied ning põrkub eestlaste rahvuskonservatiivne maailmavaade liberaalsete euroopalike väärtustega. Noor, kaubanduskeskustes pensionikindlustusi müüv Andres tutvub tööpostil mustanahalise tüdrukuga ja armub. Andrese uus armastatu – Lee, osutub aga vabameelseks maailmaränduriks, kellele eestlaste mammonaorjus ja töökultus arusaamatuks jäävad. Naiivsete unistuste tuules otsustavad noored minna laia ilma õnne otsima, ootamatult peab aga Andres minema oma vanaisa matustele ning pahaaimamatult võtab sinna ka Lee kaasa. Matustele on kokku sõitnud kirev seltskond sugulasi ja tuttavaid ning nagu eestlastele omane, kisub kurb sündmus õhtu arenedes vägisi koomiliseks. Õhku kerkivad eestlastele ürgomased vaidlused võtavad sündmuste arenedes lausa hüperboolseid mõõtmeid, tekitades arusaamatusi ka Andrese ja Lee suhetes.
45-aastane Eva on hiljuti lahutanud ja kardab nüüd kaotada nii oma poja kui ka sõbranna eksmehe uuele noorele, edukale ja säravale armsamale Isabelile. Et oma positsioonid tagasi võita, läheb Eva koos sõbranna Marleeni ja oma uue särava rivaali Isabeliga road-tripile, mis viib naised kokku erinevate meestega, ülikoomiliste äpardustega, veelgi koomilisemate tülidega, päris tõelise jahipidamisega ja eelkõige iseendaga, et keset jõulusaginat mõista, mis on ikkagi elus kõige olulisem.
Filmi sündmused toimuvad 1938. aastal linnas, mis meenutab Leningradi. Käimas on massilise poliitilise represseerimise ajastu. Peategelane Feodor Volkonogov (30), rahvusliku turvateenistuse ehk NKVD kapten, viib läbi arreteerimisi, mille käigus piinatakse ja hukatakse süütuid inimesi. Ühel päeval muutub Volkonogovi jaoks olukord vastupidiseks – ta kuulutatakse riigivaenlaseks. Kaptenist saab “omade poolt” tagaaetav lindprii. Ootamatult selgub, et kui kapten kahetseb oma tegusid ja leiab kasvõi ühe tema poolt tagakiusatud ohvri, kes talle siiralt andestab, pääseb ta igavesest põrgust. Mees haarab võimalusest kinni ja alustab teekonda oma ohvrite omakeste juurde, lootes leida andestust.
Elu hammasrataste vahele jäänud noor automehaanik Kiik saab ühel päeval teada, et tema tüdruksõbra süda on uue noormehe poolt võidetud. Hingevalust vabanemiseks otsustab Kiik koos filmitegijast parima sõbraga sõita riigi teise otsa, et maha raiuda igavese armastuse puu. Teekond müstilise puuni kujuneb aga okkaliseks, endassevaatavaks ja kriminaalseks.
Olles töölähetusel apokalüptilisel – inimestest ja seadustest hüljatud Siinail, röövitakse lääne naisajakirjanik Ingrid (Frida Westerdahl) rühma Palestiina meeste poolt ja peidetakse kõrbesse. Peagi leiab Ingrid end aga armumas röövlitest kõige sümpaatsemasse - Ali'sse (Ali Suliman). Ali ülemus Moussa (Firas Taybeh) kahtlustab, et midagi on teoksil ning muutub üha ohtlikumaks ja vägivaldsemaks.
Film räägib transnaise (Šmanjov) ja naise (Kõpp) armastusest viiruse tagajärjel lagunenud ühiskonnas. Apokalüptilises maailmas valitseb üht piirkonda jõuk, kes tahab seda armastust lõhkuda. Algab võitlus elu ja armastuse nimel.
Füüsikadoktor Sandra Mets (Mari Abel) kaotab ootamatult töö. Uue töökoha leidmine tundub esmaspilgul lihtne, kuid kujuneb hoopis erinevateks tragikoomilisteks katsumusteks. Lõputud tööintervjuud viivad endise teadlase kokku kõikvõimalike olukordade ja uute persoonidega, alates groteskse väikeettevõtja valvsa pilgu all testimisest kuni uljaste start-up juhtidega plankimiseni. Muidu taiplik Sandra avastab ennast silmakirjalikust ja mingile kummalisele võimule pretendeerivast maailmast. Nii peab peategelane kohanduma uute situatsioonide ja tutvustega, kuid õhku jääb küsimus, kuidas selles kõiges iseendaks jääda.
1917. aasta sügis. Euroopas möllab Maailmasõda ja Venemaal käib revolutsioon. Mänguriloomuga noor kunstnik Toomas Haava saabub Pariisist venna Johannese sootalusse. Toomas on pealtnäha lõbus ja elegantne, tegelikult lõhestab teda aga sõjas kogetud õudus ja häbiväärne saladus. Teatakse, et ta naases Pariisist, kuhu kuue aasta eest läks, aga tegelikult tuleb Toomas otse rindelt. Noormeest närib painaja, sest tal polnud julgust oma sõbrale kuulide all gaasimaski viia ja sõber lämbus gaasirünnakus. Segadust lisab ka asjaolu, et Johannes elab sootalus koos Toomase noorpõlvearmastuse Liisiga, kelle Toomas kunstipealinna emigreerudes hülgas. Kohalikus lossis kohtub Toomas venna tööandjaga, paruness Lilitiga, kelles näeb (endiselt kiire edu peal väljas olles) võimalikku staatusetõstjat, kui saab lossis parunessi kunstnikuna tööle hakata. See on täiesti ootamatu karjäärivõimalus selles mahajäetud rabas, aga Toomase hirmud ja ebakindlus ei lase tal seda teed mööda eriti kaugele jõuda. Kõige enam mõjutab ebakindlat noormeest aga kohtumine kolmanda salapärase naisega – Metskass Hildaga, kes on hädas ahistava Madjakuga. Hilda isa on tüdruku lossi tallimehele sisuliselt viina vastu maha müünud ja Madjak on julma loomuga "sookoll". Hildat armastav kohalik karjapoiss Jannu, on Madjaku vastu võimetu. Toomas uperpallitabki naistegelaste mängude, vend Johannese torgete ning painavate sõjanägemuste saatel Madjakuga vastasseisu ja ootamatult seisabki veiderdajast nahahoidja "lohega" silmitsi. Toomas peab vastutahtsi kangelaseks hakkama.
Filmi sündmused leiavad aset 1970ndatel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis, NSV Liidu õhuväes, kus kolme peategelase vahel põimub ohtlik armukolmnurk. Sõpruse ja keelatud armastuse piire kompavad keerulise iseloomuga ajateenija Sergei, tema sõbratar Luisa, kes on baasiülema sekretär ning julge ja sarmikas noor piloot Roman. Samal ajal kui Sergei peab silmitsi seisma oma minevikuga, satub ohtu nii Romani karjäär kui ka Luisa perekond. Kõik kolm riskivad oma vabaduse ning eluga, sest Nõukogude režiim ja uurimisorganid on halastamatud.
Suze ja tema abikaasa Lucas on otsustanud kolida Amsterdamist Texelile – väikesele saarele Hollandi põhjaosas, et elada südamlikku ja aeglaselt kulgevat elu oma rõõmsa 6-aastase tütre Juuliga. Ühel päeval külastab neid peale pikka eetrivaikust Suze’i värvikas ja ekstravagantne ema Helena. Olles mõnda aega saarel veetnud, annab Helena vaid minutid enne lahkumist teada oma ajukasvajast. Suze’i sihikindel nägemus vaiksest elust saarel hakkab murenema kui ta tunneb, et peab emale toeks olema ja tagasi Amsterdami sõitma. Niipea kui Suze Amsterdami ja saare vahet reisima hakkab, langevad nii Suze kui ema Helena oma vanade halbade harjumuste küüsi. Eluaegse teatrinäitlejannana teab Helena hästi, kuidas manipuleerida oma tütart, kes on omakorda justkui programmeeritud emale meele järgi olema. Tema obsessiiv-kompulsiivne häire üha ägeneb ning viib ta punkti, kus ta seab ohtu nii oma tütre kui ka varemalt armastava abielu. Kui Suze lõpuks olukorra lämmatavat paratamatust mõistab, teeb ta emotsionaalse, ent kindla valiku.
Noortekomöödia räägib kolmest õest, kes on jõudnud oma elus murdepunktini. Äsja gümnaasiumi lõpetanud Liis (Grete Konksi) avastab, et planeeritud tulevik poiss-sõbraga ei olegi nii kindel. Vanem õde Karin (Piret Krumm) on esimene pesast lahkunud pääsuke, kes püüab toime tulla tänapäeva seksistlikus ärikeskkonnas. Õdedest noorim, teismeline Jane (Alice Siil) püüab vastu hakata peoloomast sõbranna survele olla keegi, kes ta tegelikult ei ole. Ühe saatusliku öö jooksul paljastuvad saladused ja tunded, mida ükski õdedest endale varem tunnistada pole tahtnud.
Tallinnas tapetakse kuulus ordurüütel Clingenstein – kangelane, kes vabastas Läänemere piraatidest. Nüüd on ta pea maha raiutud ja suu münte täis topitud. Kadunud on kuldkett, mille ta alles samal päeval ostis. Kohtuhärra Wenzel Dorn võtab mõrvapaigale kaasa noore apteekri Melchior Wakenstede. Noormees on nagu verekoer, kes oskavat ka surnutega rääkida. Melchiori nutikus ja Dorni oskamatus viivad aga selleni, et kogu mõrvaloo lahendamine jääb apteekri õlule. Peagi selgub, et tapetud rüütel tuli Tallinnasse eriülesandega. Kõik jäljed viivad dominiiklaste kloostrisse. Sealt algab mõrvade rida, kus ohvriks kõik, kes puutunud kokku salapärase „Tallinna vangiga“. Apteeker Melchiori triloogia põhineb samanimelise peategelasega romaanisarjal. Stsenaristid Indrek Hargla, Elmo Nüganen ja Olle Mirme põimisid esimeses filmis raamatust “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” tuntud tegelased ja sündmused täiesti uute, filmi jaoks loodud keerdkäikudega.
Keskaegse krimipõneviku teises filmis ehmatab öövahti kohutav viirastus – rikka kaupmehe traagiliselt uppunud tütar. Hommikuks on vahimees kõrgest tornist surnuks kukkunud ja kahtlastes õnnetustes kaotavad elu veel mitu inimest. Neid sündmusi uuriva Melchiori teed ristuvad nii lõbutüdruku kui preestriga, nii võõramaa kunstniku kui hullunud ketseriga. Vihjed viivad ta Pirita kloostrisse, mille sünged võlvid varjavad unustusse maetud ohtlikku saladust. Samal ajal vaevab Melchiorit mõistatus, miks ta armastatu Keterlyn ühtäkki nende kihluse katkestab…
11-aastasel Erikul on kivist süda. Teda ei häiri, et ta vanematel pole tema jaoks aega, et tal pole ühtegi sõpra või et ta peab kolima vanatädi Brunhilda pärandatud majja, mis näeb välja nagu tondiloss. Uues majas avastab Erik, et seal elab veel üks perekond, temavanune Maria oma isaga, kelle Eriku vanemad kavatsevad välja visata. Maria teatab Erikule, et tal on salaplaan, kuidas Eriku perekonda majast minema ajada. Tegelikult soovib ta üles leida oma kadunud ema, kes neid väljatõstmise eest kaitseks. Kahekesi satuvad nad muinasjutulisele teekonnale Kahevahelmaailma ning Erik avastab, kui raske on kivist südamega tegelikult elada.
1990 aasta suvi. Peatselt on algamas NSV Liidu meistrivõistluste järjekordne hooaeg. Kalevi korvpallimeeskond seisab pärast aastaid kestnud rasket tööd veelgi raskema valiku ees - Nõukogude Liit laguneb, Eesti püüdleb taasiseseisvuse poole ja ühiskonnas tõstab pead arvamus, et eestlased ei tohiks Nõukogude Liidu meistrivõistlustel osaleda. Mehed, kes on pühendanud kogu elu spordile ja treeninud vaid ühe eesmärgi nimel, teevad raske ja ühiskonnas ebapopulaarse valiku. Otsustatakse siiski mängida... Mitte miski pole aga mängijaid ja treenerite tiimi valmistanud ette niivõrd tormiliseks hooajaks. Pärast kõikvõimalikke vintsutusi saab meeskonnal olla vaid üks eesmärk...
Armastus nagu eelaimdus unenäos. Noor neiu unistab kohtumisest oma tulevase armastusega. See suhe algab juhuse läbi väga ootamatult, peagi muutub kirg aga õudusunenäoks. Mida armastus neile toob? Eufooria annab kiiresti teed kahtlustele ja kasvab üle jätkuvaks konfliktiks. Unenäod panevad noore neiu proovile. Kas ta suudab päriselus saatust petta? Või on ta raskusi läbi elades valmis armastuse nimel uuesti takistusi täis rajale astuma.
Rabas koos vanematega puhkust veetev 9-aastane tüdruk eksib ära ning jääb lõksu maa-alusesse punkrisse, kus salajane tehisintellekti idufirma arendab inimesest targemat tehnisintellekti. Nii tüdruk kui tehisintellekt soovivad põgeneda. Child Machine on lugu nässu läinud tehisintellektist, mis on autentne, lõbus ja huvitav igale vanuseklassile ning on mõeldud vaatamiseks nii noortele täiskasvanutele kui ka nende vanematele.
Filmi tegevus toimub Minskis, Valgevene pealinnas augustis 2020. aastal, mil algas vägivaldne vastasseis tsiviilelanikkonna ja politsei vahel. Pavel ja Julia - noor paar, kes on pangalaenuga soetanud ühetoalise korteri magalarajoonis. Nad on hiljuti abiellunud ja unistavad lapse saamisest. Pavel ja Julia fantaseerivad tulevikust, ning meenutavad lõbusalt, kuidas nad kohtusid. Noored lähevad öösel poest sigarette ostma ja satuvad rahumeelsete elanike protestimarsile. Protestil osaleb ka Paveli endine abikaasa — Tanja, keda Pavel ei saanud telefoni teel kätte, seetõttu on ta mures. Julia armukadetseb. Filmi teekonnal on tegelased vastamisi politsei ja julgeolekuorganitega, ning saavad omal nahal tunda võimu jõhkrust ja ülekohut. Film on üles võetud ühe kaadrina.
Kui 20 aastat trellide taga istunud pangaröövel vanglast vabaneb, saab tema endine naine, kunagine missikonkursi teine printsess, kes on end koos poja ja uue kaaslasega Hispaania päikeserannikul lokaali pidades põhja joonud, haisu ninna suurest rahast, mida tema eest on varjatud. Ellujääja hingega Marjaleena haarab sündmuste keerises ohjad enda kätte! Tulemuseks on lõbus mürgel, kust ei puudu tagaajamine, pantvangid ja laibad.
Mahajäetud tootmiskompleksis veedab suve viiepealine lastekamp kuni ohutuse tõttu keelatakse neil seal viibimine ära. Eesotsas kamba liidri Kristjaniga (10) otsustavad Ariel, Laura, Mia-Margot ja Siim keelust üle astuda ning suunduvad salaja tagasi kompleksi territooriumile. Kui kompleksi valvur Elmar märkab, et kompleksi on kaasa toodud ka Laura 3-aastane õde, otsustab lapsed kompleksist minema ajada. Elmar saab varemetes uitava Lisandra kätte ja lukustab turvalisuse huvides valvuriputkasse. Lapsed otsustavad Lisandra vabastada ning algab tagaajamine, mille käigus kukub Elmar krundil olevasse sügavasse auku. Esimese hooga ehmatavad lapsed väga, kuid mõistavad õige pea, et Elmar omal jõul august välja ei pääse ja seeläbi ei ohusta ka enam nende mänge – endine elu võib jätkuda. Ajapikku hakkab Kristjani südametunnistus teda painama, sest saab selgeks, et teised lapsed ei plaanigi Elmarit välja aidata. Arieli juhimisel otsustavad lapsed vanduda, et kogu juhtum jääb nende vahele ning tüdrukust saab uus liider. Kristjanile hakkab üha enam tunduma, et asi muutub eluohtlikuks.Ta püüab küll teiste meelt muuta ja salaja Elmarit aidata, kuid ta plaan kukub läbi ja ta langeb kamba rünnaku alla. Viimaks on Kristjan seisus, kus tal pole enam midagi kaotada ja ta otsustab kõik ära rääkida. Teised lapsed tahavad teda iga hinna eest takistada ning järgneb laste ajujaht läbi metsa ja varemete.
Kui eaka taluniku Bjarni (88) naine Unnur (89) sureb, rändavad tema mõtted minevikuradadele. Ta avab 50 aastat vana kirja Helgalt, oma elu armastuselt. Naine, kellega tal oli "ette nähtud" koos olla. Helga kiri on terve filmi selgrooks ja kui Bjarni seda lugema hakkab, liigub vaataja tagasi möödunud aega, aastasse 1942. Islandi läänepoolsetesse fjordidesse. Paradiisi, mis peidetud maailma lõppu. Bjarni, Unnur ja Helga on noored ja elujõulised. Nad on kõik talunikud ja nende maailm sõltub täielikult looduse rütmidest. Kuid Unnur ja Bjarni kasvavad teineteisest aina rohkem lahku. Nende suur maja on vaikust täis ja siin puuduvad ka laste kilked. Ja siis on Helga. Tugev, vallaline kahe lapse ema, kes omab kõrvaltalu Alvidra. Helga on luuletaja, kes sunnitud elama taluniku elu. Ta on justkui lõksus - kaasaegne naine mineviku küüsis. Kuid ka Bjarni vaimustub kirjandusest ja raamatutest ja üsna ruttu hakkavad levima kuulujutud, et nende kahe vahel on midagi rohkemat kui pelgalt sõprus. Ei lähe kaua aega, kui nad leiavad ennast teineteise embuses ja suure armastuse kirelõõmas. Aga nende eufooria jääb üürikeseks. Helga jääb rasedaks ja kutsub Bjarnit endaga Reykjavíki elama, kuid mees ei suuda siit fjordist lahkuda. Mida lähemale lõpule, seda rohkem kummitavad need kaks naist Bjarni päevi ja öid: mälestused, keelatud mõtted ja armastus uhuvad vanast mehest üle, samal ajal kui „lõhe selle vahel, mis on ja mis võinuks olla, aina suureneb".
Keskaegse põnevus-triloogia viimases filmis satub apteeker Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinna sattus. Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn. Samal ajal saabub linna inkvisiitor, keda teatakse halastamatu nõiakütina. Melchiori võime “surnutega kõneleda” ja nähtamatuid mõrvajälgi märgata on äratanud kahtluse, et tegemist võib olla ohtliku ketseriga. Ja kiriku vaenlase koht on tuleriidal… Apteeker Melchiori filmitriloogia põhineb Apteeker Melchiori romaanidel.
Eduard Bornhöhe samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm viib vaataja aega, kus eestlaste rahvuslik iseteadvus oli alles tärkamas. Komöödia peategelasteks on mehed, kelle rinnus pakitseb soov oma rahvale midagi igavikulist kinkida – olgu selleks siis õhus lendav imemasin või maakeeli kirja pandud väärtkirjandus. Kolkakülast saabub tillukesse provintsilinna Saalomon Vesipruul, kes, pärast mitmeid põrumisi erinevates ametites, otsustab läbi lüüa vabakutselise kirjanikuna. Ta rendib endale väikese toakese pesunaisest üksikema Agnese tagasihoidlikus elamises. Paraku pole Vesipruuli üllad kavatsused määratud teostuma, sest oma kutsumusse sisse elades tuleb tal tutvust teha oma naabri – looduseuurija ja leiutaja Jaan Tatikaga. Saatuse tahtel ja paljude iseäralike juhtumiste tõttu ei sünni siit suurt ja südamlikku sõprust, vaid risti vastupidi – otsatu vastastikune vihkamine. Olukorda ei tee sugugi lihtsamaks seegi, et Saalomon korteriperenaises oma muusat näeb. Tatikal on Agnesega sootuks omad plaanid ja nende nimel on ta valmis tulest ja veest läbi minema. Sortsu õli valab tulle ka liiakasuvõtjast Värdi, kel samuti kahtlaselt tihti Agnese juurde asja. Ka Agnesel on omad soovid ja unistused – leida armastus, kes suudaks olla isaks tema väänkaelast pojale. Film räägib kõrgetest püüdlustest rasketel aegadel. Lugu sellest, kuidas utoopiliste ideaalide teostumine võib takerduda kõige maisematesse asjadesse ja mis seal salata – ka ande ja vaimse ettevalmistuse puudumisse.
Ema (Karin) ja tütar (Mari) seisavad silmitsi Mamma kaotusega. Karinile on Mamma ema, aga Marile vanaema. Mõlemad elavad Mamma lahkumisvalu väga erinevalt teineteise peal välja, ent tingimusteta armastuses on kõik lubatud. Ema ja tütre läheduse ja teineteise mõistmise otsingute taustal on arhiivikaadrid Mammast, mis näitavad tema rahumeelset elutervet argielu. Film on naiselikust absurdist pakatav eluliselt nukker hommaaž Mammale.
Kung fu komöödia tegevus toimub 1970ndate Nõukogude Liidus. Filmi peategelane on noor huligaan Rafael, kes satub Hiina piiril aega teenides kung fu ässade rünnaku alla. Tema armee saab küll haledalt kolki, kuid vastaste superstiilne võitluskunst vaimustab noort mässajat. Koju naastes leiab Rafael tee kloostrisse, kus kohtub õigeusu munkadega, kes hiinlastest veelgi vingemat võitlust peavad. Munkade võitlus on aga nähtamatu - võidab see, kes on alandlikum. Algab huligaani koomiline teekond kõikvõimsa alandlikkuseni, mis on täis kiusatusi, usku, armastust ja rõõmu.
Kalur Ärni on otsustanud nigela kalasaagi tõttu jaaniajaks suvitajad võtta. Plaan pole ju paha, kuid tema kaunisse Muhumaa tallu saabuvad ülimalt tülikad külalised: proua Sohvia, tema abikaasa Johan, nende poeg Juunior ja Sohvia kaunitarist õde Erna koos oma ärimehest kavaleri Ivoga. Juba esimesel pilgul on selge, et Ärnil ja tema naisel Lainel läheb suvitajatega väga keeruliseks. Pealinnast tulnud suvitajad pakatavad tähtsusest ja nõuavad erikohtlemist, samas on nende klantsi pealispinna all piinlikke saladusi, mis tüli käigus avanema hakkavad. Linnarahva jagelustesse tõmmatud maarahvas avastab nüüd ka oma elus üllatavaid kitsaskohti. Naljakate segaduste ja intriigide saatel minnakse vastu jaaniööle ning koos võimsa lõkkega sütivad peoplatsil ka viimseni pingule timmitud kired. Ehedat kirge ja nakatavat nalja täis suvine komöödia põhineb Juhan Smuuli samanimelisel jutustusel. Film valmis kirjaniku sajandaks sünniaastapäevaks ning on ühtlasi ka austusavaldus kunagisele kultuskomöödiale "Siin me oleme", mis vändati sama algmaterjali põhjal. Imekauni Muhumaa looduse rüpes toimuv legendaarne lugu on toodud julgelt tänapäeva, sest Smuuli terane nägemus vastandlikest inimtüüpidest on ajatu.
Lugu ajast ja muusikast, sõprusest ning armastusest ja surmast, elust tänapäeval ja 70ndate lapsepõlves saab alguse, kui oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. Minevikus on mõnus, igavene suvi, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Tema päriselus on sügis, sõbrad on kibestunud, tüdrukud abielus ja isa raskelt haige. Kõige lõpuks peab Uu siiski otsustama, millises ajas oma elu edasi elada – mineviku suves või oleviku sügises. Ajarändajast Uud kehastab täiskasvanuna Mait Malmsten ning noorena Timotheus Sammul. Teistes rollides teevad kaasa Raivo Trass (sõber Georg), Ivo Uukkivi (noor Georg), Rita Raave (Georgi abikaasa Ruth), Harriet Toompere (Uu abikaasa Tiuks), Tõnu Oja ja Kaarel Pogga (Uu sugulane Paul), Kersti Heinloo ja Lena Barbara Luhse (Ülle) Kaie Mihkelson (Uu ema), Voldemar Kuslap (Uu isa), Külli Teetamm (noore Uu ema), Hannes Kaljujärv (noore Uu isa), Taavi Teplenkov ja Rasmus Ermel (Uu sõbra Doktornia)jt.
Filmi peategelaseks on isa poolt ära hellitatud, kuid iseendaga pahuksis olev Karmen (Rea Lest), kelle senise elu turvavõrgustik laguneb ootamatult ning ta seisab silmitsi universumi tumeduse ja tühjusega. Ebamugavust lisavad vales suunas arenevad suhted poolvenna Viktoriga (Jörgen Liik), kelle tõekspidamised ja arusaamad suhetest lähedastega on ootamatute sündmuste tõttu tema sisemaailma segi paisanud. Film avab ukse tänapäeva noorte hämarasse hedonistlikku maailma, mida varjutavad mineviku saladused, toksilised armusuhted ning undergroundlik maailm.
13-aastased Oliver ja Sass meisterdavad tööõpetuse tunnis ninakujulise prillihoidja, mis äratab ootamatult ühe salapärase suurinvestori huvi. Samal ajal näeb Oliveri hiljuti koondatud isa vaeva, et leida uus ametikoht. Poisid on iseseisvaks äriajamiseks aga liiga noored ning nii tekibki Oliveril plaan, kuidas kaks kärbest ühe hoobiga tabada: nad palkavad oma firmat juhtima Oliveri isa ning päästavad seeläbi ka vanemate karile sõitnud abielu! Konks on aga selles, et Oliveri isa ei tea, et töötab oma poja ja tolle sõbra Sassi heaks. Algab hoogne topeltmäng, mis eskaleerub, kui poisid saavad teada, mis on salapärasel investoril tegelikult plaanis.
Krüptost, investeerimisest ja kõigest sinna vahele jäävast pajatav tempokas seikluskomöödia „Vaba raha“ võtab huumoripihtide vahele viimase kümne aasta jooksul rahvusspordiks saanud rahatarkuse. Kust otsiksid sina abi, kui pank su nii kindlana näinud laenutaotlusest keeldub? Just sellise probleemi eest leiavad end Taavi (Märt Pius) ja Liisa (Steffi Pähn). Lotopilet oleks abiks, või hoopis mõned tuhanded Bitcoinid, mis kümme aastat tagasi su tehnikakasti vedelema jäi? Samal ajal naudib entusiastlik ettevõtja Maximillion (Miklós Bányai) oma krüptobörsi tähelendu ja ei jõua ära oodata klassikalise panganduse kollapsi koos oma kauni Armaniga (Amanda Hermiine Künnapas). Pensionifondi juht Erik (Ivo Uukkivi) aga hoiab kainet mõistust ja käib suure kaarega mööda kõigest digitaalsest. Investeerimist väärib ju vaid see, mida mõistad, hoomad. Kuid, mida sa teed, kui isegi su 12-aastane poeg teenib juba rohkem kui sina?
MULGID TULEVAD! Ei tea siin ilmas keegi hullemat juurikat kui üks sajandivahetuse aegne Eesti taluperemees. Ja kui see juhtub veel mulk olema, siis on asi ikka päris hull. Naisterahva pisarad ja arukas jutt on temale nagu hane selga vesi. Säärane mees on ka Mulgimaalt Läänemaale elama sattunud Mart. Ei kuula ta kedagi ja talitab ikka nii, nagu tema isa teda omal ajal õpetas. Isegi oma laste eluõnne on Mart ära otsustanud, nii et tütred Miina ja Leena ainult mulkidest vennapoegadele kõlbavad. Ei aita siin noorikute ohked ega kaebed, kuigi nende südamed löövad salamisi hoopiski Läänemaa noormeeste Joosepi ja Juhaniga ühes rütmis. Aga kuna armastusel on juba kord imelik jõud, mis isegi kana mesipuusse lennutab kui tarvis, ei kavatse noored sellise saatusega leppida. Kus sõnad ja veenmine ei aita, tuleb appi võtta kavalus. Esialgne lihtne plaan mulkidest väimehi ninapidi vedada muutub sündmuste arenedes üha pöörasemaks, kuni Joosep ja Juhan leiavad end lõpuks naiseriietes kaugeid kosilasi tõrjumas.
Neli sõdurit on keset ookeani asuval valvepostil lõpetamas kaks aastat kestnud valvekorda ning ootavad vahetusmeeskonda. Kui lootusetult hilinenud vahetuslaev lõpuks ilmub, on see tühi - kedagi ei ole pardal. Üritades aru saada, mis juhtus laeva ja meeskonnaga, kaob side kodubaasiga. Nad on ülejäänud maailmast täielikult ära lõigatud. Teades, et mitte keegi ei tule neile appi, kasvab umbusaldus ja kahtlused kõiges ja üksteises – Baines, Sullivan, Cassidy ja Hendrichs püüavad ebakindlas olukorras kuidagigi hakkama saada, üritades samal ajal iga hinna eest leida teed tagasi koju. Kui kodu üldse veel enam alles on.
Mängufilm toob vaatajateni sügavalt liigutava ja aktuaalse loo, mis käsitleb viimastel aastakümnetel Rootsist alguse saanud fenomeni, kus asüülitaotlusele eitava vastuse saanud perekondade lapsed langevad kummalisse letargiasse. Filmi keskmes on laps, kes on apellatsioonikomisjoni võtmetunnistaja ning kelle käes on kogu perekonna saatus.
Linateos tõlgib vanad Jaapani armastuslood Peipsi külakogukonna igatsuste ja ihade keelde. Filmi peategelaste hingeseisundit vaadatakse läbi kaheksa idamaise poeetilise motiivi: koju pöörduvad purjekad, ehapuna, esimene lumi, öine vihm, sügisene täiskuu, templikell, ootamatu tuuleiil, metshanede äralend.
A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev "Elu ja armastus" annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga. 1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks. Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada. Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.
Helena on jõuline ja tõhus naine, kogenud kiirbiarst, kellele elu praktiliste pisiasjadega toimetulek raskusi ei valmista. Oma töö tõttu on Helena hästi kursis ka sellega, mis toimub suletud uste taga ja ööpimeduse varjus. Aga see, et ta on emana oma tütre Stefi juba ammu emotsionaalselt hüljanud, jääb märkamatuks. Sel sügisel teeb nutikas aga üksildane 15-aastane Stefi teoks iga ema õudusunenäo. Tüdruk ajab juuksed maha, ei käi enam koolis, ei tule ööseks koju ning tagatipuks satub uue sõbranna Marianni õhutusel vägivaldsesse noortejõuku, kust ei puudu ei narkootikumid, julm manipulatsioon ega küberkius. Helena veedab päevad hirmu tundes ja ööd Stefit oodates ja otsides. Üheksa-aastane Sander leinab taga oma kõige kallimat mängukaaslast, oma „vanamoodi“ õde ja kannatab vanemate tähelepanupuuduse all. Abikaasa Kaarel jääb kahe tule vahele – ta püüab naiivse jonnakusega kinni hoida usalduse riismetest, samas peab ta alla neelama järjest kibedamat pettumust. Kui Stefi satub karmi üledoosiga haiglasse, valmib Helenal meeleheitlik, isegi hullumeelne plaan. Ta kavatseb tütre kõigi eest salaja röövida ja vangistada perekonna vanasse suvilasse. Käia Stefit iga päev vaatamas, teha talle sooja toitu ja loota, et šokivangistus toimib. Aga kõik ei lähe sugugi plaanipäraselt. Sündmuste ootamatu käik vangistab Helena kuhugi reaalsuse ja lootuste vahealasse ning sunnib naist peeglisse vaatama ja oma emaarmastust lõplikult ümber mõtestama.
Meelelahutuslik action-õudus-muusikal-komöödia, mis nii sisult kui sünniloolt eristub tugevalt kodumaisest filmitoodangust.
"Äsja tutvunud armupaari ründab üks verine mootorsaemõrtsukas ja alguse saab hullumeelne seikluste rägastik."
Sander Marani täispika mängufilmi debüüt, mida toodeti salamisi koguni kümme aastat, on vaatajat tugevalt naerutav žanripomm, mis kätkeb endas üle võlli absurdihuumorit, romantikat, värvikaid tegelasi, ämbriteviisi verd, kuid samas ka palju südant, positiivsust ja neetult kummitama jäävaid laule.
Monty Python, Texase mootorsae mõrvad ja Les Misérables said just ühe eriti ulaka järglase.
Aasta 1984, Rovaniemi. Niina (32), kahe lapsega üksikema vallandatakse jõulude eel pagaritööstusest ja ta satub tööle arhivaarina kohalikus ajalehes Lapin Uutiset ning avastab end peagi kirjutamas alkohoolikust kolleegi jaoks reportaaže tühistest kohalikest sündmustest. Igal nädalal tuleb Niina tütar Jonna lasteaiast koju värske sinikaga. Teda kiusatakse, sest tema isa Tapio on vangis. Saabuvad jõulud ja Niina õe Kaisa pulmi plaanitakse pidada jõuluvaheajal Inaris, Niina kodukohas. Inaris läheb Niina mootorsaaniga sõitma ja kuuleb taevas tohutut pauku. Mõni päev hiljem öeldakse raadios, et Norra relvajõudude teatel on Nõukogude Liit tulistanud Inarisse raketi. Algab võidujooks raketi leidmise nimel. Rahvusvaheline raketikriis tekitab hirmu tuumasõja, niisama sõja ja Nõukogude Liidu ees. Samal ajal pööratakse Niina eraelu pea peale, kui Tapio saab vanglast välja ja Niina pole endiselt õppinud „ei“ ütlema. Esmalt tahab Niina uskuda, et kõik on muutunud ja hea oleks laste pärast uuesti proovida. Tapio kinnitab talle, et Niina ei pea teda enam kunagi kartma. Kas Niina ja Soome õpivad oma piire seadma?
Teise maailmasõja eel põgenevad paljud Kesk-Euroopa juudid Hitleri võimu eest. Mõned neist jõuavad Soome lootusega alustada uut elu. Kuid kui Soome ühendab võitluses Nõukogude Liidu vastu jõud Natsi-Saksamaaga, seisavad põgenikud taas silmitsi õudustega, mille eest nad on püüdnud pageda. Seda, kuni nad avastavad, et kogu vaenu ja hoolimatuse kiuste on alles üks mees, kes tahab aidata. Abraham Stiller on juudi koguduse liige ja filantroop, kellel on sidemeid Helsingis asuvate võimuorganitega. Ta on tormakas, suure südame ja veelgi suurema suuga mees. Stiller astub asüüliotsijate kaitseks välja nagu isa laste eest: “See siin on Soome, mitte Saksamaa,” meenutab ta neile. Ja kui välismaa juutidest mehed ilma igasuguse hoiatuseta oma peredest lahutatakse ning Põhja-Soomesse Saksa vägede läheduses asuvasse sunnitöölaagrisse viiakse, vannub Stiller, et saab toimuvale jälile ega lase põgenike suurimatel hirmudel teoks saada. Ta otsib üles värskelt ametisse määratud politseiülema Arno Anthoni, mehe, kes vastutab sõjaaegses Soomes väliskodanikega seotud juhtumite eest. Sümpaatia asemel seisab Stiller aga vastamisi ähvardusega, et kui ta toimunut maha ei vaiki, ootab nii teda kui ka teisi Soome juute ees samasugune saatus. Äkitselt peab Stiller leidma tasakaalu isikliku ja poliitilise, emotsionaalse ja ratsionaalse vahel, võideldes samal ajal nende eest, keda ta on lubanud aidata – ja tegelikult kogu juudi kogukonna eest.
Tuleb UFO. Valdis kukub alla. Ta avastab end kodualevis 20 aastat hiljem ja tunneb end nagu tulnukas teiselt planeedilt. Vanad võitluskaaslased on muutunud mõistlikeks inimesteks, kes austavad naiste õigusi, sallivad omasooiharust või on ise omasooiharad, söövad taimetoitu, sõidavad elektriautodega, hoolitsevad oma välimuse eest, tarbivad meeliavardavaid narkootikume, vaktsineerivad ja kannavad maske. Valdise jaoks on see sama arusaamatu, kui täpselt vastupidine probleem filmi esimeses osas. Ta oleks seekord justkui ainus, kes labidaga pole pähe saanud. Ta on jälle üksi kõigi vastu. Kui Valdis avastab aga heaoluühiskonna pimeda poole - vana koolimaja keldris end varjavad lamemaalased Jarmo, Marko ja Pätsi, avanevad tema silmad. Tuleb välja, et maailma juhivad naised ning kohustuslik vaktsiin tõmbab meestel munad kõhuõõnde. Valdis teeb mis suudab, ning tal õnnestub vastuoludele vaatamata vana bande jälle kokku ajada. Rait, kes on vahepeal perearstiks õppinud, usub armastuse kõikvõimsusesse ning kirjutab Jarmole ja Valdisele võltsitud vaktsiinipassid. Mehed panevad vanad dressid selga, ajavad pead kiilaks ja lähevad möödunud aegade mälestuseks kooli kokkutulekule. Kokkutulekul saab Valdis aga naiste käest peksa ja lööb lõpuks Raidile labidaga pähe. Maailm hakkab pärast labidalööki teistpidi keerlema, evolutsioon võtab vastupidise suuna ja UFO viib vanad sõbrad järgmistele seiklustele kusagil mujal.
Tartu, 1894. Juhan Liiv põgeneb hullumajast, uskudes, et teda jälitab tsaari ohranka, kes kavatseb teda riigivastasuse kahtlusel arreteerida. Samal ajal leiab talunik Madjus koos naise Liisega mõisniku maalt rahapaja. Leitud müntidega tasub ta kõrtsis oma võlad, ent salgab raha päritolu. Järgmisel hommikul leitakse ta oma hobuvankrist tapetuna. Oma kodukanti maapakku saabunud Juhan Liiv satub ootamatult mõrvajuurdluse tunnistajaks. Kui arreteeritakse vale mees, otsustab Juhan sekkuda ja aidata tõde välja selgitada. Sellest hetkest kistakse ta tumedate ja vägivaldsete sündmuste keerisesse. Filmi peategelane, ootamatust vaatenurgast avanev tuntud poeet, on hulluarstide sõnul lootusetu juhtum. Isekas ja koostöövõimetu, tõestab ta end loo jooksul siiski veidra, ent terase uurijana, riskides tõe nimel oma eluga.