Otsingutulemused

Eesti väikelinnas elav keskealine Anne võtab vastu hooldaja koha Pariisis, väliseestlanna Frida juures. Ta leiab eest rikka ja tujuka vanadaami, kes enda sõnul mitte kedagi ei vaja. Eesti keelt ta ei räägi, abilist peab lootusetuks provintslannaks. Näib, nagu poleks neil kahel midagi ühist. Kuid ilmselt on nad kohtunud selleks, et mõlema elu muutuks.

Avaneb helilooja Erkki-Sven Tüürist mitmekülgne isik ja mõttemaailm seitsme erineva vaatenurga alt, mis kajastavad Tüüri muusikalist minevikku, tema suhtumist tänapäeva maailma olulisematesse küsimustesse, eksistentsiaalseid küsimusi ja teemasid; muusikateose kuuldavaks tegemise protsessi esimesest proovist kontserdini; ühe looja inspiratsiooniallikaid ja loomise hämaramaid pooli; Tüüri positsiooni praeguses muusikamaailmas; Tüüri muusikat ning teda ennast inimese ja heliloojana teiste, tänapäeva muusikaelus oluliste tegijate silme läbi.

„Polli päevikud“ maalib omapärase pildi 20. sajandi algusaastate Saksa keisririigi ja Vene tsaaririigi ristumisteele jäänud baltisakslase mõisast Eestimaal. Kummituslik mõisahoone meres, ajastuhõngulised dekoratsioonid, tundlik kaameratöö ja muusika manavad esile kauni, kuid kokku kukkuda ähvardava maailma. Looted ja inimaju piirituses, operatsioonid, verine anarhist - see kõik lisab ängistavat morbiidsust. Eesti vaataja jaoks on ennekõike oluline tänaseks kadunud baltisakslaste maailma elustamine.

Portreteeritav on Evald Okas: võrratu maalikunstnik ja mitmekülgne graafik, virtuoosne joonistaja ja tuhandete eksliibriste looja, Firenze Kunstiakadeemia auliige, raamatuillustratsioonide autor ja käärilõigete meister, viljelenud klaasimaali ja keraamikat. Eesti kunsti Picassoks kutsutud 94-aastane meister jutustab oma värvikast elust, valgustab teoste saamislugusid ja avab loomeprintsiipide saladusi. Väsimatust kunstnikust kiirgab elurõõmu ja kiindumust loovasse ellu. 1915. aastal sündinud Okas vaatab oma elule tagasi sooja huumoriga. Temperamentne loomiskirg pole vanameistrit maha jätnud.

Eakas Helju Laiapea kaotas lapsena mõne aasta jooksul oma ema, isa ja kolm venda, koos nendega ka lapsepõlve ning kodu. 24-aastasena mattis ta oma esimese poja. Siiani ei ole ta neist kaotustest üle saanud, hirm lähedasi kaotada ja mõte enda peatsest surmast on saatnud teda kogu elu. 2007. aasta kevadel viis autor oma ema kokku hingehoidja Naatan Haameriga, kellest ta oli hakanud just filmi tegema. Hingehoidja-filmi kavandatud kohtumisest kasvas välja teine film – emast, tema ängist ja armastusest.

Eesti päritolu hollandlanna Helga Meritsa liigutav mälestusportree oma isast Paul Meritsast (1925–1966), tema elusaatusest, sundmobilisatsioonist ja –emigratsioonist ning õpingutest Balti ülikoolis Hamburgis.

Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus on au sees igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Igal aastal korraldavad külaelanikud uute leiutiste võistluse. Üks kuulsaim leiutaja on energilise koeratüdruku Lotte isa Oskar. Tema peamiseks rivaaliks on jänes Adalbert, kelle abikaasagi kogu hingest võistlusest osa võtab. Järjekordse võistluse eelõhtul leiavad Lotte ja tema sõber kassipoeg Bruno merest vettinud raamatu, mille vahelt ronib välja mesilane Susumu, aednik kaugest Jaapanist. Susumu õpetab külaelanikele võistluste eel mõned judoheiteid, mida viimased hakkavad agaralt kasutama oma igapäevaelu hõlbustamiseks.

Kunstnik Vladimir Titov ja tema naine Natalja on emotsionaalsed inimesed, kes oma pika kooselu jooksul on läbi tülitsemiste teineteisega kohanenud ja iseendas selgusele jõudnud. Nad on selline paar, kes ei suuda kaua koos elada, kuid ei saa hakkama ka teineteiseta. Kaks last üles kasvatanud Vladimir ja Natalja räägivad loo oma visiitabielust ausalt ja ilustamata. "Mu naine on nagu graniit. Mina teda ei murra," ütleb kunagi ideaalset armastust otsinud Vladimir oma naise kohta. Natalja, kes ei oota enam printsi valgel hobusel, vastab samaga: "Volodja on tugev kui raud, teda ei saa painutada."

Laostunud linnake võtab vastu siit aastakümnete eest lahkunud Claire Zachanassiani. Siis oli ta veel Klaara, 17 aastat vana, puruvaene ja rase. Nüüd on Claire miljardär ja kõik loodavad tema helduse peale. Vana daam pakubki linnale miljardi tingimusel, et surmatakse auväärne linnakodanik Alfred Ill, tema lapse isa, kes toona valetunnistajate abil vastutusest kõrvale hiilis. Ebainimlik ettepanek lükatakse pahameelega tagasi. Varsti aga vallandub linnas ostubuum, kõik võtavad võlgu, ja sedamööda, kuidas kasvab üldine heaolu, süveneb hukkamõist Alfredi suhtes.

Film on pühendatud Idale, Tallinn-Moskva-Tallinn ekspressrongi brigadirile, Nataša ja Larissa emale, Fjodor Vassiljevitši abikaasale. Kolme aasta jooksul jälgitakse laiali paisatud perekonda: üks tütar elab Peterburis, teine pendeldab Riia ja Tallinna vahet, erusõjaväelasest isa üksindust leevendab koer. Venemaa avarustest pärit kaunis Ida, suure südamega naine ihkab ja jagab armastust. Perekonna naised, ema ja tütred on avatud, emotsionaalsed, ektsentrilised. Kolme naise rõõmsa oleku varjus peitub aga igatsus ja valu. Ida sureb kopsupõletikku, ta ei näe noorima tütre laulatust, kahe järgmise lapselapse sündi ega temast ja ta perekonnast valminud filmi.