Otsingutulemused

Abhaasia eestlased tulid esimest korda Eestisse laulupeole laulma 1947. aastal. Tulid ka 2014. aastal, aga ainult pealtvaatajatena. Sulevi, Salme ja Burna külade eestlased räägivad elust-olust kaugete aegade tagant ja praegustest tegemistest.

Portreefilm helilooja ja muusikapedagoog Ester Mägist liigub mälus ja muusikas. 1922. aastal sündinud helilooja on muusikat kirjutanud ligi kuus aastakümmet, tema traditsioone austav helikeel on ka uuenedes säilitanud isikupärase alalhoidlikkuse. Ester Mägi meenutab oma elu, mõtiskleb muusikast. Kui tervis lubab, on ta oma teoste proovidel ja esitlustel kohal ning annab “helipruukijatele", nagu ta interpreete nimetab, väärtuslikku nõu ja tagasisidet. Ester Mägi olevat väikese koolitüdrukuna õpetajale ütelnud, et tema tahab suurena saada Miina Härmaks. Sai aga hoopis Ester Mägiks.

Põgusad kohtumised kirjanik Arvo Valtoni ja tema kaasteelistega erinevatel ajahetkedel on filmi läbiv teema. Jäädvustatud on Valtoni sünnipäevapidu Kirjanike Majas, tema Märjamaa kodu ja vestlusi Sirje Kiiniga. Valton selgitab oma elu põhimõtteid ja räägib kirjanikutööst. Tiina Vallikivi on kirjaniku abikaasana olnud toetav ja mõistev naine ning suure pere hea haldjas. Kirjutamine on Arvo Valtoni kirg ja vabadus.

Mart Kuurme on elupõline füüsikaõpetaja. 2013. aasta 21. oktoobril saabub ta Põhja-Ghanas asuvasse Kongo külla, et õpetada vabatahtlikuna füüsikat ja astronoomiat kohalikele lastele. 3. novembril on Ghanas oodata päikesevarjutust. Mart teeb selleks hoolega ettevalmistusi: hilisõhtused tähistaeva vaatlused, füüsikatunnid kohalikus keskkoolis. Taustal kohalike inimeste elu, mida tihti saadab tants – tantsitakse lõikuspeol, tantsivad lesed, kes käima saanud sheavõitootmise, tantsitakse jalgpallivõistlustel ja ka matustel. Tantsitakse isegi kirikus. Mart lähebki kirikust otse päikesevarjutust vaatlema. Varjutus on alanud varem, kui Mart oodata oskas.

Kolmel korral saavad kokku kaks samasooliste noorte paari, Eve ja Kaisa, Rain ja Andres ning lavastaja Ingomar. Plaan oli töötada pikema teatriprojekti raames läbi olulised teemad nende noorte inimeste elus: iseenda ja oma seksuaalse orientatsiooni aktsepteerimine enese ja teiste poolt, toimetulek homofoobiaga, õigus seadusega kaitstud pereelule ja laste kasvatamisele. Kohtuti jõulude paiku, Eesti Vabariigi aastapäeval ja kevade saabumise ajal. Nii teatriprojekt kui selle põhjal sündinud film jäid esialgselt kavandatust märksa lühemaks ja väiksemaks, kuid vestlused puudutasid suuri ja olulisi asju Eve, Kaisa, Raini ja Andrese elus.

Kas geeniusel on õigus oma teatrile, küsib Eesti teatri vanim tegevnäitleja Leida Rammo (1924) ja vastab: on küll. Tallinna Linnateatril on oma geenius – lavastaja Elmo Nüganen. Aga tal ei ole korralikku teatrimaja, suurt lava ega saali. Teater tuleb august välja tõmmata, otsustab Grand Old Lady ja võtab ette enneolematu ristikäigu ametkondade alistamiseks. Tarmukas proua kirjutab kirju, käib linnavalitsuse ametnike jutul, konsulteerib ärilehe peatoimetajaga ja kohtub miljonäriga. Vanadaam teeb kõik, et linnateatri varsti peaaaegu 20 aastat tühjana seisvasse lavaauku uhke teatrimaja ehitataks ja täituks teatrirahva ammune unistus.

Apelsinipoiss Maroc, Põhja-Aafrikast pärit paadipõgenik, jõuab pärast tormi Sitsiilia rannikule. Lootus leida vabas maailmas hea elu puruneb, kui ta satub tomatiistandusse orjatööle. Kaunis sidrunineiu Lisa Limone, ketšupitöösturi tütar elab muretut elu, kuid tal on üks suur soov – leida tõeline armastus. Ühel päeval avastab ta rannast merekarbi, mis laulab talle Marocist. Kas põgenikust apelsinipoiss võib täita tema unistuse?

Väike kihnu poiss Rasmus on mures kodusaarestiku lindude pärast. Mustad linnud kormoranid, keda kihnu keeles kutsutakse kormonautideks, on vallutanud ümbritsevad laiud ja kihutanud sealt minema teised sulelised. Ka kosklaid, kes olid varem kihnlaste majasõbrad, on looduses oluliselt vähemaks jäänud. Nende peamisteks vaenlasteks nii Kihnus kui ka Manijal on varesed. Koos vanaisa Jukuga, venna Raimondi ja naabritüdruk Engeliga, aga ka saarevaht Arvoga askeldab Rasmus selle nimel, et Kihnu saarestiku linnuriigis oleks kõigil võimalus pesitseda ning poegi kasvatada.

Kas raudteeromantikast on tänasesse on jäänud kõigest sõnapaar? On rong sõiduvahendina Eestis jagamas oma eelkäija, hobuse, väljasuremisele määratud saatust? Kohtume filmis mehega, kes ametilt raudteeohutuse spetsialist, kuid hingelt iluotsija. Sündinud ja kasvanud raudteelaste perekonnas, kaotanud traagilise rongiõnnetuse tagajärjel oma lähedase ja pagedes tänagi aeg-ajalt oma vanematelt päritud raudteeputkasse elu üle järele mõtlema, kehastab Ivo kõike seda, millest raudtee-romantikud eelneva pooleteist sajandi jooksul rääkinud on.

19-20. sajandi vahetusel rändas Eestimaalt Siberisse tuhandeid ümberasujaid, sealhulgas umbes 5000 setot. Siberi setode suurimaks keskuseks kujunes Haida küla Krasnojarski krais. 2012. aasta aprilli lõpus viis järjekordne uurimisretk Haida külla pärimust koguma eesti folkloristid Anu Korbi ja Andreas Kalkuni. Vahur Laiapea jäädvustab kohtumisi külaelanikega. Setu memmed jutustavad oma elust, joovad samagonni ja leelutavad laulda. Haida külas on algamas ka ettevalmistused 9. mai võidupühaks: koolis harjutatakse võitu ülistavate luuletuste lugemist.