Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (18)

Koera surm

Tallinna Pedagoogikaülikooli filmikateeder. Urmas E. Liivi diplomitöö

1998 | Tudengifilmid, Lühimängufilm | Režissöör: Urmas Eero Liiv

Vana suur koer hakkab surema ja perepea sõidab temaga metsa, et neljajalgne sõber seal loomulikult kustuks. Esmapilgul lihtsast küsimusest areneb keeruka taustaga draama.

Teet Kallase novelli “Koera suremine” motiividel. Vana suur koer hakkab surema, kuid perepea ei taha looma süstiga magama panna, vaid sõidab temaga nädalaks metsa, et neljajalgne sõber seal loomulikult kustuks. Esmapilgul tühisest küsimuseasetusest areneb keeruka taustaga eksistentsiaalne draama. Esile kerkivad probleemid - koer, keda üks pereliikmetest pole kunagi sallinud, tühjaksjooksnud abielu, kus on alati olnud ka kolmas osapool. Välise sära taga on varjatud traagika. Loo sügavus aimub läbi allegooriliste ja sümbolistlike varjundikihtide.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Noblesse oblige

1989 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Rao Heidmets

Rao Heidmetsa sürrealistlik nukufilm rõhutab egoismile rajatud elu välist suursugusust ning kasvab üldistuseks Euroopa jõuetusest ja põhustunud tsivilisatsioonist.

Sürrealistlik nukufilm põhineb nuku- ja mängufilmi väljendusvahendite, inimsuuruste nukkude ja näitlejate kontseptuaalselt põhjendatud sümbioosil. Reaalsuse-irreaalsuse piiril olevast filmimaterjalist organiseeritakse selle maailma monotoonsust ja illusoorsust paljastavad formaalsed maskid. Näiliselt piiratud ruum rõhutab egoismile rajatud elu välist suursugusust, mis kasvab üldistuseks Euroopa jõuetust ja põhustunud tsivilisatsioonist.
- Osta film
- Voogedastus
- Osta
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ma pole turist, ma elan siin

Ma pole turist, ma elan siin I ja II jagu

1988 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Peeter Urbla

Peeter Urbla lavastatud filmi sündmused kulgevad Stockmanni-eelses Tallinnas, inimeste seas, kes püüavad leida oma kodu ja koldesoojust.

See on film ühest Eesti suurest sotsiaalsest valupunktist nõukogude ajal, kui riik jagas elamispinda tasuta. See on film mehest, kes teostas end korterivahetusmaaklerina ja teisest mehest, kes oli kodutu. Massiline immigratsioon aastatel 1944-1988 viis demograafilise konfliktini. Ehitussektor toetas tasuta korteritega peamiselt sisserännanuid, kuigi põliselanikel oli elamispinnast suur puudus. Nad ei ole turistid, nad elavad siin, aga neil ei ole kodu.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
See kuristik...

1986 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Hannes Lintrop

Probleemsetest noortest ja noorteprobleemidest

Noorsooajakirjaniku, ühiskondliku miilitsatöötaja ja kasvataja Toomas Sildami vahendusel raskesti kasvatatavate noorukite probleemidest. Noorukite vaba aja sisustamise võimalustest räägivad komsomoli keskkomitee esimene sekretär Arno Allmann, Tallinna Täitevkomitee kultuurivalitsuse juhataja Rein Kiis, Tallinna kehakultuuri- ja spordikomitee esimees Jüri Talvistu.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kahe kodu ballaad I jagu

1985 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm | Režissöör: Ago-Endrik Kerge

Esimene osa Ago-Endrik Kerge kaheosalisest telemängufilmist, mis jutustab Maria Marmori karmist elusaatusest keeruliste ajaloosündmuste pöörises.

Kalju Saaberi jutustuse alusel valminud kaheosalise filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi. Maria Marmor oli 1940. aastal nooruke aktivist ja hilisem parteitöötaja, nüüd elab aga trööstitus vanadekodus. Peategelane on oma võitlemised võidelnud ja läheb vastu elu viimasele vaatusele. Maria Marmori meenutused elustuvad mõtterännakuteks minevikku, mis põimuvad olevikusündmustega. Elustub Maria noorus ja armumine sepp Priidikusse, kes jääb tema elu armastuseks, kuigi karm saatus neid lahutas. Naine, kes võitles oma ideaalide nimel ja kaotas isiklikus elus peaaegu kõik, meenutab aegu, mil ta oli noor ja õnnelik, mil kõik oli veel ees.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kahe kodu ballaad II jagu

1985 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm | Režissöör: Ago-Endrik Kerge

Teine osa Ago-Endrik Kerge kaheosalisest telemängufilmist, mis jutustab Maria Marmori karmist elusaatusest keeruliste ajaloosündmuste pöörises.

Kalju Saaberi jutustuse alusel valminud kaheosalise filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi. Maria Marmor oli 1940. aastal nooruke aktivist ja hilisem parteitöötaja, nüüd elab aga trööstitus vanadekodus. Peategelane on oma võitlemised võidelnud ja läheb vastu elu viimasele vaatusele. Maria Marmori meenutused elustuvad mõtterännakuteks minevikku, mis põimuvad olevikusündmustega. Elustub Maria noorus ja armumine sepp Priidikusse, kes jääb tema elu armastuseks, kuigi kuri saatus neid lahutas. Naine, kes võitles oma ideaalide nimel ja kaotas isiklikus elus peaaegu kõik, meenutab nüüd aegu, mil ta oli noor ja õnnelik, mil kõik oli veel ees.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lindpriid I osa

1971 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm | Režissöör: Vladimir Karasjov

Vladimir Karasjovi 4-osaline telemängufilm Eesti kommunistlike põrandaaluste elust Eesti Vabariigis 1920. aastatel.

Eessaare Aadu (Jaan Anvelt) romaani "Linnupriid" motiividel valminud 4-osaline telemängufilm käsitleb eesti kommunistliku töölisliikumise võitlust ja revolutsionääride elu Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Film kujutab inimese hinge küpsemist ja lagunemist pingelistes olukordades. Pimedad ristmikud ja kõledad tühermaad loovad painajaliku pingevälja, millesse tegelased satuvad. Nende valikud ja otsused haaravad nad ühel või teisel viisil endasse. Kus on väljapääs? Kas inimene on oma valikutes vaba? Film keelati ära ja esimest korda näidati alles 18 aastat hiljem 1989. aastal.
- Osta film
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Enderby valge maa

1969 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt, Mati Kask

Andres Sööt ja Mati Kask portreteerivad Antarktikat ekspeditsioonil polaarjaamades aastatel 1968–1969.

Antarktika-filmi tegemisel käisid režissöör Andres Sööt ja operaator Mati Kask Antarktise kõrgplatool, kõige külmemas punktis maakeral. Nad viibisid seal lõunapoolkera suvel detsembrist veebruarini 1968–1969. Neutraalsed, pealtnäha olustikulised kaadrid polaaruurijate elust ja hingematvad loodusvaated annavad edasi valge lumepõrgu mõõtmatut ükskõiksus. Inimese kasvavat ängi külmal ja elutul jäämandril aitab leevendada teine elusolend, olgu inimene või loom. Inimene tavapäratutes tingimustes, üksildus, inimliku läheduse vajadus ja mõistmine, taustaks igipõline loodus. Filmi muusikaline kujundus helilooja Arvo Pärdilt.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
Järgmine
»