Otsingutulemused

Vanatädi Maali korteris elav ning rahapuudusega võitlev noor õpetaja Lydia peab hakkama saama eriilmeliste üürnikega ning pääsema koju tunginud maffiameeste küüsist, et oma vanatädi hooldekodu kohatasu ära maksta.

Lugu sõltumatu nõukogude kunsti ja Lääne suhetest, ajast, mil kunst oli suurem ja tähtsam kui elu ise. Ka ajast, millesugust pole eesti kunstis enne olnud ja ilmselt enam ka ei tule. Ühel pool on sõltumatud nõukogude kunstnikud, kellel napib nii väljundit, kui ka materiaalseid võimalusi oma tööde realiseerimiseks. Teisel pool on ahvatlev lääs, mille (sõna otseses mõttes) saadikud tunnevad aktiivset huvi nõukogude underground'i kunstituru vastu. Oma teoste müük läände on komplitseeritud äri sest kahe teineteisest huvitatud leeri vahel seisab omakorda kõikvõimas KGB. Ometigi õnnestub peamiselt eesti ja Moskva päritolu kunstnikel müüa ja lasta piiri taha viia hämmastav kogus kujutavat kunsti. ...

Dokumentaalfilm räägib allegoorilise loo tantsust Eesti kultuurimekaks nimetatud Tallinna südalinnas asuva endise soojuselektrijaama hoone ümber, kus Andrei Tarkovski filmis “Stalkeri” tsooni sisenemise stseeni. Aastal 2006 loodi grupi vabatahtlike loomeinimeste poolt MTÜ Kultuurikatel, et organiseeritult aastakümneteks unustustehõlma vajunud hoonesse kultuurikeskust rajama hakata. Kohe peale esimeste miljonite laekumist algas poliitika, võimu ja raha karussell ning saladuslikul kombel kaovad algatajad projekti juurest nagu “kümme neegrit”. Paradoksaalsel kombel saab avatud Katla kontseptsioonist suletud ehitusterritoorium ning ainsad, kes Katla territooriumile vaba ligipääsu omavad, on kaks korstna otsa pesa teinud kaarnat. Katla idee algatajate seas valitseb aga endiselt stalkerliku tsooni vaikus ja ootusärevus, mis sellest majast siis ikkagi saab.

Rohke animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.

Krüptost, investeerimisest ja kõigest sinna vahele jäävast pajatav tempokas seikluskomöödia „Vaba raha“ võtab huumoripihtide vahele viimase kümne aasta jooksul rahvusspordiks saanud rahatarkuse. Kust otsiksid sina abi, kui pank su nii kindlana näinud laenutaotlusest keeldub? Just sellise probleemi eest leiavad end Taavi (Märt Pius) ja Liisa (Steffi Pähn). Lotopilet oleks abiks, või hoopis mõned tuhanded Bitcoinid, mis kümme aastat tagasi su tehnikakasti vedelema jäi? Samal ajal naudib entusiastlik ettevõtja Maximillion (Miklós Bányai) oma krüptobörsi tähelendu ja ei jõua ära oodata klassikalise panganduse kollapsi koos oma kauni Armaniga (Amanda Hermiine Künnapas). Pensionifondi juht Erik (Ivo Uukkivi) aga hoiab kainet mõistust ja käib suure kaarega ...

Kas on võimalik oma varbaid pildistades rikkaks saada? Cleofootra on noor jalamodell, kes sukeldub jalafetišide erootilisse maailma. Paljud mehed on valmis oma soovide rahuldamiseks raha kulutama.

Tekstiilikunstnik Anu Raud naudib väga elu vanaisa talus Käärikul. Ta pole kunagi mõelnud seal millegi lammutamisest lihtsalt sellepärast, et see on vana. Või muutmisest muutmise pärast. Talle meeldib, kui teda ümbritsev on täis tipitud elu. Anule meeldivad ka väikesed asjad - need lihtsalt sobivad maale. Ta ihkab näha väikseid teid ja väikseid külasid. Ta leiab, et väikestes kohtades võivad inimesed kasvada palju suuremaks kui suurtes. Ja suuremates kohtades jäävad tema arvates inimesed lihtsalt väikeseks. Mõtlemiselt. Film inimese juurtest ja latvadest, unistusest ja vajadusest midagi endast maha jätta, hävimatutest väärtustest ja väikeste asjade võlust.

Eduka startup ettevõtte väike verinoor kollektiiv otsustab inimtühjal saarel tähistada oma firma osaluse müüki suurkorporatsioonile. Digitaliseerunud millenialid, kes astuvad oma ekraanide tagant otse metsiku looduse rüppe, leiavad peagi, et elu pärisprobleemidega hakkamasaamine polegi ainult nupulevajutuse kaugusel. Saarele saabudes selgub, et firma kolimissegaduse käigus on maha ununenud kogu vägijoogivarustus, saarel puudub ka mobiililevi, wifist rääkimata, ning vabas looduses polegi voolupistikuid telefonide laadimiseks. Nutirahvast ähvardab lõbujanusse suremine. Peagi avastatakse, et saare teises otsas elab veel üks kummaline kinnise olekuga üksik mees, täiesti nagu teiselt planeedilt, kellel juhtub olema pudel rummi, kuid kes seda nagu arusaamatu kiusu pärast endale hoiab. Rummipudelist saab lõbujanuse seltskonna ...

Reklaamklipp COOP Pangale on emotsionaalne ja helge lühirännak olevikust minevikku. Loo peategelased, poiss ja tüdruk, veetsid lapsepõlves palju aega koos, üks nende lemmikmängudest oli liivakastis puulehtedega poe mängimine. Lapsepõlv meenub 30 aastat hiljem kohalikus COOPi poes nüüdseks poemüüja ja poekülastaja juhuslikul kohtumisel. Sularaha välja võttes pilgud kohtuvad ja rahaga kaasa saadud puuleht toob soojad mälestused minevikust olevikku.

Kauges Mulgimaa alevikus uniselt tiksuv maaelu saab täiesti teistsuguse tähenduse ühel päeval kuus, mil küllusesarv avaneb ja igaüks võib endale midagi lubada. Inimlikult soe filmilugu vaatleb aleviku inimesi ja nende kulgemist pensipäeva rütmides - kel mõlgub meeles noorusmaa romantika, kel unistus millestki enamast.