Otsingutulemused

Peep Puksi dokumentaalfilm koondab kaks lugu: naise ja linna saatuse, Ilo Jaik-Riedbergi ja Pariisi loo. Kultuur on Euroopa ühiskeel. Liikudes prantsuse kultuuriruumis, tajume selle ühendavat jõudu ka eestlaste jaoks. Teejuhiks Pariisis on Ilo Jaik-Riedberg, kes töötab giidina ja tutvustab turistidele linna paljudes erinevates keeltes. Kirjanik Juhan Jaigi tütar Ilo sattus esimest korda Pariisi 1945. aastal sõjapõgenikuna. Jaikide perekond asus elama Rootsi, kuid 1971. aastal sai Pariisist Ilo kodulinn. Ilo viib eestlastest turistid kultuurirännakule Pariisi.

Meelis Piller jälgib filosoof Arnold von Keyserlingi ja tema abikaasa Wilhelmine igapäevaelu Viinis keset astroloogiat, arvude ja geomeetria maagiat, idamaist filosoofiat, šamanismi ja müstikat. Eestis sündinud ja elanud krahv Hermann Alexander von Keyserlingi poja Arnoldi elu on omalaadne sümbol kaasaegsest ühiskonnast – aadlikud on luksuslikest lossidest surutud kitsastesse kahetoalistesse korteritesse. Vaatamata kõigele on Arnold ja Wilhelmine Keyserling suutnud jääda selleks, kellena nad on sündinud. Nad teevad pisut väsinult oma tööd suures linnas, annavad inimestele seda, mida neilt oodatakse. Ja meeldivad sellistena inimestele.

Vähihaiguse tõttu tehti Ehale 13 aasta jooksul 15 operatsiooni, ta sai keemia- ja kiiritusravi. Kuid tema elurõõm ja elamise jõud on püsima jäänud. Ta on erakordne juhtum eesti onkoloogide praktikas. Filmis saavad sõna Eha ravivad arstid Avo Viiard, Jaan Kelk, Aivar Tilk ja Ants Vaar, kes tunnevad heameelt, et Eha on suutnud oma haigusega nii kaua vastu pidada. Eha positiivset ellusuhtumist toidab ka suur armastus Mati, kellega kohtuti siis, kui mõlemal olid selja taga elus rasked ajad. Elurõõmus ja optimistlik naine keskendub lihtsatele, püsivatele eluväärtustele, naudib elu pereringis ja toimetab aktiivselt tööl, mõtlemata kogu aeg rängale haigusele, mis teda iga ...

See on film Ajast ja tema paljususest, kahest Läänemere suuremast saarest: Saaremaast ja Ojamaast/Gotlandist, nende lähedusest ja kaugusest läbi muutuva aja. Ja aeg on teinud järjekordse pöörde oma lõputus teisenemises. Jälle saavad inimesed ja laevad kulgeda peaaegu unustatud kurssidel. Film käsitleb seda võimalikku Läänemere kooslust/suhteid läbi aegade, alates pronksiaja arheoloogilistest leidudest kuni tänase päeva kontaktideni, püüdes hõlmata neid nende liikumises ajas.

Austusavaldus poeedile ja näitlejale Juhan Viidingule, ühe põlvkonna vaimsuse ja vabaduse sümbolile. Viidingut meenutavad tema mõtte- ja eakaaslased: Rein Ruutsoo, David Vseviov, Joel Sang, Mari Tarand, Leo Lapin, Olev Remsu, Jaan Paavle, Sirje Runge, Rein Rannap, Aarne Üksküla, Rita Raave, Jaan Kaplinski, Lembit Ulfsak, Mati Unt, Jaan Isotamm, Hando Runnel, Vaino Vahing, Kersti Kreismann, Olav Ehala, Ott Arder jt. Kõlavad Juhan Viidingu luuletustele loodud laulud ansamblilt Ruja.

See film on inimestest, kes elavad kõikjal maailmas ning kes peavad oma kodupaigaks maalappi, mis antud neile Jumala poolt 4000 aastat tagasi. Film räägib juutidest, kes on olnud pidevalt tagaaetud, kuid kättesaamatud, alailma hävitatud, kui püsivad, sagedasti tagakiusatud, ent ometi vabad. Neid ei tunta kui juute, vaid kui ühe või teise rahva, kelle hulgas nad elavad, suuri andeid. Samal ajal jäävad nad ikkagi juutideks. Film on üles ehitatud lühikestele portreedele, mis avavad inimesi erinevates situatsioonides.

Ei eksisteeri ebaolulisi sündmusi ega inimesi. Juba 500 aastat jälgib Seja küla tamm - üks Lätimaa põlistammedest.

Nganassaanid on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis. Nad räägivad uurali keelkonna põhja-samojeedi alamrühma kuuluvat keelt, nende kaugemad keelesugulased on soomlased, eestlased ja ungarlased. Keelemälu ulatub 10 000 aasta taha minevikku. Šamaan Demnime loitsimist ja lovesse langemist filmiti 16. juulil 1977 sünk­roonselt ligi kolmveerand tundi, "Linnutee tuultesse" läks sellest ainult väike osa. Demnime laulud on lindilt tõlkinud S. Turdagina ja A. Mihkels ning täiendavad oluliselt meie tead­misi selle väikese hõimu peadpööritavast luulelennust. Nganassaani šamaan Demnime, Dühode poeg Namtuso sugukonnast (1913-1980) oli toona 64-aastane. Film Demnime loitsimisrituaalist valmis 20 aastat hiljem.

Iga inimese elus on loendamatu hulk lihtsaid ja keerulisemaid isiklikke ja riiklikke rituaale ning protokollireegleid. Filmis need rituaalid segunevad, isiklik muutub riiklikuks ja vastupidi, tänu millele vaatajal on ehk põhjust oma elu üle veidi avaramas plaanis mõtiskleda. Filmi kangelannal, noorel flöödimängijal Irinal on toimekas päevas täita rida isiklikke ja riiklikke rituaale.

Film loomingust, loominguprotsessist ja selle olemusest ning tähendusest loojale. Oma mõtteid jagavad tuntud kultuuriinimesed Jaan Kaplinski, Urmas Sisask, Doris Kareva, Andres Mustonen, Maria Klenskaja, Mati Unt, Paul-Eerik Rummo ja Fred Jüssi. Filmi autor Dorian Supin