Otsingutulemused

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab oma õpinguid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, õpetajaid ja kaaslasi ning tegevust Eesti iseseisvusmanifesti ilmumise päevil. Vabadussõja algus viib 16-aastase noormehe koos kaasõpilastega sõtta. Tulnud tagasi Pärnusse, astub ta kaitsepataljoni ja siis sõjakooli, mis asutati 22. aprillil 1919. Martsoo meenutab sõjakooli ohvitsere ja lõpetamist 3. augustil 1919. Lipnik Martsoo saadeti rindele. Meenutused kõrgematest ohvitseridest, lahingutegevusest. Rahuajal teenis Autotankide rügemendis õppekompanii ülemana. 1940. aastal võtsid nõukogude sõjaväelased sõjatehnika üle, Martsoo oli Punaarmees pataljoni ülem. Sattus saksa vangilaagrisse, kuid vabastati. Oli Pärnu Omakaitse valveteenistuses. 1943. aastal formeeriti piirikaitse rügement, 1944. oli ...

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab vabanemist Siberi vangilaagrist 1957. aastal. Hea suhtlusoskus ja kohalike käitumistavade tundmine aitasid tal saada dokumendi Eestisse tulekuks, hankida koha Krasnojarskisse suunduvale laevale ja sealt edasi Moskvasse sõitvale rongile. Moskvast Eestisse pääses mees taas miilitsale väikest meelehead andes. Kodumaal olles töötas Mihkel Martsoo Toris, samas taotles korduvalt luba Rootsi oma perekonna juurde sõita. 1961. aastal anti lõpuks luba. Sõitis Leningradi ja sealt lendas Helsingisse. Rootsis külastas teda sakslasest arst, kellega koos Siberi vangilaagris oli viibinud. Martsoo näitab Enn Nõule fotosid sõjakooli ajast ja vastab Ennu küsimustele.

Enn Nõu intervjuu Helga Nõu isa, metsateadlase Aleksander Raukasega tema kodus Saltsjöbadenis 5. novembril 1983. Vanahärra meenutab riigimehi, kellega tal oli kokkupuuteid. Kuna härra Raukas oli aastatel 1934–41 metsarevident, siis käis ta 1936. aastal Kadrioru lossis korraldatud metsaülemate vastuvõtul, kus kõneles Konstantin Päts. Presidendiga kohtus ta ka Oru lossis seoses Oru parki tammiku rajamisega. Aleksander Raukas meenutab üksikasjalikult Oru lossi välist ilmet, siseruume, parki. Meenutab Jaan Lattiku sõnu pärast uhkes lossis jalutamist: "Olen näinud kõike seda, mida inimesele vaja ei ole." Põgusamalt meenutab kindral Laidoneri, Jaan Tõnissoni, Artur Sirku, majandusminister Karl Selterit, leitnant Johannes Soodlat, põllutööminister Oskar Köstrit, põllutööminister Nikolai ...

Enn Nõu intervjuu 1944. aastal moodustatud põhiseadusliku Otto Tiefi valitsuse riigisekretär Helmut Maandiga tema kodus Högdalenis Stockholmis 16. mail 1983. Räägitakse olulistel teemadel: Eesti Vabariigi Rahvuskomitee tegevusest 1944. aastal, julgeolekupolitsei arreteerimistest ja komitee liikmete minekust põranda alla, Otto Tiefi valitsuse moodustamisest septembris 1944 ja valitsusliikmete edasisest saatusest, Läände põgenenud poliitikute tegevusest. Helmut Maandi loeb ette Rahvuskomitee lendlehe teksti, enda mälestusi julgeolekupolitsei tegevusest, August Rei kirju. Helmut Maandi meenutab ärevaid päevi Nõukogude vägede Eestisse tulekust ning põgenemisest Rootsi. Põgusamalt meenutab ta Rootsi põgenikelaagreid, Jüri Uluotsa rasket haigust, Eestisse jäänud valitsusliikmete traagilist saatust. Helmut Maandi usub, et Eestis leidub inimesi, kes suudaksid ...

Enn Nõu intervjueerib oma isa, ennesõjaaegset Eesti põllutöökoolide peainspektorit ja hilisemat Uppsala Põllumajandusülikooli dotsenti Joosep Nõud 7. augustil 1983. Põhiteemaks on 20. sajandi murrangulised sündmused Eestis isa pilgu läbi. Lapsepõlvemälestused tsaariajast, esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast. Koolipõlvemälestused vabariigiaegsest Lihulast, Haapsalust ja ülikooliõpingutest Tartus. Õppejõud, töökohad ja töökaaslased. Poliitiline olukord Eestis 1940. aasta suvel. Järjestikused võimuvahetused, tööelu ümberkorraldused, teisest maailmasõjast tingitud mobilisatsioon nii Punaarmeesse kui Saksa sõjaväkke. Joosep Nõu räägib oma valikutest ja võimalustest antud ajas, tõekspidamistest ning õnnelikest juhustest.

Tõnis Kint oli peaminister presidendi ülesannetes aastatel 1970-1990. Ta räägib oma haridusteest: maapoisina õnnestus pääseda Tartu Reaalkooli, jätkas õpinguid Riias, kuid mobiliseeriti tsaariarmeesse, edasised õpingud sõdade tõttu jäid katkendlikuks. Revolutsioonilisel 1917. aastal oli Moskvas, Krasnoje Selos ja Petrogradis Talvepaleed kaitsmas, detsembris õnnestus Eestisse tulla. 1918. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Kint õppis Riias, kuid enamlaste pealetungi tõttu Narvas astus koos Vironia korporantidega Eesti sõjaväkke. Detsembris 1918 sai soomusrongi nr 2 kuulipilduriks. Tegi läbi kogu Vabadussõja kuulipildujate komando ülemana ning lahkus sõjaväest 1920. aasta mais. Tõnis Kint räägib tööst Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituses ja Põllutöökojas, kaastöötajatest, Põllutöökoja direktorist Jaan Hünersonist. Tõnis ...

Väliseesti Kirjanike Liidu suvepäev Kalju Lepiku suvemajas Väddö saarel 18. juunil 1983. Arutletakse eesti kirjakeele muutumise ja uute keelereeglite üle. Helga Nõu lisab, et ka Metsaülikooli suvepäevadel räägiti eesti keele arengust. Raimond Kolk avaldab Enn Nõule imestust uute võimaluste üle, mida kasutati Metsaülikoolis kultuurielu tutvustamiseks. Suvepäevadel viibivad Liidia Tuulse, Kalju ja Asta Lepik, Paul Laan, Herbert Salu, Arvo Mägi, Ilmar Talve, Raimond Kolk jt.

Metroo suveseminar Gotlandil augustis 1981. Osalevad Aleksander Loit, Virve Aruoja, Ülo Ignats, Jüri-Karl Seim, Enn Nõu ja tolle aja aktiivsemad nooremad eestlased Rootsis. Suveseminarist osavõtjaid ja päevasündmusi on näidatud humoorikalt, püütud tabada ootamatuid situatsioone ja detaile. Ühised söömaajad vabas õhus, loengud erinevatel teemadel. Virve Aruoja meenutab saadete tegemist Eesti televisioonis. Arutelu ajakirjanduseetikast. Kunstiteraapia töödena on valminud paberullil kaks tööd "Viha" ja "Õnn", inimesed analüüsivad töid. Noorte- ja lasteteater esitab papa Jannseni Pärnu Postimehe põhjal loodud näitemängu, proovi juhendab Helga Nõu. Ojamaa rannas ujumas. Enn Nõu juhib arutelu Metroo suveseminaride jätkumise teemal. Päevakorral on ka eesti keele küsimus.