Otsingutulemused

Nukra alatooniga luuletus üksindusest ja igatsusest. Näeme korruselamu akenderivi. Algul üksikud aknad - osad aknad on valgustamata, osad aga avatud ning inimesed neis toimetavad, elavad, sünnivad, surevad, lähevad lahku, rõõmustavad ja kurvastavad. Näeme põgusalt paarikümmet pisijuhtumit erinevate inimeste elust, niipalju kui avatud aknast või kardinaparaost näha on. See on ehk täiesti tühine ja juhuslik hetk, kuid siiski, kui edasi kujutleda, siis võib aimata järgnevat. Lõpuks, akendest kaugenedes, jäävad neist akendest ja nende taga olevatest eludest vaid väikesed heledad täpid mustas öötaevas. Aga tähed on teadagi kauged ja kättesaamatud ning mõistetamatult salapärased. Selline võib olla ka meie naaberkorteris elav tavaline inimene.

1632. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tartus ülikooli Academia Dorpatensis. Tänane Universitas Tartuensis on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanemaid ülikoole. Tartu ülikool on seisnud erinevate kultuuride piiril, Ida ja Lääne vahel, see on hariduskants, millest 1919. aastal sai eestlaste rahvuslik ülikool. Film annab ülevaate Tartu ülikooli sünni- ja eluloost, ajaloost ning tänapäevast, toetudes kuuele sümboolsele sambale: Universitas, Professores, Gloria, Historia, Genius loci ja Traditio. Kasutatud on rohkelt haruldast arhiivimaterjali. Ülikooli tänapäev on jäädvustatud 2007. aasta kevadel.

Film kujutab palavikku, krampe ja tasakaaluhäireid, mille all kannatab loodus, kui ta teeb läbi oma järjekordse uuestisünni: saab kevadeks.