Otsingutulemused

Eesti rockmuusika astatel 1970-1979. Sõna võtavad: Mait Eelrand, Mart Kuurme, Väino Land, Riho Lilje, Evald Raidma, Artur Vuks, Rein Rannap, Andrus Vaht, Sven Grünberg, Oleg Sõlg, Rein Laaneorg, Allan Ladvas, Paap Kõlar, Ari Dubin, Peeter Volkonski. Esinevad ansamblid: Fix, Viker 5, Kogudus, Phoenix, Ruja, Mess, Teravik, Polyphon, Noor Eesti, Psycho, Magnetic Band, Propeller, samuti 1972.a. Elvas ja 1977.a. Tallinnas toimunud festivale.

Mark Soosaar otsib üles Kihnu inimesed, kelle lapseea tegemised püüti pool sajandit tagasi, 1964. aastal filmilindile. Nüüd kuuekümnendatesse eluaastatesse jõudnud kihnlased vaatavad arvutist toonast filmi. Mustvalged kaadrid aegade tagant toovad esile mälestusi ja meenutusi. Taaskohtumine kunagiste mängu- ja koolikaaslastega on siiras ja soe. Aeg on Kihnus palju muutnud. Suur maailm tungib igasse kodusse, paljud kihnlased on kolinud ära mandrile või ka välismaale. Kas kihnu keelel ja meelel on tulevikku?

Jim, Maarja, Shawn ja Kait elavad täiesti enegiavõrgu-vaba säästlikku elu Lahemaa Rahvuspargis, nautides loodust ja maalähedast elustiili.

40 aastat abielus olnud vanapaar on oma elusügiseks üksteisest lahku kasvanud. Naist on tee viinud Jumala ja kosmoseenergia lainetele, mees aga püsib teaduse raudses haardes. Maailmavaated on hakanud sõdima, peenmateeria ja jämemateeria igavene vastuolu on tunginud kahe inimese abiellu. Ometigi elavad Aime ja Anatol lähestikku ja on teineteisele vajalikud. Poeetiline lugu kosmilistest võngetest, lõhkikasvanud kapsastest ja armastuse võimalikkusest.

Film jälgib ühe Eesti parima naiskorvpalluri Viive-Kai Rebase pingutusi kuuluda mõne Euroopa korvpalliklubi ridadesse. Viive on Eesti üks parimaid naiskorvpallureid, kes unistab suurelt ning teeb unistuste nimel endaga igapäev ka palju tööd. Tagasilöögid on tema karjääri hoogu pidurdanud, kuid soov korvpalli mängimise vastu on koguaeg kasvanud. Raha on tegur, mis loeb spordis palju, kuid kui kirg millegi vastu on suur, siis ei ole see alati määrav. Viive jaoks ongi tähtis teha seda, mida ta tõeliselt armastab ja isegi kui leping uue korvpalliklubiga pole tema jaoks rahaliselt parim variant, aitab see valik ta välja väikesest Eestist ning ligemale oma unistustele.

Arhitektuurifilm tutvustab Pärnus, Lõuna tänaval asuvat Olev Siinmaa projekteeritud villat, mis on Eesti üheks väljapaistvaimaks funkpärliks. Lühifilmi keskseks tegelaseks on peretütar, kes liigub just kui ajatult läbi maja ajaloo, ja kelle lugu koos majaga vaatajale avaneb. Filmi karakterite loomisel on kasutatud villa kunagiste elanike elulugusid ja mälestusi.

Suvel on Muhu saar kui läbisõiduhoov. Aga see Muhu, mis ei jää suure tee äärde, on veidi suletud ja salapärane. Triinu valmistub tütre kooliminekuks ja ootab sel palaval suvel teist last. Muhu memm Olga otsib aga iga võimalust, et hoolimata kõrgest east olla alati aktiivne ja rõõmus. Kui muhu naised kokku saavad, on õhk täis ülemeelikut naeru, teravat huumorit ja laulu. Igapäevaste tegemiste kõrval aga valmivad justkui pingutuseta värvilised lilltikandid, erk-kollane siilikukangas ja litritega pätid. Muhulaste edevad rahvariided peegeldavad nende kohati mustlaslikku temperamenti. Läbi kahe põlvkonna naiste suviste sündmuste otsib film muhu naise arhetüüpi ning avab kohalikku kultuuripärandit tänases päevas.

Loodusfilmi kaamera liigub Eestis läbi nelja aastaaja ja nelja võtmemaastiku: soo, metsa, ranniku ja puisniidu. Kõik, mis kaamera objektiivi ette jääb, muutub osaks maastiku mustrist – ka inimesed. Eesti aladel on inimesed elanud üle 10 tuhande aasta. Mandrijää taganemine tekitas elupaiga, mida tuhandete aastate jooksul on oma vajadustele kohandatud. Rajatud on põlde, karja- ja heinamaid. Raadatud ja istutatud metsa. Välditud tarbetut omakasu. Nii on Eestile iseloomulik maastike mosaiiksus, kus omavahel vahelduvad kultuur-, poollooduslikud ja looduslikud kooslused.

See on lugu kaotustest ja võitudest: mehest, kes suutis edukaks ettevõtjaks saada ka siis, kui oli kõigest ilma jäänud. 1944. aastal pidi Toompea veinitehase viimane juht ja kaasomanik Dimitri Matiesen Rootsis tühjade kätega uut elu alustama. Oma 100. sünnipäeval külastas ta taas Tallinna, et jutustada enda ja veinitehase lugu. 1920.-30. aastatel Tallinnas Toompeal tegutsenud veinivabrikust teavad praegu vähesed, kuigi see oli üks tolleaja suurimaid veini- ja mahlatootmisi Eestis.

Müügimees püüab kaubanduskeskuse külastajatele maha müüa ebatavalisi pensionisambaid.