Tegevust nimede eestistamise büroos (1936)

Toonasest ajakirjandusest

Igale eeslasele vabariigi 20. juubeliaastaks eesti nimi!

Viimast rünnakut nimede eestistamisele on alanud nimede eestistamise peatoimkond, tõmmates sellega kaasa kõik suuremad seltskondlikud organisatsioonid, nagu kaitseliit, Isamaaliit, ÜENÜ, haridusliit, maanaiste keskselt jne. See rünnak algab hüüdlausega: "Igale eestlasele vabariigi 10. juubeliaastaks eesti nimi!"
Kolmas ja viimane maksuvaba aasta nimede eestistamisel lõpeb 1. jaanuaril 1938. Kui 1920.a. esile tõusis nimede eestistamise küsimus, siis osutus huvi asja vastu väikeseks. 15 aasta kestel leidus vaid paartuhat nimemuutjat ja kaheldi, kas eestlastel ei ole puudu rahvuslikust iseteadvusest, kui 1935. aastal loodi Nimede Eestistamise liit, muutus asi korraga aktiivsemaks. Aasta lõpuks oli juba 30 000 nime eestistajat, 1936. aasta lõpuks 100 000. Tänaseni on nimede eetistajate arv tõusnud 140 000-le. Koos varem olnud eestipäraste nimedega kannab nüüd eesti nime 750 000 kodanikku üle riigi. Tahame loota, et vabariigi 20. aastapäevaks jääb järele võõrnimedega eestlasi mõned üksikud/.../
Viimane rünnak võõrapärastele nimedele (1937). Uus Eesti, 21. sept, lk 6.