Viljandi Õhuasjanduse Ühingu angaari avamine ja lennupäev (1932)

Sakalamaa Õhuasjanduse Ühing asutati Viljandis 1931. aastal ning kahasse Kaitseväega rajati uus lennuväli Männimäele, kus sai teoks 10. juulil 1932 Sakalamaa I lennupäev.
Eesti lennunduse ajaloost on teada, et Viljandi mõisnike järeltulija Heinz Ungern-Sternberg (1900-1943/44) oli /20.saj/ kolmekümnendatel üks agaramaid eralennunduse aktiviste. 1931. aastal tõi ta endale Saksamaalt kahekohalise alatiivalise monoplaani Klemm, mis kandis tähist ES-UST.
Viljandi Lennukitehase hoone, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=14723 (14.07.2011).

Toonasest ajakirjandusest

"Pühapäeval peeti Sakalamaa esimest lennupäeva uue era-lennuvälja ja lennukuuri avamise puhul. Ilusa päikesepaistese ilma tõttu läks lennupäev hästi korda, rahvast oli koos mrruna, umbes kuni 3000 inimest. Ennelõuna jooksul saabus Viljandi 9 kaitseväe lennukit ja eralennukid ES-AAA ja ES-AAB Tallinnast. Juurde arvatud viljandlase H. Ungern-Sternbergi eralennuk ES-UST, oli nii siis Viljandi lennuvälja avamiseks koos terve tosin lennukeid, arv, millist viljandlased nägid esmakordselt. /.../
Kuni hilise õhtuni korraldati asjast huvitatuile maksulisi lõbulende linna kohal. Lennuhuvilisi leidus kuni paarkümmend, kellest 5 kuuldavasti lennupileti olid võitnud loterii-allegril."
Sakalamaa esimene lennupäev 3000 osavõtjaga (1932). Postimees, 12. juuli, lk 3.

"Iga kõigeparemagi asja võib ära rikkuda ja halvaks teha see viis, kuidas asja korraldatakse, ning inimesed, kes seda teevad. See vana tõde andis end valusasti tunda nn. esimese Sakalamaa lennupäeva puhul, mida taheti pidada möödunud pühapäeval, kuid mis ei kujunenud mingiks suursündmuseks, vaid sai ainult kitsa ringkonna omakasupüüdlikuks ettevõtteks.
Kas kallis lennuasjandus praegusel raskel kriisi ajal on see hädavajalik ala, mis erilist õhutamist vajab, on iseküsimus, mida meie praegu ei puuduta. Et aga lennuasjandusel riigikaitse korralduses suur tähtsus on, siis peab küll küsima, kas riigikaitse tegelastel on küllalt kohane igasugu algatusi sel alal kaasa teha, olgu algatajad ja korraldajad kes tahes. /.../
Lennupäeva vaimlised isad olid hellitanud lootusi, et rahvas on rumal ja vaimustus parunist toob neile lennupäevale vähemalt 5000-6000-päälise rahvamassi. Kuid oodatud rahvamurd jäi tulemata. Rahvast võis lennupäeval maksulistel kohtadel olla kõige enam 1000-1500 hinge. Osa publikut jälgis lende Männimäelt, Riia maanteelt ja vene surnuaiast, kus polnud tarvis parunliku ettevõtte hääks maksu maksta. /.../
Üks on igatahes kindel: parun on saanud lennuväljaks linnarahva kapsamaa, on saanud päämiselt teiste rahadega ehiatud angaari. Mis ta veel saab, seda näeme edaspidi.
Mis aga on saanud riik, linn ja rahvas? ..."
Paruni lennupäev linnarahva kapsamaal (1932). Sakala, 12. juuli, lk 4.

Isikuid

August Kerem (11.10.1889 Karula vald (Karula kihelkond), Võrumaa – 28.05.1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli Eesti põllumajandustegelane ja poliitik.
August Kerem, http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kerem (29.08.2011).

August Maramaa (kuni 1922 August Marfeldt; 6.04.1881 Aakre vald, Tartumaa – 26.12.1941 Kirovi oblast) oli Eesti poliitik, õpetaja ja Viljandi linnapea 1919–1921 ja 1927–1939.
August Maramaa, http://et.wikipedia.org/wiki/August_Maramaa (29.08.2011).

Juhan Tõrvand (24.11.1883 Laatre vald, Pärnumaa – 12.05.1942 Vjatlag, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).
Juhan Tõrvand, http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Tõrvand (29.08.2011).

Oskar Köster (21.12.1890 Pöide, Saaremaa – august 1941 Tallinn) oli Eesti poliitik.
Oskar Köster, http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Köster (29.08.2011).