õpetaja August Volberg
Tallinn, Kalamaja 2009
Toomas Rein sündis Kalamajas 17. aprillil 1940
Paide KEK-i administratiivhoone Mäos, projekt 1971 - ehitatud 1974
Rapla KEK-i administratiivhoone, projekt 1971 - ehitatud 1977
sisearhitekt Aulo Padar
Karin Hallas-Murula, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor
Linda kolhoos Võrumaal 2002
Linda kolhoosi keskusehoone, projekt 1969 - ehitatud 1973
Linda kolhoosi saun Võrumaal, projekt 1973 - ehitatud 1983
sisearhitekt Aulo Padar
skulptor Jaak Soans
sisearhitekt Aulo Padar
Tuletõrjedepoo Viljandis, projekt 1972 - ehitatud 1977
Toomas Reinu personaalnäitus 1996
Karin Hallas-Murula, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor
kombinaadi Polümeer puhkebaas Paatsalus Pärnumaal, projekt 1976 - ehitatud 1979
Leonhard Lapin, arhitekt
Pärnu KEK-i terrasselamu, projekt 1972 - lõpetatud 1987
Pärnu KEK-i lasteaed Trall, projekt 1975 - ehitatud 1978
280-kohaline lasteaed kolhoosis Rassvet Valgevenes, projekt 1981 - ehitatud 1987
Nasva jahtklubi Saaremaal, projekt 1992 - ehitatud 1994
sisearhitekt Jaak Kuriks
kultushoone Triigis Saaremaal, projekt 1983-1984
4-korteriga elamu Kuressaares, projekt 1989 - ehitatud 1994
juurdeehitus, projekt 2002 - ehitatud 2003
Toomas alustas eramute projekteerimist juba õpingute ajal
Eramu Laagris, projekt 1964 - ehitatud 1968
Eramu Avinurmes, projekt 1974 - ehitatud 1980
Villa Müller Tallinnas, projekt 2001 - ehitatud 2005
Villa Stina Tallinnas Nõmmel, projekt 2001 ehitatud 2004
sisearhitekt Riia Oja
Otepää Gümnaasiumi juurdeehitus, projekt 1998 - ehitatud 2000
sisearhitekt Helle Gans
Otepää Gümnaasiumi spordihoone, projekt 1998 - ehitatud 2003
Signe Kivi kultuuriminister 1999-2002
Riiklike kultuuripreemiate kätteandmine 2001
J. Sverdlovi nim. kolhoosi administratiivhoone Tsoorus, Võrumaal, projekt 1969 - ehitatud 1977
Tiit Tõnts, Antsla vallavanem
Leonhard Lapin, arhitekt
Eesti Panga vaheehitus Tallinnas, projekt 1997 - ehitatud 1998
sisearhitekt Taevo Gans
Karin Hallas-Murula, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor
Laulasmaa lasteaed-põhikool, projekt koos Toivo Tammikuga 2005 - ehitatud 2007
sisearhitekt Helle Gans
Suure Munamäe vaatetorni rekonstrueerimine, eskiisprojekt 2000 - ehitatud 2005
Allikas: tekst filmilindilt
Andri Ksenofontov: „Arhitekt Toomas Rein pakkus filmilavastajale Peeter Brambatile, et tema portreefilmi võiks Guinnessi rekordite raamatusse pakkuda. Sest kas on teisi filme, mille valmimine veel pikemalt on aega võtnud? Tervelt 14 aastat. 1996. aastal tuli Leonhard Lapin mõttele jäädvustada Toomas Reinu loomingut. Siis oli olnud isegi lootust mingisugusele välismaa toetusrahale. Projektipõhine loomemajandus tegi veel lapsesamme, ent saabunud oli see ehk veskiratta keerutamine jaokaupa vett peale tilgutades siiski. Töö valmimist pidurdas ka operaatori Peep Laansalu manalasse minek.
Vahepeal möödunud aastate jooksul sai Peeter Brambat arhitektide lühiportreefilmidega kätt proovida. Toomas Reinu filmi venimisest on ka kasu olnud, sest nii on leidnud seal koha kaheksa hoonet arhitekti hilisemast loomingust. 2005. aastal Laulasmaa lasteaedpõhikooli projekteerides tekkis tal vajadus koostööpartneri järele ning ta pöördus ühe oma õpilase, Toivo Tammiku poole. Eks seda tutvust olid soojas hoidnud ka koosistumised Kuku klubis. Toivo Tammik oli kuulnud Toomas Reinu jõudeheietusi, need meeles hoidnud ning tundis ka vanameistri loomingu köögipoolt. Seetõttu osutus ta Peeter Brambati meelest sobivaks käsikirja autori kandidaadiks. Pealegi pole Peeter Brambat ettevalmistuse ega varustuse poolest arhitektuuridokumentalist. Videotehnika jääb filmile alla valguse jäädvustamisel, see mängib aga Toomas Reinu loomingus tähtsat osa. Rääkimata korralikust ja kallist optikast, millest võib ainult unistada. Kogemusi omandati tegemise käigus. Esteetiliselt huvitavad ja nauditavad kaadrid on saadud Villa Stinast Nõmmel ja Eesti Panga vaheehitusest Tallinnas. Viimase puhul tabati ära, et maja portree tuleb kokku joonistada eri päevaaegadel võetud valgusest. Selles on omamoodi irooniat, et kõige ilusam valgus saadi looduse poolt hävitatud või looduse poolt loodud arhitektuuris.“ /---/
Loe edasi:
Kangelaste vanapaganastumisest Eestis. Toomas Reinu juhtum - Sir
Ksenofontov, A. (2010). Kangelaste vanapaganastumisest Eestis. Toomas Reinu juhtum. Sirp, 22. okt, lk 21.
Heie Treier: „Ehituskunstnik Toomas Rein” (2010) annab au „Tallinna 10” ühele liikmele Toomas Reinule. Sõna „ehituskunstnik“ filmi pealkirjas on statement, mis pärineb „Tallinna 10” kaasvõitlejalt Lapinilt ja viitab ajakirjale Ehituskunst. Tõlge: „arhitektide” hulgas tuleb eristada „ehituskunstnikke” kui täiesti erilisi arhitekte. Kuna filmi tegijaks on kaasarhitekt Toivo Tammik, kes on võtnud südant valutada teistegi eesti modernismi klassikute dokumenteerimise pärast (Allan Murdmaa), valdab ta detailideni teemat, konteksti ning nüansse. Selles mõttes taas väga usaldusväärne materjal.
Film kulgeb lineaarselt, alustades algusest. Oma lapsepõlvest ja õpingutest jutustab Toomas Rein ise kui parim algallikas sel teemal, tema juttu täiendavad arhiivist otsitud filmikaadrid vastavatest aastatest ja paikadest. Filmi kulminatsiooniks on Toomas Reinu projekteeritud hooned kuni kaasajani ja iga hoone lugu. Arhitektuuriajaloo seisukohalt on hoonete valmimisajal filmitud kaadrid hindamatu väärtusega, sest XXI sajandi alguse seisuga on mitmed ehitised tugevalt räämas ja kurvad, vajades restaureerimist. Riigikordade vahetumisele on monumentaalsed ehitised alla jäänud.“ /---/
Loe edasi:
Neli viisi kirjutada filmi abil kunstiajalugu - Teater. Muusika. Kino
Treier, H. (2012). Neli viisi kirjutada filmi abil kunstiajalugu. Peeter Brambati koostöös valminud kunstnikufilmid. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 87-93.
Vaata lisainfot selle filmi kohta