Üksikud (2016)

Filmis on kasutatud Balti Filmi- ­ja Meediakooli ning ERRi koostöös valminud videot "Üksikkandidaat ­Maarika Pähklemäe 2015".

Arvamusi filmist

Aurelia Aasa: „Kõige otsesema põike poliitikatandrile teeb mõtlemapanev „Üksikud“ (Meelis Muhu). Valimiseelses debatis vilksamisi eetrisse jõudnud üksikkandidaadid on meelde jäänud halenaljaka, kobava sõnaseadega. Meelis Muhu püüab näidata kandidaate heas valguses. Vaimusähvatustest enam kohtab siiski libastumisi. Mida arvata, kui valija hääle nimel võistlev kandidaat annab teada põgenemisplaanist? Näitena poliitikasse pürgija sinisilmsusest võib tuua ka kandidaadi usu viie tuhande hääle kogumise võimalusse. Vastandina piiritule optimismile kõlab tõdemus, et üksikkandidaadid ei pääse riigikokku. Filmist jääbki meelde puuduliku valimisseaduse kriitika: seadus on tekitanud ületamatu barjääri üksikkandidaatide ja erakonna nimekirjas kandideerijate vahele. On ebatõenäoline, et valimisseaduse uuendamine tooks kaasa üksikkandidaatide massirände Toompeale, kuid bürokraatia ja elitaarsuse vähendamiseks oleks kvootide kehtestamine aus käik. Samal ajal on kindlas mullis supelda mõnus. Sedagi näidatakse ilmeka täpsusega. Reformierakonna kollane buss plingib maakoha hallis atmosfääris kui pilve tagant ilmunud päike ning kohviku avamisel jagab Edgar Savisaar jumalikul ilmel kohvi ja pirukaid. Endist linnapead ümbritsevad jüngrid haaravad suutäie järele justkui oleks tegu viimse söömaajaga. Paratamatult tekib seos missal jagatava leiva ja veinilonksuga. Vaid tseremoniaalsust on Lasnamäe kohvikus vähem, aga kellele sedagi vaja, kui tasuta söönuks saab. Kõik saavad oma: ühele kõhutäis, teisele hääl valimistel. Kokkuvõttes otsustavad valijad, ja neile, nagu valimistulemustest näha, meeldib lai joonega retoorika.“
Aasa, A. (2016). Maailmaparandajad omal moel [„Eesti lood“ 2015-2016 mõjuvad sotsiaalse äratuskellana]. Sirp, 11. märts, lk 22-23.