Eesti Vabariigi president K. Päts Narva-Jõesuus (1931)

Riigivanema Narva-Jõesuu visiit 25.-26.juulil 1931

Riigivanema Konstantin Pätsi ringreis mööda Eestit koos välissaadikutega toimus 25.-27. juulil 1931. Filmis kajastatud sündmused Narva-Jõesuus leidsid aset  25.-26. juulil 1931. Ajakirjanduse andmeil algas ringsõit 25. juuli hommikul. Esimeses peatuses  Jägalas tutvuti kaitseväe laagriga. Edasi suunduti läbi Rakvere Kohtlasse, kus tutvuti põlevkivikaevandusega ning õhtupoolikul jõuti Narva–Jõesuusse, kus kell 21.00 pidi kavakohaselt järgnema Narva-Jõesuu ja Narva maavalitsuse poolt pidulik eine riigivanema ja diplomaatkonna auks.
Riigivanema ja diplomaatide ringsõit algas (1931). Päevaleht, 26. juuli, lk 1.

Narva–Jõesuusse jõuti samal päeval umbes poole kaheksa paiku õhtul. Tee äärtes alevi vahel kuni Vabadussõja ausambani olid uudistajate spaleerid ning ausamba juures “määratu murd suvitajaid valges rõivastuses”. Kohal oli kohalik laulukoor ja Ingeri laulukoor. Riigivanemat tervitas alevivanem Leiburg. “Daamide poolt anti riigivanemale ja külalistele roose. Ingeri laulukoor laulis ingeri keeles ja laulus kordus peaaegu igas teises reas refrään “Tervit, härra riigivanem!” Kogu koor oli rahvariietes  ja kandis oma tervituslaulu ette rahvakombe kohaselt iga refrääni järel kummardudes.” Riigivanem ja külalised suundusid seejärel kuursaali, kus oli korraldatud nende ööbimine ja toimus pidulik õhtusöök.

Pühapäeval, 26. juuli hommikul tegi riigivanem jalutuskäigu Narva-Jõesuu rannale. Sealt mindi sadamasse, kus “läbi kaitseväe spaleeride ja mahakülvatud lillede liiguti laevale.” Narva jõuti pühapäeva hommikul kell 10. Kavakohaselt pidi riigivanem koos diplomaatidega sõitma sama päeva pealelõunal Jõhvi, Iisaku ja Mustvee kaudu Tartusse, kus järgmisel päeval, 27. juulil, oli ette nähtud tutvumine Tartu linnaga.
Riigivanem ja diplomaadid Virumaal (1931). Päevaleht, 27. juuli, lk 1.

Vahetult pärast ringsõitu, 28. juulil 1931 algas  välissaadikute konverents Eesti Välisministeeriumis, teatas Päevaleht (28.07.1931, lk 1).

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu kujunes tuntud suvituskohaks pärast Balti raudtee valmimist, palju aitas selleks kaasa 1873. aastal Narva linnapeaks saanud Adolf T. Hahn. Sinna tuldi Peterburist ja Moskvast. Ametliku kuurordistaatuse sai Narva-Jõesuu aastal 1894. Aastal 1917 sai ta aleviks, 1934 aga Narva linna eraldi linnaosaks. Uuesti muudeti  Narva-Jõesuu aleviks aastal 1945, aastast 1990 on ta kuurortlinn. Vabadussõjas langenute mälestussammas on säilinud Narva-Jõesuu uuel kalmistul (1926, skulptor Amandus Adamson). Adamsoni kavandi järgi samal aastal avatud Vabadussõja mälestussammas Valges ehk Heledas pargis, mida oletatavasti näidatakse filmis, on hävinud.
Eesti entsüklopeedia (2003). 12. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 360.

Narva-Jõesuu kohta vt ka Orav, V. Narva-Jõesuu, mu kodu. Tallinn: 2000.