Must teemant (1923)

Hävinud film ja vähene taustainfo

Filmiproduktsioonifirma Regina-Film. 31. juulil 1923 teatab Postimees, et Tartus on Jakob Sildniku eestvõttel asutamisel filmitööstus "Regina", "kellel kavatsus on peale päevasündmuste ja Tartu ja ümbruskonna maastiku filmimise ka üksikuid naljamänge jne. valmistada. Tarvilik sisseseade on juba muretsetud. Ühtlasi kavatseb ettevõtja oma filmide jaoks erikinot käima panna." Sõnum räägib suurtest lootustest, mis paraku ei teostunud. Tartu fotograaf Jakob Sildnik jõudis teha vaid ühe naljapala, viieosalise draama "Must teemant" ja mõned sündmusfilmid, ka oma kinost ei saanud asja.
Paas, 1980, lk 94-95.

"Must teemandi" tegijad on samad, mis firma eelmises linateoses, lühikomöödias "Vanaema kingitus" - kaamerameheks Tartu piltnik Jakob Sildnik, lavastajaks Fjodor Ljubovski, kes ühtlasi esineb meespeaosas. Lugu võetakse üles Tartus ja selle ümbruses.

Film esilinastub 30. oktoobril 1923 Tartu kinos Athena, kus jookseb järjest viis päeva. Sama päeva filmi reklaamkuulutuses Postimehes märgitakse "Musta teemandi" kohta suurustlevalt, et see on Regina-Filmi ülesvõetud "suurem draama, mida kogu Eestis esim. paremaks tööks tuleb pidada," lisades allpool, et tegemist on 5-osalise draamaga, mille "ülesvõtted kujutavad palju tuttavaid kohti Tartu ümbrusest ja Emajõe kaldalt".

Korduslinastusena näidati filmi detsembris Tartu kinos Ideal veel neli päeva ja novembris ka Tallinnas kinos Kaleva kolm päeva.
Paas, 1980, lk 95.

Kahjuks pole selle tummfilmi sisust midagi teada. Needki vähesedki infokillud, mis filmi kohta teada, on pärit mõnest ajalehesõnumist ning Oskar Nuusti meenutustest, kes noorukina Regina-Filmi üritustes osales ja vestluses Veste Paasiga 1974. aastal filmist rääkis.

Oskar Nuust: ""Mustas teemandis" jäljendati meie toonastele vaatajatele tuntud vene "Kuldseeria" draamasid, kuid see tuli välja üsna abitult, eriti tunnete näitamisel. Lavastaja Ljubovski /.../ püüdis küll, kuid tal ei jätkunud oskust ja teadmisi. Filmi naispeaosa mängis Tiina Kapper. Kapperil oli tantsustuudio, ta seadis tantse ka Vanemuises."
Paas, 1980, lk 95.

Hoolimata ilusatest Tartu ja selle ümbruse vaadetest, sai linateos kuulda ka kriitikat. Kriitikutele ei meeldinud, et filmi nimetati esimeseks eesti kunstdraamaks (Mang, 2009) Nii näiteks pahandas keegi Hugo Taarlase varjunime all kirjutav arvustaja ajakirjas Film, 1924, nr 2 selle tiitli üle, mida film ei pälvivat. Üksi asjolu, et pilt on filmitud Tartus, ei andvat tema arvates veel õigust teost "esimeseks Eesti kunstdraamaks" nimetada. Sellist tiitlit õigustab vaid filmiteos, "mis kujutab Eesti elu ja olu, ja mille aine on võetud Eesti kirjandusest", leiab ta. Arvustaja pole rahul ka näitlejate mänguga, mis olevat vaid "teiste järelaimamine" ning filmi "väga ebaõnnestunud" tehnilise küljega.
Paas, 1980, lk 95.

Ka Postimehes 1934. aastal ilmunud ülevaateartiklis " Eesti filmi 20 aastat", kus "Musta teemanti" nimetatakse kriminaalfilmiks, peetakse filmi "äärmiselt nigelaks".

Allikad:

Kino Athena filmi reklaamkuulutus (19239. Postimees, 30. okt, lk 1.
Eesti filmi 20 aastat (1934). Postimees, 28. juuni, lk 7.
Paas, V. (1980). Olnud ajad. Tallinn: Eesti Raamat,  lk 94-96, 179.
Mang, M. (2009). Esimesed eesti kaadrid 1896–1939, KesKus , nr 6. http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2266 (19.11.2012).

Avastati salapärase "Musta teemandi" jäljed

2017. aasta kevadel anti filmiarhiivile üle mitu kasti Jaan Ruusi materjale, mille läbitöötamisel leidsid filmiarhiivi töötajad väärtuslikku infot kahe 1923. aastal valminud filmi („Must teemant“ ja „Vanaema kingitus“) kohta.

Sellest täpsemalt Lauri Kärgi artiklis:
Kärk, L. (2017). Avastati salapärase "Musta teemandi" jäljed. Postimees, 27. okt, lk 20-21.
https://kultuur.postimees.ee/4288059/avastati-salaparase-musta-teemandi-jaljed