Kunksmoor (1977)

Kunksmoori sünniloost                                                                     

Aino Perviku esimene Kunksmoori-jutt ilmus ajakirjas Täheke 1972. aastal. Sõna “kunksmoor” – tähenduses “nõiduja vanaeit” – oli jäänud kirjanikku kummitama Saareste sõnaraamatust, ja kui ta parasjagu jälle tütre mähkmeid pööningule kuivama riputas, oligi Kunksmoori lugu ühtäkki klaar. Kokku sai nõiatempe tegeva ja võlukunsti tundva moori jutte kaks raamatutäit, ilmumisaastatega 1973 ja 1975. Illustratsioonid tegi Edgar Valter. Sama aastakümne lõpus ärkasid Kunksmoor ja tema sõber kapten Trumm Heino Parsi käe all ellu nukufilmitegelastena.
Tõnson, M. (2014). Pöörane metsamoor ja hipist jahikoer [Eesti lastefilmide sarjas ilmus Kunksmoori ja Ramsese seikluste DVD]. Eesti Ekspress, 13. veebr, lk 62, ill.

Täismahus artikkel Ekspressi tasulises digilehes:
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/poorane-metsamoor-ja-hipist-jahikoer.d?id=67802483

Fakte filmi valmimisest

Valmis Aino Perviku stsenaarium: 04.01.1977
Filmi ettevalmistusperiood: 30.03. - 15.04.1977 ja 10.05. - 15.07.1977
Võtteperiood: 15.08. - 24.11.1977
Montaaž: 25.11. - 26.12.1977
Filmi üleandmine: 26. detsember 1977
Filmi maksumus: 36 650 rubla

Linastusluba nr MB-01553 väljastati filmile 06.02.1978: filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.

Linastusluba nr 2232/78 väljastati filmile 30.06.1978: filmi võib demonstreerida NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1644 Ümarnukufilmi "Kunksmoor" põhidokumentatsioon.

Tallinnfilmi toimetuskolleegiumi otsus

15. jaanuar 1977

Stsenaariumi aluseks olev A. Perviku raamat "Kunksmoor" on meie kirjanduskriitikas saanud igati positiivse hinnangu. Raamatust tehtud valik on otstarbekohane ja võimaldab luua kaheosalise nukufilmi, mis Kunksmoori kuju kaudu naeruvääristaks mõningaid inimlomuse negatiivseid külgi - edevust, egoismi, kuulsusejanu, asjade omamise kirge jne.

Arutelult Tallinnfilmi Kunstinõukogus

6. jaanuar 1978

Silvia Kiik: Kuna filmis on välja toodud üks liin, siis on see eelkõige põhjuseks, et peategelase kuju on jäänud võibolla üheplaaniliseks. Sellegi poolest on film täiesti vaadatav ja ilusa mõttega: film rõhutab südamesoojust, headust, vastastikust abi ning eitab negatiivseid jooni inimkarakteris.
Tehniliselt oli grupil raske ülesanne, kombineeritud võtetega saadi üldiselt hakkama. On ka ebaõnnestunud episoode, ma ei ole rahul sünkroniseeritud helireaga. Segaseks jääb lennujaama episood ja Kunksmoori tagasitulek.
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1643 Ümarnukufilmi "Kunksmoor" toimik.

Filmist ajakirjanduses

Kolmandal muinasjutufilmide festivalil Taanis, Hans Christian Anderseni kodulinnas Odenses (5.— 12.aug.) sai «Tallinnfilmi» nukufilm «Kunksmoor» hõbeauhinna, hõbedast «Lihtsameelse Simoni».
Festival toimub igal paaritul aastal, osalevad multifilmid (joonis- ja nukutööd), mille aluseks muinasjutt või folkloor ja mis pole pikemad 30 minutist. Auhindadel on H. Ch. Anderseni muinasjuttude kangelaste kuju. Kuldauhind antakse muinasjutumaailma kõige paremini visualiseerivale joonis- ja nukufilmile; hõbeauhinna (jälle eraldi joonis- ja nukufilmile) saavad parim Anderseni käsitlus, parim tehniline teostus, parim värvikompositsioon, kõige fantaasiaküllasem film.
Festivali preemia Taanist ["Kunksmoor" pälvis hõbeauhinna "Lihtsameelse Simoni"](1979). Sirp ja Vasar, 5. okt, lk 11.

Filmile tagasivaatavalt

Ka "Kunksmoor" oli eksperimentaalfilm, milles režissöör ühendas nukufilmi atribuutika võtetega elavast loodusest. Goskino, kus oli märgatud Parsi järjekordset eksperimenti, esitas filmi Taani kolmandale rahvusvahelisele muinasjuttfilmide festivalile, mis toimus Hans Christian Anderseni kodulinnas Odenses 5.-12. augustini 1979. "Kunksmoor" võitis festivali hõbeauhinna, mida sümboliseeris hõbedast Lihtsameelne Simon, ühe Anderseni muinasjutu tegelase prototüüp. Tallinna Filmistuudiole ei suvatsenud Goskino festivalile saatmisest isegi teatada. /---/
Auhinnatud filmile järgnes teine samalaadne töö "Kunksmoor ja kapten Trumm" (1978), milles Pars jätkas loodusvõtete ühendamist nukkudega.
Kiik, S. (2010). Saatuse soosik. Nukufilmimeister Heino Pars 85 [intervjuu]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 118-124.

Kunksmoori lugu kõneleb tõeliste ja näiliste väärtuste eristamise peenest kunstist ehk teemast, millest räägivad kõik eneseabiõpikud ja õnnekolumnid, aga milles selgust saada polegi nii lihtne. Tõelisi väärtusi tähtsaks pidades on inimene õnnelik, näilisi taga ajades aga õnnetu ja haige. /---/Tänapäeval, kui kunksmoorindus on sedavõrd argine, et ilma raviteede ja supertoitudeta, horoskoopide ja loitsudeta, metsamooride ja pendlimeesteta ei kujutaks me oma elu enam ettegi, tasub „Kunksmoori“ lood küll uuesti üle vaadata ja üle lugeda. On ju tänastegi nõidade hulgas niisuguseid, kes ei suuda edevuse-kutsele ei öelda. Kunksmoor ise teab väga hästi, et üksikul saarel elades on tal väiksem võimalus edevuse-hoogudele järele anda kui linna hullutavalt suurel näitelaval, aga samamoodi on tal oma askeetlikku erakuelu elades ka vähem võimalusi inimesi aidata. /---/
Heino Parsi filmis on tegelased küll nukud, aga pannkoogid ja nõiarohuteed valmivad päris panni peal ja podisevad päris katlas.
Kogumiku Eesti lastefilmid, 21 (Kunksmoori ja Ramsese seikluste DVD) tutvustus (2014).

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Kunksmoori ja Ramsese seikluste DVD on sarja 21. DVD, ilmunud 20.02.2014. Sellel on järgmised filmid:

Kunksmoor (1977), režissöör Heino Pars
Kunksmoor ja kapten Trumm (1978), režissöör Heino Pars
Ramsese vembud I-IV (1985-87), režissöör Heiki Ernits

Kirjukihiline Kunksmoor

Aino Perviku raamatust

Jututeemad liiguvad "Kunksmoori" raamatus üsna tõsistes piirides, jõudes välja tehnika ja teaduse arenguviljade oskamatust rakendamisest, inimese hoolimatusest, vastutustunde vähesusest või rumalusest põhjustatud eluhävitavate muutusteni looduses, asjade kultuseni ja muude meie päevade hädadeni. Just nimelt meie aega ongi tunda raamatu sündmustikus, tegelastes ja olustikus, kõigele muinasjutulisusele vaatamata, kord tõsimurelikult, kord kõverpeeglis.

Mitutpidi on lugeja ees naljakas inimene oma pisikeste ja suurte nõrkuste (eelarvamused, edevus, harjumusse klammerdumine jm.), aga ka veetlustega. Osa neist on Kunksmoori enesegi kanda, enamasti ta linna- ja perekonnaelu stseenides, teine osa esitatud mooriga suhtlevate tavaliste inimeste iseloomustuses (kapten Trumm, päästetud meremees, reporterid, abipalujad, uudishimutsejad).

Paraku tuleb alatihti nii välja, et inimene on väiksem ja ebahuvitavam kui nõid. Kuid ju peab nii olema, sest Kunksmoor pole harilik nõid, vaid nagu loodus ise, looduse hing, kohati ka rahvapärimusliku majavaimu omadustega. Kuigi suuteline halbagi loitsima, siiski oma tarkusi peamiselt heal otstarbel rakendav, inimese tekitatud halba siluv, looduse tasakaalu säilitav, ise maast ja loodusest jõudu saav, oma suuruses väikestega kannatlik, paiguti aga ka tujukas nagu looduse ootamatused. Üks võtteid ja võimalusi, kuidas lastele maailma asjust emotsionaalsel viisil, kaudõpetamisi kõnelda.
Ernesaks, H. (1976). Kirjukihiline Kunksmoor [Aino Perviku raamatutest]. Sirp ja Vasar, 7. mai, lk 5.