Põlevkivituhk happelistele muldadele (1954)

Teaduste Akadeemia Taimekasvatuse Instituudi põlevkivituha alane mullaviljakuse tõstmise programm, uuringud ja rakendamine põllumajanduses.

Lõuna-Eesti loodusvaated - põllud ja väljad, lehmad karjamaal. Tartu linnaelamud Emajõe kaldal, ülikool ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Siin uurivad teadlased mullaviljakuse tõstmise probleeme. Riiulitel seisavad karbid mullaproovidega kogu Eestist. Põllumajandusteaduste doktor, mullateadlane ja agrokeemik Osvald Hallik koos oma kaastöölistega on üle viieteistkümne aasta uurinud eriti Lõuna-Eesti põldude mullastikku. Uurimused kinnitasid, et madalate saakide peapõhjuseks on lubjapuudus mullas - liigne happesus. Skeemil selgitatakse näitlikult mulla happesuse tekkimist looduses ja lubiväetiste abil liigse happesuse neutraliseerimist, mulla mikroorganismide tegevuse ja mulla viljakuse taastamist. Mulla lupjamiseks saab kasutada kohalikke mageveelubisetteid - nõrglupja ja lubjakriiti, kuid sageli on nende leiukohad soostunud ja raskesti ligipääsetavad, mis teeb nende tootmise väga kalliks. Odavam ja kättesaadavam võimalus leiti põlevkivibasseinide juures kasutult seisvas põlevkivituhas. Tuhamäed, vagonetid liiguvad üles ja alla. Põlevkivituha keemiline koostis on väga rikkalik, see sisaldab kaltsiumi, magneesiumi, väävlit, kaaliumi, fosforit ja teisi taime toiteaineid. Põlevkivituha omaduste uurimine laboratooriumis ja Teaduste Akadeemia Taimekasvatuse Instituudi kasvumajas, mitmesuguste taimede eri tingimustel kasvatamine. Katsetaimed kasvuhoones pottides. Skeem selgitamaks kasvavate taimede toitainete omastamise protsessi ja juurestiku arengut.

Laborant teostab kasvuhoones katset põlevkivituha omaduste uurimiseks. Nõukogude valitsus ja kommunistlik partei toetasid teadlaste algatust võtta tarvitusele uus lubiväetis põlevkivituhk happeliste muldade ulatuslikuks lupjamiseks. Põlevkivitehas, kaubarong veab tuhka käitiste juurest otse lupjamist vajavatele põldudele. Kraana tõstab tuhka kallurisse, autokolonnid sõidavad teel. Isekallutaja tühjendab koorma otse kesale, taamal künnab traktor. Lubiväetise ja mergli külviks on konstrueeritud ripp-külvik, kaks töötajat lükkavad liikuval veoautol seistes väetist külvikusse. Tartu põllumasinate tehas Võit hakkab seeriaviisiliselt tootma spetsiaalseid põlevkivituha külvimasinaid, millised on konstrueerinud ENSV TA teaduslikud töötajad. Agregaat töötamas. Mees mõõdab põldheina, rukki ja odra kasvu kõrgust, saak on tunduvalt paranenud. Lopsaka kasvuga päevalilled võrdluses kehvamatega põlevkivituhaga väetamata põllul. Mees määrab mulla ligikaudset happesust põllul kasvavate erinevate umbrohtude põhjal ning täpsemini universaalindikaatori abil. Nüüd on paljude masina-traktorijaamade juurde organiseeritud agrokeemia laboratooriumid, kus hoolikallt uuritakse traktorijaamade tööpiirkonna kolhooside muldi. Laborandid töötamas. Autokolonn koormatega teel kolhoosidesse, traktorid põldu kündmas. Nüüd saab riigi lõunaosas kavatada ka väärtuslikku haljasväetist, sööda- ja meetaime valget mesikat - valge mesika põllud. Lupjamise tulemusena tõusis Põlva rajooni Lenini nimelise kolhoosi põldudel rukki saagikus. Rukkipõllud, päevalillede koristamine traktor-niidukiga, loomakari karjamaal, viljakoristus kombainiga. Teadlaste saavutuste ja põllumeeste kogemuste juurutamine aitab tõsta põllumajanduse produktiivsust.

Märksõnad: agrokeemia | autokolonn | kasvuhoone | kesakünd | laborandid | laboratooriumid | laboratoorsed katsed | laboratoorsed uuringud | lehmad karjamaal | linnamiljöö (Tartu) | loodusvaated | mullateadus | mullaviljakuse tõstmine | põlevkivituha kasutamine | põlevkivitööstus | põllu kündmine | põllukultuurid | põllumaade lupjamine | põllumajanduse edendamine | põllumajanduses töötavad töölised | põllumajandusteadlane | päevalillepõld | saagikoristus | teadlased | viljakoristus kombainiga | viljapõllud | Vaata kõiki »