Allveelaevastiku sihtkapitali kogutud raha üleandmine Härra Riigivanemale Kadrioru lossis 28. novembril 1935 (1935)

Allveelaevastiku Sihtkapital oli aastail 1933–1940 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli koguda annetusi Eestile allveelaeva ehitamiseks. Hiljem korjanduse eesmärki muudeti: ehitada allveelaevade hävitaja. Eesti allveelaevad Lembit ja Kalev ehitati riigi kulul.
1940. aastaks oli kogutud sularaha ja vanametalli kokku 622 736 krooni väärtuses, millest puhastulu moodustas 528 008 krooni. Vabariigi Presidendile anti üle 512 364 krooni. Pärast lepingu sõlmimist kahe valvelaeva ehitamiseks otsustas sihtkapitali komitee 5. märtsil 1940 sihtkapitali tegevuse lõpetada ja asutada selle asemele Omakaitse Sihtkapitali.
Allveelaevastiku Sihtkapital, http://et.wikipedia.org/wiki/Allveelaevastiku_Sihtkapital (23.06.2011).

Toonasest ajakirjandusest

1935. aasta 28. novembri Päevaleht kirjutab, et kohal oli vabariigi valitsus täiskoosseisus, seega leiab ekraanilt ka teisi tähtsaid isikuid. Sihtkapitali kuldteenetemärk anti J. Pitka poolt üle Riigivanemale, Ülemjuhatajale ja vabariigi valitsuse liikmetele.
Riigivanemale anti üle 160.000 kr. (1935). Päevaleht, 28. nov, lk 5.

Isikud

Johan Pitka (1872-1944?) kontradmiral, Eesti merejõudude juht 1918-1944. Oli Eesti Kaitse Liidu asutaja. 1933 -   Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees.

Nikolai Reek VR I/2, II/2 ja II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1890 Tallinn–1942 Ussollag, Permi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant). 1934–1939 oli kindralstaabi (Kaitsejõudude Peastaabi) ülem. 1927–1928 oli ta kaitseminister. 1939. aastal kuulus sõjaministrina Jüri Uluotsa valitsuse koosseisu.

Anton Uesson (1879 – 1942 Sverdlovski vangla) oli Eesti insener ja poliitik. 1919–1934 ja 1938–1940 Tallinna linnapea; 1935–1940 Insenerikoja esimees, olnud Majaomanikkude Koja liige; Rahvuskogu liige; I Riiginõukogu liige; Omakaitse Sihtkapitali Komitee esimees.
Anton Uesson, http://et.wikipedia.org/wiki/Anton_Uesson (08.07.2011).