Töösümfoonia (1982)

Püüd tabada töö poeesiat ja inimest selles, Filmi peategelane on noor mees, Tartu Katseremonditehase treial Artur Mõts. Läbi töötegemise avaneb tema suhtumine töösse, tema isiksus, kaadreid saatmas tegevusega tihedalt läbipõimunud sümfooniline muusika.
Pianisti käed klaviatuuril alustavad. Vaade Tartu Katseremonditehase tsehhis. Hammasrattad. Artur Mõts treipingil töötamas, töömehe käed. Muusika, pianisti käed. Vana mees istub toas akna all, millest möödub rong. Vaade Lõuna-Eesti maastikule. Filmile pealeloetavas venekeelses diktoritekstis tutvustatakse peategelase isa, Artur Mõtsa lapsepõlve, sirgumiseni töömeheellu, tema tegevust noortebrigaadi juhina. Töötav treipink. Sümfooniaorkester. Artur Mõts töötamas.
Tihedalt tööga seotud on peategelase ühiskondlik aktiivsus, rahvasaadiku töö, osalemine ELKNÜ XIX kongressil. Tartu linna komsomolikomitees I sekretäri Arvi Karotamiga arutletakse remonditehase noorte puhkeruumi ehituse üle.
Oma arvamuse Artur Mõtsast ütlevad Katseremonditehase direktor Heino Kukk, kes annab ülevaate ka tehase tööst ning tunneb heameelt noorte järelkasvu üle; samuti remonditehase veteran Elmar Vares ja tehase partorg Tõnu Lillo.
Kodus on pereisa Arturil uue korteri sisseseadmine ees, pojaga minnakse töö juurde, kus isa näitab treipinke. Sümfooniaorkester. Katseremonditehase tsehh. Saadik Artur Mõts. Põlluservas peatub traktori kõrval diagnostikabuss, traktor läheb kündma. Pianisti käed. Artur Mõts perega kesapõllul.

Märksõnad: eeskujuks toomine | eeskujulik tööline | isa ja poja suhted | kohusetunne | muusika tõlgendamine | muusikaesitus | noor pereisa | noortöölised | perekonnaelu | pianist | poeesia | põlvkondade vahetus | rahvasaadik | sümfooniaorkester | tootmistsehh | treialid | treimine | töine meeleolu | töö masinatehases | tööeesrindlane | tööheaolu | töökaaslased | töökad käed | töökeskkond | töökollektiiv | töökultuur | töökus | töölised | vastutustunne | ühiskondlik tegevus | Vaata kõiki »