Üleriiklised suusavõistlused Viljandis 19.-22. veebruarini (1931)

Toonasest ajakirjandusest

Võistlustel viibis ka Eesti filmimees Theodor Luts, kes valmistas filmi 30 km suusatamisest ja hüpetest. Eriti viimasest valmistati eriti kaelamurdvaid ülesvõtteid. Nimelt filmiti Veldemani hüpe alt üles, kusjuures Veldeman hüppas otse üle aparaadi. Aparaadi ja hüppaja vahet oli vaevalt pool jalga.
Suured suusavõistlused Viljandis (1931). Sakala, 24. veebr, lk 3.

30 km tulemused:
1. Martti Lappalainen (Soome)
2. Matti Raivio (Soome)
3. Toivo Nykänen (Soome)
4. Johannes Lest (Eesti Kaitsevägi)
5. Artur Veeborn (Eesti Kaitsevägi)
Soomlane Toivo Nykänen oli parim ka suusahüpetes, mis oli ta põhiala.
Suured suusavõistlused Viljandis (1931). Sakala, 24. veebr, lk 3.

Isikuid

Artur Veeborn sündis 29. novembril 1905. aastal Virumaal, Undla vallas, Neeruti metsavahi peres, õppis Neeruti koolis ja Rakvere Poeglaste Gümnaasiumis. Edasi jätkas noormees õpinguid Tallinnas Tondi sõjakoolis, kus ta oli edukas nii õpingutes kui spordis. Sõjakooli parima lõpetajana määrati noor ohvitser teenima Tapa Soomusrongide Divisjoni. Sealt suunati perspektiivikas noormees õppima 1928. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna juurde asutatud Tartu Kehalise Kasvatuse Instituuti, mis oli  TÜ kehakultuuriteaduskonna eelkäijaks. Konkurents sissepääsemiseks oli ka tol korral tihe -  võistluskatsetega võeti 100 kandidaadi hulgast vastu 18 meest ja 18 naist, neile lisandus kaitseministeeriumi poolt komandeeritud 10 ohvitseri, nende hulgas ka Artur Veeborn, kes hea keskmaajooksjana oli kiiresti tõusnud  Eesti murdmaasuusatajate paremikku. 1928. aasta veebruaris tuli Artur Veeborn ülekaalukalt Eesti meistriks 5 ja 10 km suusatamises. Hukkus õnnetult 29. veebruaril 1931. aastal.

Eesti Spordilehe järelhüüe tema surma puhul:
Tehes ettevalmistusi Rakveres algavaiks suusatamismeistrivõistlusteks, sõitis A. Veborn reedel, 27. veebruaril [1931] koos mitme teisega tutvuma 25 km suusarajaga. Tagasi tulles tabas aga A. Veborni umbes 6 km kaugusel Rakverest, Vinni mäeseljandikul õnnetus. Mäest alla laskudes jooksis suusaots vastu lume all olevat kändu nii õnnetult, et A. Veborn rinnuli kännu otsa kukkus. Meister tõusis, aga vajus jälle kohe uuesti tagasi lumele, kaevates suurte valude üle rinnus. Kaaslased kandsid kukkunu, kes kaotas meelemärkuse, lähedalolevasse tallu. Ja pool tundi hiljem, enne kui kohale jõudsid arstid, oli Eesti parim suusataja kukkumisel tekkinud raske sisemise verejooksu tõttu siirdunud igaveseks sinna, kus lõpeb kõik.
Tõnis Sakk. (2007). Suusajutt II. Detsember, http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=865 (2.09.2011).

Juhan Tõrvand (24. november 1883 Laatre vald, Pärnumaa – 12. mai 1942 Vjatka vangilaager, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor). Astus 1902. aastal vabatahtlikult tsaariarmeesse. 1914 lõpetas Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Venemaa Kodusõjas oli valgekaartlaste poolel nii Kornilovi kui Denikini armee staabis. Eesti sõjaväes ülendati 1925.aastal kindralmajoriks. Aastatel 1925 - 1929 oli Kindralstaabi ülem,  1929. kuni 1934. aastani  Kaitsevägede Staabi ülem.
Juhan Tõrvand, http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_T%C3%B5rvand (2.09.2011).