Invaliidide päev Tallinnas (1925)

Invaliidide päev. Pidustused Tallinnas

Pidustuste algus

Juba varakult on uulitsatel suuremat elevust kui harilikul pühapäeva hommikul märgata. Kõikidel on rutt ja sammud südalinna poole sihitud. Varakult hakkavad ka majad endid lipuehtesse seadma, kusjuures Eesti lippude kõrvale ka riigivanema külaskäigu puhul Riiga Läti vabariigi lipud seltsivad. Kella 7 ajal kihab ja keeb elu südalinna uulitsatel juba täiesti, kuna Jaani kiriku ümbruses isegi rahvamurdu võib märgata. Neid, kes veel koju jäänud, äratab samal ajal unest vabrikute võimas vile ja kirikute kellade helin, mis kogu linnale pidustuste algust kuulutab.

Pool tundi hiljem kostavad Jaani kiriku tornist esimesed muusika helid. Orkester mängib “Ärgake, nii vahid hüüdvad”. Avaneb ülev pilt. Kogu rahvamurd pöördub näoga kiriku poole ja paljastab pead otsekui hommikusele palvele vabas õhus. Harjuvärava mägi on sellele vabaõhu kirikule otsekui roheliseks rõduks, kus inimhulk samuti paljastatud peadega koraaliviit kuulab.

Orkester mängib veel koraali “Üks kindel linn ja varjupaik”. Ka seda kuulatakse vaikselt paljastatud peadega. Selle järele valgub rahvas Kaarli kiriku juure, mille tornist neidsamu koraale orkestri poolt mängitakse ja mida rahvas paljastatud peadega kuulab. Siit jaguneb rahvahulk kaheks. Ühed ruttavad “Pika Hermani” juure, mille tornist sõjaväe orkester sellekohase muusikaga langenud sõjamehi mälestab, kuna teised Oleviste kiriku tornist ülalnimetatud koraaliviise veel kuulama ruttavad.

Kuna märgimüüjate nobedad käed juba varakult inimeste rindasid vabadusristiga ehtimas olid, ilmuvad vahepeal uulitsatele ka esimesed ilustatud autod, mis uudishimulisi Vene turule koondama hakkavad. Siia meelitab inimesi kokku ka tuletõrje orkester, mis pritsimaja tornis isamaaviise mängib.

Kell on 10. Kogu linn on juba jalul. Uulitsatel liiguvad kaitseliidu ja skautide salgad lippudega, kes kogumis-kohtadele ruttavad. Ka ilustatud autode arv on kasvanud, mis oma kirevate värvidega uudishimulist silma köidavad. Neis võtavad aset näitlejad, orkestrid ja laulukoorid.

Paraad

Sellega on pidustuste esimene osa, nii öelda sissejuhatus, läbi. Algab paraadist ja rongikäigust osavõtjate kogumine Vabadusplatsile. Orkestri helidel ilmuvad siia peagi sõjaväeosad, kaitseliit, tuletõrjujad ja skoudid. Paraadiplatsi tagaküljel võtavad aset ilustatud autod. Kaitseliidul on ka oma ratsasalk hobustega paraadil.

Kui kõik paraadiks üles seatud, ilmub kohale ka kindral Laidoneri nimelise invaliidide kapitaali komitee esitaja ehitud autos, mida ratsaeskort saadab. Teda võetakse vastu tervitusmarsiga orkestrite poolt.

Paraadi võtab vastu siseminister Einbund, kes järgmise kõnega osavõtjate poole pöörab: “Täna austame oma vigastatud sõjamehi. Sõjavägi, kaitseliit, noorsugu ja kõik tänastest pidustustest osavõtjad tuletavad täna meele oma vigastatud sõjamehi, kes ohverdasid oma tervise Eesti riigi ja rahva eest. Täna ei saa meie meele-tuletamata jätta ka neid, kes langesid meie vabaduse eest.” Nende sõnade järele mängib orkester langenute mälestuseks “Ligemal Jumal sul”.

“Tänutundes tuletame täna meele oma sugurahvast soomlasi ja oma naabrit Läti rahvast, kes ühes meiega võidelnud. Ka unustada ei saa meie oma suuri liitlasi, kes meile oma abiandva käe ulatasid. Meil kui väiksel rahval on, võib olla, veel palju raskusi ees, kuid neist suudame üle saada, kui nende äravõitmises meid ühine tahtmine juhib. Seesmiselt nõrk on see rahvas, kes ei suuda raskustele vastu panna. Olgu tervitatud Eesti vabariik!” Orkester mängib riigihümni. “Praegune põlv võib olla, ei oska veel täies ulatuses hinnata seda väärtust, mis iseseisvus, o m a riik, meie  rahvale tähendab, kuid järeltulevad põlved oskavad seda juba õieti hinnata. Olles oma iseseisvuse kaitsel ja valvel, peab meie püüdeks ühtlasi olema ustavaid liitlasi leida. Sellepärast tuletame täna täie lugupidamisega ka meele meie esimest liitlast, keda meie riigivanem praegu külastab. Olgu tervitatud Läti vabariik!”

Nende sõnade järele mängib orkester Läti hümni.

Linnavalitsuse nimel esineb selle järele linnapea abi Jürgens, kes tähendab, et meie peame hindama nende tööd ja vaeva, kes oma tervise on jätnud isamaa eest. Mitte ainult sõnadega, vaid ka teoga peame näitama, et meie oma vigastatud sõjameeste saatust tahame kergendada. Linnavalitsuse nimel soovib ta, et nad veel kaua meie keskel võiksid viibida.

Rongikäik

Selle järele algab üldine rongikäik, mille minister paraadi sammul enesest mööda laseb. Rongikäik on õige pikk. Kolmveerand tundi kulub ära, kui viimastena rongikäigust osavõtvad ilustatud autod mööda minna jõuavad.

Suure rahvahulga saatel ja hulga orkestritega liigub rongikäik mööda Kaarli puiesteed Toompuiesteele, kust vaksali kaudu mööda Kloostri ja Pikka uulitsat raekoja ette tullakse. Siit liigub rongikäik Viru uulitsat mööda Vene turule, kus sõjavägi, kaitseliit, tuletõrje ja skoudid laiali lähevad.

Avalikud lõbustused

Kuna orkestrid mägedele ja platsidele mängima jäävad, asub autode karnevaal uulitsatel rahvast lõbustama. Siin-seal hüppavad grimmeeritud näitlejad ja klounid autodest uulitsale ja toimivad mõnesuguseid etteasteid, kuhu rahvas hulgana kokku voolab. Seda silmapilku ei jäeta muidugi ka selleks kasutamata, et korjanduskarbi sisemust tõsta.

Ka oma enese algatusel oskas seltskond midagi sellesarnast üles võtta, et rahvast meeleollu viia ja suuremal hulgal kokku koguda. Nii andsid turuplatsil linna komendant ja ohvitserid tantsule alguse, mida ligemale paar tundi lõhuti. Lõpuks viidi siit orkestri saatel suur hulk inimesi “Kalevi” aias algavale jalgpallivõistlusele piletid lunastama, mille sissetulek jälle invaliidide kapitaali heaks läks.

Ka “Ilo” laulukoor Harjuvärava mäel suutis kauem aega suuremat rahvahulka koos hoida. Kahju, et siin ainult korjanduse mõttes vähe tegevust avaldati.

Kuigi ilm kõige soodsam ei olnud ja jupikaupa päikest näitas, oli rahvast enam kui loota võidi väljas. Kogu päev kestis hoogne elevus ja meeleolu, mida igasugu lõbustused aina tõstsid. Arvestades selle meeleoluga, võib loota, et ka korjandus ilusa sissetuleku andis. 

Invaliidide päev. Pidustused Tallinnas (1925). Kaja, 12. mai, lk 5.