Esimene Eesti-Leedu kergejõustiku maavõistlus (1937)

Eesti-Leedu kergejõustiku-maavõistlus

Eesti-Leedu kergejõustiku-maavõistlus lõppes Eesti ülekaaluka võiduga 114:56, kusjuures leedulased ei saavutanud ühtki esikohta, kuid näitasid end siiski tublide ja arenemisvõimeliste sportlastena. See maavõistlus oli meie kergejõustikule tubliks lõpusündmuseks, sest võistlustel saavutati rida väga häid tagajärgi, nende hulgas kaks Eesti rekordi.
Teivashüppaja E. Äärma ületas seekord 3.95. Senine tema nimel püsinud rekord oli 3.93. Äärma katsus ületada ka 4.02, kuid kaks katset ei õnnestunud. Tublilt esines ka Äärma võistluskaaslane R. Kiipsaar, kes saavutas isikliku rekordi 3.85. Leedulane Vabalas saavutas 3.40, Fominas 3.20.
Teine rekord tuli 4x100 m jooksus, milles K. Ivanov, I. Talmre, A. Raska ja R. Toomsalu saavutasid aja 43,1. Senine rekord oli 43,5. Leedu meeskonna aeg oli 45,6.
Maavõistluse viimaseks alaks oli 100+200+300+400 m teatejooks. Selle võitis napilt Eesti ajaga 2.07,3. Leedu aeg oli 2.08,1.
Maavõistlust sümpaatsete leedulastega tuleks ka edaspidi korraldada, kuid siis juba noorema generatsiooni sportlastega, et neile anda võistluskogemusi.
Eesti-Leedu maavõistlusel kaks uut Eesti rekordi (1937). Päevaleht, 13. sept.

Isikuinfo

Aleksander Kreek (21. VII 1914 Lihula v, Läänemaa – 19. VIII 1977 Toronto, Kanada), kergejõustiklane. 191 cm, 102 kg. Lõpetas 1936 Haapsalus Läänemaa ühisgümn-i. Spordiga hakkas tegelema 1933 gümnaasiumis õpetaja R. Rosenberg-Roosimaa õhutusel ja jätkas Tondi sõjakoolis. EM-il 1938 kuulitõukes kuld ning üliõpilaste MM-il 1937 kuld ja 1939 hõbe. Tuli 1937–43 4 korral kuulitõukes ja 1 korra kettaheites Eesti meistriks ning 1939 mõlemal alal Eesti mängude võitjaks. Parandas 3 korral Eesti kuulitõukerekordit: 16.16 (1938), 16.28 (1939), 16.40 (1939). Ületas 1940 tulemusega 16.36 NL-i rekordi. Kuulus 7 hooajal Euroopa esikümnesse, 1937, 1938 ja 1940 oli edetabeli teine, Euroopa-turneedel võidukas. Isiklikke rekordeid: kuul 16.40,5 (1940), ketas 47.40 (1939), tõstmise kolmevõistlus 295 (80 + 95 + 120). 1941 Eesti mv-te pronks. Võistles 1936–40 15 korda Eesti koondises. Kuulus 1933–35 Läänelasse ja a-st 1935 Tallinna Kalevisse (1941 Dünamosse). Sai Kalevi meistrimärgi nr 22 (1936). Töötas 1936–38 Riigi Statistika Büroos ja 1938–40 Eesti Pangas kantseleiametnikuna ning 1942–44 politseiametnikuna. 1944–51 elas pagulasena Rootsis, a-st 1951 Kanadas. – Pojapoeg Adam K. (2. II 1980 London, Ontario, Kanada) on sõudja, tulnud Kanada koondises kaheksapaadil 2008 Pekingi OM-il olümpiavõitjaks ning MM-il 2002, 2003 ja 2007 maailmameistriks.

Evald (Eevald) Äärma, a-ni 1936 Ä r m a n (28. XII 1911 Tartu – 13. X 2005 Baltimore, USA), kergejõustiklane. 174 cm, 68 kg. Lõpetas Tartu reaalgümn-i ja 1939 TÜ loomaarstiteaduskonna, 1937–39 õppis TÜ KKI-s. Täiendas end Helsingi ülikoolis. Sportimist alustas 1927, regulaarseid treeninguid ÜENÜ Tartu osakonnas 1931, 1933 jätkas EASK liikmena. Tuli 1934 EM-il teivashüppes tulemusega 3.80 7-ndaks, 1936 jagas Berliini OM-il 26.–28. kohta. Üliõpilaste MM-il võitis 1937 ja 1939 pronksi, 1935 sai 6. koha. Oli 1936 ja 1937 Eesti meister, 1934 Eesti mängude võitjaid. Eesti mv-tel sai 1933, 1934 ja 1935 2. ning 1932 3. koha. Parandas 1934–38 6 korral Eesti teivashüppe-rekordit (3.75 – 4.02), 1938 oli Euroopa edetabelis 9. kohal. Võistles 11 korda Eesti koondises. 1944 läks USA-sse, töötas seal a-ni 1981 loomaarstina. Veteranina võistles odaviskes (isiklik rekord 56.95). Avaldas enne sõda kirjutisi Eesti Spordilehes ja päevalehtedes.
ESBL, http://www.spordiinfo.ee/eesti_spordi_biograafiline_leksikon (6.07.2011).