Mardipäev (1989)

Tallinnfilmi annotatsioon

"Mardipäev" on groteski sugemetega mõistujutt meie ühiskonna võõrandumisnähtustest.
Orav, Õ. (2004) Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991.Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 512.

„Mardipäev“ on režissöör Jaan Kolbergi debüütfilm pärast diplomitöö („Õnnelik lapsepõlv“) kaitsmist Moskva Kinoinstituudis. Nagu eelmine, on seegi lühifilm, mis andis hea võimaluse praktiseerimiseks enne täispika mängufilmi kallale asumist. Nii nagu paljud teised lühimängufilmid, ei jõudnudki see Eesti kinolevisse. Küll aga on filmi mitmel korral näidatud Eesti Televisioonis ja samuti NSV Liidu Kesktelevisioonis, kuna see oli NSVL Televisiooni ja Raadio Komitee tellimusfilm. 1. veebruaril 2007 said Eesti filmisõbrad seda näha - nüüd juba digiteerituna -  ka Tallinna Kinomajas, koos Hardi Volmeri lühimängufilmiga "Igaühele oma".

Õie Orav: Koos stsenaristi Peep Pedmansoni ja kunstnik Ervin Õunapuuga ning noore, algaja, kuid juba ennast hea professionaalina näitava operaatori Rein Kotoviga on J. Kolberg toonud esile rahvapärimustest ühe armastatud kombetäitmise – mardisantide jooksmise, mille kaudu ta on saanud kasutada piisavalt palju mõistukõnet, groteski ja metafoore. Mardisantide etteaste kujuneb huvitavaks omaette minietenduseks, mida juhatab vanemuislane Jaan Tooming.
 
Selle mardisantide „etendusega“ haakub hästi ka ülejäänud tegelaste, tegelikult peategelaste mäng. Nemad, kes peaksid kujutama reaalset maailma, mõjuvad ebareaalsetena, kuidagi kummalistena oma suhtluskultuuris. Nad mõjuvad ebameeldivalt ning oma tühisuses ja rumaluses pole nad ka huvitavad.“
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 512.

German Schutting annab oma Õhtulehe artiklis hea kirjelduse filmis kujutatud kodust ja seal valitsevast rusuvast õhustikust: "Tülid, sõnelused, mööda nurki redutav segadus. Pererahva soov näha välja parem, kui ta on - vaoshoitud füsioloogilise groteski taustal. Siin nülitakse sümpaatseid küülikuid ja punutakse intriige. Kõik kahtlustavad kõiki ning on üksteisele ääretult vastumeelsed."
Schutting, G. (1991). Minikino: Eestisse oma "New wawe"?... Õhtuleht, 1. veebr.

Parim lühidebüütfilm XIII ülevenemaalisel telefilmide festivalil Dušanbes 1989.