Veste Paas

12.08.1931 Narva – 8.12.2002 Tallinn

Filmiajaloolane Veste Paas sündis 12. augustil 1931 Narvas. Lapsena elas Aegna saarel, kus tema sõjaväelasest isa oli teenistuses. Kooliteed alustas Pärnus, jätkas Narvas ja keskkooli lõpetas Türil (1949). Seejärel läks õppima Moskvasse Gorki-nimelisse kirjandusinstituuti, mille lõpetas 1956. Jätkas õpinguid 1962–1965 Moskva kunstiajalooinstituudi aspirantuuris filmiajaloo alal. Magistrikraadi kaitses 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis väitekirjaga „Eesti dokumentaalfilmi kujunemine 1912–1940 ja hävinguaasta 1941“.

Töötas 1960.–1970. aastail peamiselt ajakirjanduses, oli Tallinna Kinostuudios ja Eesti Televisioonis toimetaja, 1977–1983 Eesti NSV Kino-, Foto- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi vanemarhivaar, aastast 1992 Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna filmi- ja videokateedri lektor.

Uuris eesti, vene ja maailma filmikunsti ajalugu, eriti selle varasemat perioodi 1895–1940. Avaldas filmikriitilisi ja uurimuslikke artikleid ajakirjanduses, tegi kaastööd Eesti entsüklopeediale, pidas loenguid eesti, vene ja maailmakinost koolides, rahvaülikoolides jm.

Veste Paasi sulest on ilmunud raamatud „Teerajajad“ (1972), „Kui tummfilm naeris“ (1973), „Olnud ajad“ (1980), „Ajahetked. Eesti dokumentaalfilm 1920–40“ (1987), „The Development of Estonian Documentary Film from 1910–1940“ (1996).

Filmiajalooalase uurimistöö eest pälvis 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia.