Avaleht

Filmielu vastses Eesti Vabariigis algas vilkalt ja lootusrikkalt. Kokku valmis 1920ndatel ja 1930ndate hakul veidi üle paarikümne mängufilmi, ligi pooled neist küll lühifilmid.

Esimesed täispikad mängufilmid olid „Must teemant” (1923) ja „Mineviku varjud” (1924). Viimane neist oli rahvusromantiline film eestlaste seitsmesaja aasta tagusest muistsest vabadusvõitlusest. Järgnesid Balduin Kusbocki (1892-1933) „Esimese öö õigus” (1925) jt.

Teiste seas valmisid ka näiteks rahvuslik jant „Vigased pruudid” Eduard Vilde järgi (1929) ja legendaarse hobusevarga, kohaliku Robin Hoodi lugu „Jüri Rumm” (1929). Kuiv seadus ei pakkunud ainest mitte üksnes Hollywoodi gangsterifilmidele, Eestis lavastas filmi salapiirituse vedajatest „Kire lained” (1930) toona Saksamaal tegutsenud Vladimir Gaidarov (1893-1976).

Olulisema saavutusena saame nimetada Theodor Lutsu „Noori kotkaid” (1927), filmi meie Vabadussõja rinnetel võidelnud rahvuskaaslastest.

Theodor Luts (1896-1980), rahvakirjanik Oskar Lutsu noorem vend, oli üks professionaalsemaid ja mitmekülgsemaid filmimehi, kes tegutses nii lavastaja kui operaatorina. Luts paistis silma hoogsate lahinguepisoodide ja mastaapsete massistseenide jäädvustajana (lisaks „Noortele kotkastele” ka lavastuslike elementide ja mitmete aerovõtetega õppefilm „Gaas! Gaas! Gaas!” 1931 selgitamas, mida teha võimaliku gaasirünnaku korral). Lutsu aktiva-poolele kuulub ka etnograafiline dokumentaalfilm „Ruhnu” (1931). Koostöös Soomega valminud meie esimene optilise heliga „Päikese lapsed” (1932) jäi aga aastateks väikeriigi viimaseks mängufilmiks. Energiline Luts leidis edaspidi rakendust Soomes, hiljem Brasiilias.

Helifilm jõudis Eestisse paar aastat pärast oma võidukäigu algust Ameerikas. 1929. aasta sügisel alustas meie esinduskino Gloria Palace (rajati 1926) helifilmide demonstreerimist.

1920ndate aastate eluolu filmilindile talletamise eest hoolitses peamiselt Estonia Film. Jäädvustati tööstus- ja põllumajandusnäitusi (näiteks Theodor Märska 1921), aga ka kriitilisi palu (filmid Tallinna heakorra nö. ilust 1922). Suuremate ja olulisemate tööde hulka kuulub „VIII üldlaulupidu” (1923). Eestit tutvustav ülevaateline „Filmikaameraga läbi Eesti” (1924, täiendatud kujul 1926, operaator Rudolf Unt) valmis välisministeeriumi initsiatiivil ja ülikooli soovitatud teemaderingi põhjal. Üks Estonia Filmi esimesi filmikroonikaid jäädvustas ka Tartu rahuläbirääkimisi — mõelda vaid, kui saaksime neid unikaalseid kaadreid tänagi vaadata! Paraku pole need säilinud.

1930ndate alguseks oli väikeriigi filmielu majandusraskustes kokku kuivanud. Eestis, nagu mitmetes teisteski Ida- ja Kesk-Euroopa riikides, võeti vastu kodumaist filmitööstust toetama pidav kinoseadus. Aprillist 1935 rakendunud seadus kohustas kinosid võtma „igasse eeskavasse kodumaa kroonikat, mis kujutab Eesti tähtsamaid päevasündmusi või üldhuvilisi nähteid poliitilisest, majanduslikust ja kultuurilisest elust või pilte Eesti rahvast, tööst ja loodusest.”

Riigikroonika regulaarseks tootmiseks reorganiseeriti 1936. aastal Eesti Kultuurfilm (asutati 1931) - nüüdsest allus see riigi propagandatalitusele, mis üksiti tähendas ka riigipoolset rahalist tuge ja pikemas perspektiivis filmitööks vajaliku esmase tehnilise baasi loomist.

Lisaks ringvaadetele valmis 1930ndate teisel poolel mitmeid temaatilis-ülevaatelisi filme (näiteks „Võitluses sündinud, rahus kasvanud” 1938 Eesti Vabariigi 20. aastapäevaks). Dokumentalistikas püüti paljuski lähtuda saksa Kulturfilm’i nö. rahvavalgustajalikest põhimõtetest.

Märkimisväärse meisterlikkuse saavutas filmioperaator Konstantin Märska (1896-1951). Tema kaamerakäsitlusele oli iseloomulik tundlik detailitaju, oskus märgata ja meeldejäävalt portreteerida erinevaid inimtüüpe (mitmed turureportaažid). Märska „Pühad Petseris” (1936) ja „Kalurid” (1936) on 1930ndate aastate isikupärasemaid ja kunstiküpsemaid töid, mis oluliselt kujundasid meie filmidokumentalistika traditsioone.

Aastast 1931 pärineb meie esimene joonisfilm, üksikürituseks jäänud „Kutsu Juku seiklusi” (Voldemar Päts ja Elmar Jaanimägi).

Lauri Kärk: Eesti filmiloo lühikonspekt

1890-1910ndad 1920-1930ndad 1940-1950ndad  1960ndad  1970-1980ndad  1990-2010ndad   Eesti filmiloo lühispikker (kronoloogia)