Avaleht

UDK 791.44  Filmikunsti üldküsimused. Filmitsensuur.
Eesti Rahvusraamatukogu teemakartoteek “Eesti ajakirjanduse artiklid 1918 – 1944” 

1919

Sunduslik määrus. Nr 18. Tallinnas, 6. novembril 1919. a. [Filmivõtete tegemine nii väeliinil kui tagalas on keelatud ja on karistatav kuni 30 000 margaga. Filmimiseks tuleb luba taotleda kindralstaabi valitsusest. Alla kirj.: Sõjavägede Ülemjuhataja, Kindralstaabi Kindral-Major Laidoner.] Sõdur, 1919, 15. XI, 35, 3. (Ametlik osa.)
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=16784

Võõrkeelsete kinofilmide tarvitamise [… keelab ära Vabariigi Kaitse-Liidu ülem sellekohase määrusega 1. juulist s.a. Filmid võivad ainult riigikeelsete pealkirjadega näitelaval esineda. Määruse vastu eksijaid karistatakse … Lühisõnum] Vaba Maa, 1919, 2. VIII, 135, 1. (Päevauudised.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s198177&nid=11610&frameset=1&slk=1

Kinoülesvõtted Eesti Vabadussõjast. [Taani ajakirjanikud viibisid rindel ja filmisid rindesündmusi.  Sõnum.] Vaba Maa, 1919, 22. VII, 153, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s212505&nid=11628&frameset=1&slk=1

1922

Eesti tutvustamiseks väljamaale [… on valmistatud kinofilm, mida üleeile õhtul “Rekordis” prooviti. Filmi pikkus 3000 meetrit ja sisaldab rida ülesvõtteid linnulennult sadamast, mitmest linnajaost ja kevadisest tööstus-kaubandusnäitusest. Siis veel ülesvõtted meie riigi juhtidest, poliitikategelastest jne. Film on valmistatud Ameerika firma Pate News´i poolt. Lühisõnum] Vaba Maa, 1922, 10. XI, 263, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s261126&nid=49431&frameset=1&slk=4

1923

Kinoasjandus Eestis. [1922. aasta jooksul näidati Eestis umbes 480 kinolinti … Neist … 85% Saksa, 10% Ameerika ja 5% kohalikkude äride valmistatud … Eestis on 51 kinoteatrit, ... (Ühiriikide Tallinna konsuli H. B. Quartoni aruandest, Commerce Reports, 23. juulist s.a.) Sõnum]  Eesti Majandus, 1923, 18. VIII, 26, 411. (Kroonika. Eesti.)
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=100352

Piiblit [... näidatakse praegu Viljandi kinos. Kohaliku Saksa ühisrealgümnaasiumi õpilastele on „Piibli“ filmil nägemine keelatud, sest näidatakse „halbi kohti“. Ometi õpivad nimetatud koolis 100 prots. lapsi usuõpetust ... Sõnum] Vaba Maa, 1923, 1. II, 26, 5. (Kool.) Allk.: -aa-
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s291700&nid=49225&frameset=1&slk=5

Linnavalitsus lõpetab „Estoonia  Filmiga“ sõlmitud lepingu. Ettekannete ja korraga ei olda rahul. [Omalajal sõlmis linnavalitsus „Estoonia Filmiga“ lepingu kino „Rekordi“ tarvitamiseks kooliõpilastele etenduste andmiseks. Sel puhul vabastati „Rekord“ ka lõbustusmaksust.  Haridusnõukogu leidis, et kino tuleb ühiselt teistega lõbustusmaksu alla panna ja selleks 500.000 mk. Määrata. Sõnum] Vaba Maa, 1923, 15. IX, 211, 7. (Tallinnast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s298408&nid=48329&frameset=1&slk=7

Tallinnas asutatakse „Suomi-filmi“ osakond. [... millel palju huvitavaid filme Soome oludest ja elust. Ligemas tulevikus võib näha siin mitmeid Soome kunstnikkude töid, nagu „Nõmme kingsepad“, „Koselaskja pruut“, „Anna-Liisa“ jne., millega saame võimaluse veelgi selgemalt tutvuneda meie vennasrahva eluga. Lühisõnum] Rahvaleht, 1923,. 29. IX, 8, 7. (Teater, kino, muusika ja muud lõbustused.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s335836&nid=69414&frameset=1&slk=7

Ainelo. Kinost ja filmist. [Kinofilmi olemusest ja ajaloost. Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1923, 20. X, 13, 7. (Teater, kino, muusika ja muud lõbustused.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s341182&nid=69419&frameset=1&slk=7

Kinoetenduste korraldamine kooliõpilastele uuele alusele. Õpilasetenduste programmid koolivalitsusele kinnitamiseks. [Etenduste aeg ja kinopiltide sisu jätab tihtigi palju soovida. Lühisõnum] Vaba Maa, 1923, 22. XI, 269, 10. (Tallinnast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s253225&nid=48399&frameset=1&slk=10

1925

Engelbrecht, Ernst (kriminaalkomissar). Kriminaal-kinolint. [Kriminaalfilmide tegemisest. Artikkel.] Eesti Politseileht, 1925, 30. V, 22, 337-338.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=14725

Kinofilmi saladused. - Kas toidetakse publikut ainult trikkidega? [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1925, 1. IV, 26, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s326793&nid=69654&frameset=1&slk=6

Kinod kontrolli alla. Näitamiseks määratud filmid vaatab läbi erikomisjon. Uus määrus hakkab maksma 15. aprillil. [...on lubatud sisse vedada kinolintidest neid, mis varustatud selle valmistanud riigi kinotsensuuri asutuse tunnistusega. Sõnum] Vaba Maa, 1925, 3. IV, 78, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s260391&nid=47988&frameset=1&slk=4

Jibis, Joonatan. Habe ja projektmaakrid. Kino-veste. [Kinokunstist, kinokultuurist, kino väärtusest.] Vaba Maa, 1925, 7. VII, 153, 6. http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s253879&nid=49116&frameset=1&slk=6

Eesti filminäitleja Prantsusmaal. [Prantsusmaalt tuleb teade, et ilmakuulus “Albatross-Film” on oma näitlejate peret täiendades ka ühe eestlase enese teenistusse palganud. See on Johannes Nõmmik, pärit Tartust. Õppis omal ajal B. Kusbocki filmistuudios. Sõnum] Rahvaleht, 1925, 12. IX, 79, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312204&nid=69718&frameset=1&slk=1

Kinostuudio [... jätkab õpilaste vastuvõtmist. Õppekava praktilisesse jaosse kuulub suure filmi pildistamine. Õpilased, kelles väljendub suurem and, vabastatakse õppemaksust. ... Viru tänav nr. 3-2, kõnetraat 13-24. Kuulutus] Rahvaleht, 1925, 29. IX, 86, 8.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s326984&nid=69725&frameset=1&slk=8

Eesti kinotähed väljamaal. [Saksamaal lavastatakse 1926. a. hooaja suurfilm “Kolm põgenenud vangi” … mängib kaasa uus Eesti filmitäht, eestlane preili H. Hallik. … Meie teada oli varemalt väljamaal sel alal tegutsemas prl. Ary Anso ja Hra J. Nõmmik. Sõnum] Rahvaleht, 1925, 7, 7. XI, 103, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s313271&nid=69744&frameset=1&slk=2

1926

Avalikkude ettekannete seadus ja kino. [Alaealiste kinoskäimise õigusest ja keeldudest. Artikkel] Eesti Politseileht, 1926, 16. I, 3, 38-39. Allk.: P.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=14755

Tarvidus lastefilmide järele. Kinofilmide kontrolli teostus. [Sõnumid] Vaba Maa, 1926, 20. X, 246, 9. (Kino.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s253796&nid=52337&frameset=1&slk=9

Esimene Rootsi suurfilm Eestis. „Karl XII“ „Rekordis“. [Kõige muu kõrval väärib see film tähelepanu juba sellepärast, et osa sündmustikku toimib meie omal pinnal. Näeme Narva kindluse müüre ja ajaloolist Narva lahingut. Sõnum] Rahvaleht, 1926, 23.X, 125, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s333333&nid=70058&frameset=1&slk=7

1927

Kusbock, Balduin. Spordist filmis ja filmist spordis. [Filmi tähtsusest spordi propageerijana. Sportlastest kinotähed üle maailma. Eesti spordifilmist. Artikkel] Eesti Spordileht, 1927, 5, 6.

“Suure Tumma“ riigis. Tallinna kinode majanduslikud raskused. Publiku lemmikpildid ja lemmiknäitlejad. Ka kino ala muutuvad maitsed. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1927, 12. III, 30, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s334068&nid=70118&frameset=1&slk=4

Kaks maailma suurimat filmi Tallinnas. Euroopa ja Ameerika võitlemas. [Tallinnas näidatakse „Ufa“ filmi „Metropolis“ ja „Fanameti“ filmi „Ben Hur“.] Rahvaleht, 1927, 17. III, 32, 7, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s330384&nid=70120&frameset=1&slk=7

Valge lina jüngrid. Eestist otsitakse filmitähti. Tallinnas tegutseb juba nädalpäevad keegi Poolast tulnud isand, kes otsib filmitähti. [Sõnum] Esmaspäev, 1927, 11. VII, 28, 3, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s207841&nid=121341&frameset=1&slk=3

Meie “tukkuvad komeedid”. Kuidas laupäeval Kadriorus “kinotähti” filmiti. [Poola režissöör Tallinnast valitud kinotähti filmimas. Pikem sõnum.] Vaba Maa, 1927, 13. VII, 161, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s198605&nid=53597&frameset=1&slk=4

Äri illusioonidega. Nendest, kes tahavad kinolinale, kuid kes sinna kunagi ei pääse. [Näitlejaks pürgijad Moskvas, Pariisis ja Tallinnas.] Rahvaleht, 1927, 16. VII, 82, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s331423&nid=70651&frameset=1&slk=6

„Soomuslaev Potjomkin“ Eestist tagasi lükatud. Vene agitatsioonifilmid Eestisse sissepääsu otsimas. [Filmide tsenseerimise komisjon otsustas filmi demonstreerimist Eestis mitte lubada, leides, et üksikute stseenide käsitamine filmis näitab äärmist toorust ja julmust ning ... avaldub selgelt agitatsiooni tendents. Sõnum] Vaba Maa, 1927, 8. X, 236, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s253421&nid=54362&frameset=1&slk=5

1928

Jürisson, Ed. Film kriminaalpolitsei teenistuses. [Artikkel] Eesti Politseileht, 1928, 12. V, 18/19, 271-274.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=11746

Kiiruisutajad Burmeister ja Mitt filmi. Taliolümpiamängude võistlused filmitakse. “Ufa” teeb eriülesvõtted ka Eesti jaoks. [Sõnum] Rahvaleht, 1928, 9. II, 17, 1, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s313790&nid=70745&frameset=1&slk=1

Filmis muutub fantaasia nähtavaks. Noorsugu vajab rohkem fantastilisi filme. Kuidas tehakse fantastiline mõte silmale nähtavaks. Filmi muinasjutu lavastamise saladustest. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 25. II, 24, 7, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s322733&nid=70752&frameset=1&slk=7

Eilse päeva filmiteemad. Ka film sammugu kaasas ajaga. Filmimanuskriptide uusi aineid. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 1. III, 26, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s315791&nid=70754&frameset=1&slk=7

Maailm on sõjafilmidest väsinud. Sõjafilmide uputus ja filmisõda. Järjest kasvav liikumine sõjafilmide vastu. Nõutakse „filmi desarmeerimiskonverentsi“. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 10. III, 30, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s332357&nid=70758&frameset=1&slk=7

Moodsa filmimuusika sünd. Vestlus orkestrijuhi V. Tagoga. Muusika kokkuseadmine sekundimõõtja järele. Signalisatsioon orkestrijuhi ja kinomehaaniku vahel. Kinoorel – uus maailmaime. [Pikem Sõnum.] Rahvaleht, 1928, 31. III, 39, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s333650&nid=70767&frameset=1&slk=4

Kas vajame filmiharidust? Filmiküsimused muutuvad teravaiks. Milliseid filme vaadatakse ja milliseid peaks vaatama. Meie hariduselu juhtide ja filmitsensuuri uusi ülesandeid. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 7. IV, 42, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s339073&nid=70770&frameset=1&slk=7

Film ja selle hindamine. Meie senine puudulik „filmitsensuur“. Otstarbekohase filmi-hindamise aluseid. Kuidas korraldada filmi tsensuuri. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 19. VI, 71, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312933&nid=70800&frameset=1&slk=4

Eestlased väljamaa filmides. Kes seal meie inimestest silma paistavad. [Fotol Mihail Lepper, tegutseb Berliinis. Samas töötavad veel prl Lydia Seller, prl Ari Anso, prl Puhmas, hra Rebane ja kinooperaator Konstantin Märska. Pikem sõnum.] Esmaspäev, 1928, 25. VI, 26, 5, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s216401&nid=121393&frameset=1&slk=5

Filmitsensuur tegutseb! Kui asjast ei taheta aru saada. Politsei noorsugu kimbutamas. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 21. VII, 85, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s313769&nid=70814&frameset=1&slk=3

Märska, K. Klaassilmaga mööda Saksamaad. 2 ja pool aastat kinotööstuse keskkohas. Eestlane suuremate kinotööstuste operaatorina. [Tegevus Saksamal, peamiselt Ufa-filmis. Tähelepanekuid filminäitlejatest. Mälestused] Esmaspäev, 1928, 30. VII, 31, 4, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s169489&nid=121398&frameset=1&slk=4

Kino ja kõrts alaealistest eemale. Lapsed võivad näha ainult lubatud filme. Haridusministri kitsendav määrus alaealiste kohta. Õpilased ja alaealised ei pääse enam kõikidele lõbustustele. [Sõnum] Vaba Maa, 1928, 31. VII, 174, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s163181&nid=54913&frameset=1&slk=3

“Tee läbi magamistoa”. Millised teed viivad ja millised ei vii filmi. [Aferisteide ja kelmide esilekerkimisest maailma filmitööstuses. Filmiaferistide tegevusest Eestis. Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1928, 11. VIII, 94, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309528&nid=70823&frameset=1&slk=4

Film ei ole enam tumm. Millal tulevad Tallinna häälfilmid. Ühes pildiga ekraanil ka helid. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1928, 14. VIII, 95, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s331581&nid=70824&frameset=1&slk=4

18. aug. hakkab maksma korraldus, mille põhjal alaealised ja kooliõpilased võivad vaatamas käia ainult neid filme,  mis haridusministeeriumi poolt kõlbulikuks tunnistatud. [Lühisõnum] Rahvaleht, 1928, 16, VIII, 96, 2. (Eilasest tänseni)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s308877&nid=70825&frameset=1&slk=2

Kinokeeld noorsoole. Maksev tänasest alates. [Haridusministeerimu määrusest. Sõnum] Vaba Maa, 1928, 19. VIII, 191, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s167472&nid=54930&frameset=1&slk=6

Masendav kaotus ja põud. Kooliõpilastel puudub eeskuju “hingelise armastuse” alal. [R. K. Pooli artikli puhul ajalehes “Päevaleht”. Kinokeeld äratab mõnedes ringkondades pahameelt. Repliik] Vaba Maa, 1928, 22. VIII, 193, 6. Allk.: Liigkasvatamise ohver.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s188950&nid=54932&frameset=1&slk=6

Kinokeeld jääb püsima. Selgituskoosolekud lastele ja lastevanematele. Koolivalitsuste ja koolide esitajad etendusi kontrollima. Ka Rahvasteliit nõub kinotsensuuri maksmapanemist. [Alaealised ja koolilapsed tuleb etenduselt ära saata. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1928, 30. VIII, 200, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s194310&nid=54939&frameset=1&slk=2

Kooliõpilased ja kinod. Haridusministeeriumi seletus kinokeelu tarvitamisest. [Aatelisele koolinoorsoole pole sobiv kõikide filmide vaatamine. Sõnum] Vaba Maa, 1928, 12. IX, 211, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s196152&nid=54950&frameset=1&slk=1

Inglise keelt ei saa veel niipea esikohale tõsta. Tartu koolide juhatajad keelte ja kino küsimusi sõelumas. [Kinokeeld on otstarbekohane. Õpilastele tuleb mõistlikku meelelahutust anda. Kas inglise või saksa keel. Ülevaade] Vaba Maa, 1928, 21. IX, 219, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s173906&nid=54958&frameset=1&slk=5

Noored, kes unistavad filmikarjäärist. Illusioonide asemele teadlik suhtumine küsimusse. Mida annavad filmistuudiod ja kursused. Filminäitleja elukutse meil veel ei toida. [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1928, 27. X, 127, 4, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s332926&nid=70857&frameset=1&slk=4

ArA. [Adson, Artur.] Luteri-film “Rekordis”. Kinnine esietendus 12. nov. 28. [Film Martin Lutherist, peaosas Eugen Klöpfer, … kes oma suurt inimkujude loomise kunsti on näidanud ka Tallinnas (Saksa teatris ülemineval hooajal) … Retsensioon] Vaba Maa, 1928, 16. XI, 267, 8.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s176018&nid=55008&frameset=1&slk=8

1929

Koolivalitsused ja õpetajad kinokeelu poolt. Soovitakse ainult üksikuid muudatusi. Küsimus tuleb 11. märtsil uuesti harutamisele. [Sõnum] Vaba Maa, 1929, 3. III, 53, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s174939&nid=55206&frameset=1&slk=3

Kinoküsimus koolikasvandikkudele. Westholmi gümnaasiumi vanemate vaated. [Laste vanemate komitee seisukohti. Sõnum] Vaba Maa, 1929, 12. III, 60, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s191547&nid=55214&frameset=1&slk=3

Tänapäeva film – veel lapsekingades. Täiuslik film peab olema kõnelev, plastiline, loodusvärviline ja traadita edasiantav. See pole ainult unistus. [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1929, 19. III, 33, 5, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s321009&nid=70901&frameset=1&slk=6

Nilbed pildid vaateakendel. Protest-märgukiri. [Koguduste ja usuliste seltside esindajad protesteerivad kino ebasobiva reklaami vastu.] Vaba Maa, 1929, 20. III, 67, 10.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s183059&nid=55221&frameset=1&slk=10

Häälfilm Tallinnas juba 20 aasta eest. Meie kinoasjanduse lapsepõlvest. “Hääletegemise” abinõud. Ajad, mil kinodirektor tegi ekraani taga koera häält. [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1929, 1. III, 88, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s308583&nid=70989&frameset=1&slk=4

Kinokeeld noorsoole tunnistati tarvilikuks. Seda tuleb ainult muuta. Halbade filmide sisseveole rohkem takistusi. “Abort” lõi uusesti laineid. [Kino- ja vaidlusõhtu. Esines R. Kangro-Pool. Sõnum] Vaba Maa, 1929, 4. V, 103, 9.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s188374&nid=55257&frameset=1&slk=9

Hollywoodi filminäitleja Tallinnas. Vene end. lavakuulsus ja nüüdne filminäitleja Michail Vavitsch külaskäigul Tallinnas. [Pikem intervjuu] Rahvaleht, 1929, 22. VIII, 97, 4, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s344021&nid=70999&frameset=1&slk=4

Helifilm Eestisse jõudnud. “Laulev narr” (“The singing fool”) “Gloria Palace´is”. Tehnika uus ime. [Pikem sõnum] Vaba Maa, 1929, 6. XI, 258, 8.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s201696&nid=55761&frameset=1&slk=8

Varsti kuuleme häälfilmis eesti keelt. Eesti kunstnikud Berliini kõnefilmis esinemas. Kõnefilmi keeleküsimuse osaline lahendus. Uusi üllatusi Tallinna kinosõpradele. [Filmide dubleerimisest eesti keelde. Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1929, 9. XI, 131, 5, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s318945&nid=70348&frameset=1&slk=5

Filmi suur eluromaan. Kas filmiromantik või ärigeenius? … Värviline ja plastiline häälfilm. Filmid igasse korterisse raadioteel. Fantaasia saab teoks – filmraadio tuleb. [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1929, 5. XII, 142, 5, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s319441&nid=70359&frameset=1&slk=5

1930

Noorsugu ja kino. [Noortes tuleb arendada oskust eraldada väärtuslikke filme alaväärtuslikest, sest tervikuna ei saa eitada kino kui kultuuriasutuse osatähtsust. Artikkel] Eesti Noorus, 1930, 2, 31-32. Allk.: H. N.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=103763

Kasvatuslikud filmid. [Rahvasteliidu juures asuva ekspertkomitee ettepanek on vabastada kasvatuslikud filmid tollimaksust ja teistest maksudest. Filmi kasvatusliku iseloomu kindlaksmääramiseks tuleb pöörduda palvega rahvusvahelise kasvatusliku kinematograafilise instituudi poole. Sõnum] Kasvatus, 1930, 5, 262. (Rahvasteliidu teateid.) Allk.: -er
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=104635

Filmikuulsused saabusid. 1700 mtr. vändatakse Eestis. [Hakatakse filmima filmi “Kirgede vood”. “Estoniast” rakendatakse võtetel draamanäitleja Marta Niilus. Sõnum.] Vaba Maa, 1930, 28. VI, 148, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s249466&nid=56072&frameset=1&slk=5

Kiri Eesti “Hollywoodist”. Intervjuu Gaidarovilt. [Loksal on end sisse seadnud filmigrupp. Käsil on Urania-filmi ja Gaidarov filmi ühine töö – film Eesti elust, maastikkudest.] Vaba Maa, 1930, 4. VII, 153, 4. Allk.: S.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s220694&nid=56077&frameset=1&slk=4

Kiri Eesti Hollywoodist. Raske töö tormisel merel. Filmimine on huvitavam kui film ise. II. Vaba Maa, 1930, 5. VII, 154, 4. Allk.: S.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s217090&nid=56078&frameset=1&slk=4

Kiri Eesti Hollywoodist. Raske töö tormisel merel. Filmimine on huvitavam kui film ise. III. Vaba Maa, 1930, 9. VII, 157, 4. Allk.: S.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s252255&nid=56081&frameset=1&slk=4

Filmimine otsaga Tallinnas. Reedel filmiti “Seltskondliku maja” aias. Laupäeval Marienbergi mäel ja merel. Uusi nägusid Tallinnast filmis. [Jätkati filmi “Kire lained” võtteid. Võetakse “Kodaki” filmilindile, ilmutatakse ja kopeeritakse Saksamaal. Sõnum.] Vaba Maa, 1930, 12. VII, 160, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s203341&nid=56084&frameset=1&slk=2

Gaidarov maksuameti küüsis. 210 krooniline maks oli kasvanud 530 kr. [Gaidarovilt nõutakse tulumaksu ja tema abikaasalt Gsovskajalt tulumaksutrahvi 1921. a. Tallinna teatrilaval esinemise eest. Sõnum.] Vaba Maa, 1930, 19. VII, 166, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s206011&nid=56090&frameset=1&slk=7

9000 meetrit “Kirelaineid”. Film lõplikult valmis. Esietendatakse Tallinnas. Talvel algab Eestis helifilmi valmistamine. [“Urania”-filmi “Kirelained” Tallinnas. Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1930, 26. VIII, 100, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s311571&nid=71576&frameset=1&slk=3

Pert, J. Helifilmi taud. Ameerikas raugenud, meil tõusmas. [Helifilmi võidulepääs suurendab tööpuudust, kuna seoses sellega on üle riigi vallandatud umbes 100 orkestranti. Orkestri asendamine grammofoniga ekraani ees teeb filmi kehvemaks endisest tummfilmist orkestri saatel. Artikkel] Vaba Maa, 1930, 24. IX, 223, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s230666&nid=58146&frameset=1&slk=4

Häälfilm tekitab tüli. Raskused kõnefilmidega. Publiku rahulolematus. “Filmirahutused” Euroopa riikides. Rahulolematus võõra propagandaga. [Häälfilm, eriti kõnefilm kutsub välja rahvusliku vaenu. Kinopubliku enamik ei saa aru kõnefilmi keelest, olgu siis inglise- või saksakeelne. Tumma filmi juures lõigati välja liigset saksa propagandat sisaldavad kohad ja muudeti pealkirju. Häälfilmi juures ei ole kärpimised ja muutmised võimalikud. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 4. X, 117, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s355344&nid=71683&frameset=1&slk=4

Filmitäht Ita Rina Tallinnas. Saabus kesknädala hommikuse Riia rongiga. [Sõnum.] Vaba Maa, 1930, 9. X, 236, 2, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s193068&nid=58159&frameset=1&slk=2

Laugas, Vello. Võluva Ita jutul. Intervjuu takistustega. Millest jutustab kuulus kinodiiva “Rahvalehele”. [Intervjuu saksa filminäitleja Ita Rinaga, kes mängis peaosa saksa – eesti ühisfilmis “Kire lained”.] Rahvaleht, 1930, 11. X, 120, 4, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s314358&nid=71689&frameset=1&slk=4

“Kire lained”. [ … Peaosalised Ita Rina ja Vlad. Gaidarov rannal. Foto.] Vaba Maa, 1930, 11. X, 238, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s268829&nid=58161&frameset=1&slk=7

Loksa salakaubitsejate film. “Kire lained” esietendus Tallinnas. [Peaosades Ita Rina ja Vladimir Gaidarov. Retsensioon] Vaba Maa, 1930, 12. X, 239, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s287553&nid=58162&frameset=1&slk=2

“Kire lained”. Esimene eesti – saksa ühisfilm. [“Uraania-Filmi ja “Gaidarov-Filmi” ühisfilmist “Kire lained”. Retsensioon] Rahvaleht, 1930, 16. X, 122, 6. Allk.: E. J.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306684&nid=71693&frameset=1&slk=6

“Uus inimene”. [Kehakultuuri sihtkapitali valitsuse film “Uus inimene”, mis toodi Saksamaalt ja meilgi sooja vastuvõtu leidis, jõuab varsti juba oma “kolmandasse ikka”. Nimelt täiendas meie sihtkapitali filmibüroo pilti mitmete võtetega ja saatis siis ringreisile mööda Eestit. Lühisõnum] Rahvaleht, 1930, 18. X, 123, 3. (Sport.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s375503&nid=71695&frameset=1&slk=3

Matusehelid kinoorkestriltele. Kas häälfilm on “mööduv tuju”? Igatsus “elava muusika” järele. Tallinnas seatakse üles uusi häälfilmiaparaate. [Pikem sõnum.] Rahvaleht, 1930, 18. X,123, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s375503&nid=71695&frameset=1&slk=6

Eesti – Patagoonia ühisfilm. Fantaasia, mis võib saada tõeks. [Följeton.] Rahvaleht, 1930, 30. X, 128, 6. Allk.: Filmidirektor Kehkadevei.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s364367&nid=71715&frameset=1&slk=6

Filmid kõrgendatud tolli alla. [Seni oli tollimaks sissetoodavatelt filmidelt 55 senti kilolt, edaspidi kavatsetakse võtta tummfilmi kilo pealt 10 krooni, helifilmi kilolt 20 krooni. Helifilmi plaatidelt võeti seni 36 senti kilolt, nüüd tõstetakse 4 kroonini kilolt. Sõnum.] Vaba Maa, 1930, 30. X, 254, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s275654&nid=58196&frameset=1&slk=2

1931

Eesti Soome ühisfilm. [Helsingi 25. jaanuaril. Eesti Gronsjö-Lutsu filmiühingu esindaja peab praegu Helsingis läbirääkimisi koostöö asjus ühiste filmide valmistamiseks. Lühisõnum] Esmaspäev, 1931, 26. I, 4, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s242450&nid=122004&frameset=1&slk=5

Ita Rina tervitab meie lugejaid. [Kinotäht Ita Rina viibis mõnda aega Tartus oma uuema filmi “Võlla Tooni” esietendusel. Ta esines kinodes “Central” ja “Apollo”, kus publik käis murdu vaatamas oma lemmikut, kes “Kire lainete” kaudu meie inimestele lähedaseks oli saanud. Sõnum]Rahvaleht, 1931, 19. III, 33, 1, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s369087&nid=71843&frameset=1

“Sinine ekspress” Modernis. Üks “Sovkino” paremaid filme Tallinnas linale. [Filmi tutvustus. Meie filmitsensor kärpis filmi tunduvalt. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 22. IV, 93, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s194900&nid=58422&frameset=1&slk=2

Tallinnas asuva ameerika filmiühingu “Metro-Goldwyn-Mayeri” kontori asjaajaja Boris Jehe omandas pool miljonit senti ja põgenes Riiga. [Lühisõnum] Rahvaleht, 1931, 27. VI, 74, 3. (Eilsest tänaseni. Kodumaal.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s305193&nid=72460&frameset=1&slk=3

Eesti – Läti – Prantsuse ühisfilm. Algab kahe suurfilmi valmistamine Ivan Moshuhiniga peaosas. [Tuleval nädala algab Pariisis suurfilmi valmistamine, kus osanikkudeks on eesti, läti ja prantsuse filmitegelased. Eestist on finantseerijateks “Royal-Filmi” kontori osanikud.] Rahvaleht, 1931, 2. VII, 76, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s364450&nid=72465&frameset=1&slk=6

Fischer, H. Heliline teisik. Uus elukutse filmitööstuses. Kuidas valmistatakse helifilme mitmes keeles. [Artikkel] Rahvaleht, 1931, 21. VII, 84, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s367851&nid=72484&frameset=1&slk=6

Filmidirektor Tallinnnas. [Tallinnas viibis Ameerika suurema filmiühingu “Metro-Goldwyn-Mayer” peadirektor A. Fiedelbaum, kelle alaline asukoht on Pariisis. Peadirektor Fiedelbaim käis Tallinna suuremates esietenduskinodes ja päris üksikasjaliselt järele, millised filmid meeldivad siinsele kinopublikule. Sõnum] Rahvaleht, 1931, 6. VIII, 91, 6, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s302313&nid=72498&frameset=1&slk=6

Pinna, Signe. Signe Pinna elamusi Berliinis. Kaarlampide valguses. Filmilinnast Babelbergist, kohtumised filmikuulsustega. Kes ja kuidas pääseb filmi. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 24. IX, 112, 5, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s365207&nid=72952&frameset=1&slk=5

“Grand-Marina”. [Laupäeva õhtul on “Grand-Marinas” kinomehaanik R. Saarmanni 20-a. Kinotegevuse juubeli puhul suurendatud eeskava ekraanil ja laval. … Kinopublik filmitakse saalis. Ekraanil mitu huvitavat filmi. Lühisõnum] Rahvaleht, 1931, 24. X, 125, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s303212&nid=73153&frameset=1&slk=1

Kuidas sündis helifilm? Ettevõte, mis helide abil pääsis raskustest. Jaotatud söödamaa. Sõda ja rahu filmiturul. [Artikkel] Rahvaleht, 1931, 29. X, 127, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s366847&nid=73206&frameset=1&slk=4

Kinofilmide sissevedu kitsendatakse. [Umbkaudsete andmete järele kulutatakse meil aastas väljamaa kinofilmide peale üle 500.000 krooni. Eesti Panga valuutakomisjon on otsustanud filmide peale seni kulutatud summat vähendada poole võrra. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 5. XII, 286, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s240378&nid=58666&frameset=1&slk=3

Sensatsioon kinosõpradele: Charlie Chaplin tuleb siiski! Maailma kuulsaim kinokoomik külastab Tallinnat jaanuarikuus. [Tallinna tuleb Chaplin jaanuarikuu lõpus, samal ajal, kui siin ekraanile läheb tema uuem suurfilm “City Lights” - “Suurlinna tuled”. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 12. XII, 146, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310441&nid=70555&frameset=1&slk=1

Riigivanem helifilmiaparaadi ees. K. Pätsi “rahukõne” ja aukompanii paraadi vastuvõtt Kadriorus. [Ameerika “Fox”- filmi kaks operaatorit koostavad praegu Ida-Euroopa riikides helifilmi-ringvaadet. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 17. XII, 296, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s245730&nid=58677&frameset=1&slk=3

Kaitseliidust tehti helifilm. [Reede keskpäeval pildistati “Fox-filmi” poolt Tallinna kaitseliidu malevat. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 19. XII, 298, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s256034&nid=58679&frameset=1&slk=3

Eesti välismaa filmis. Mitu suurfilmi väntamisele. [Tallinnas on filminud Vene, Saksa ja Brasiilia filmitegelased, filmima tulevad soomlased. Soome-Rootsi ühisfilmis “Tuli Soome kaljul” on stseene ka Eesti vabadussõjast. Kommentaar] Esmaspäev, 1931, 21. XII, 51, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s220374&nid=122056&frameset=1&slk=4

Jaht sündmustele ja helidele. Kuidas valmistatakse kõnefilmi. [Ameerika filmiühingu “Foxi” kroonikafilmi tegijad lõpetasid filmimise Eestis. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1931, 28. XII, 52, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s224864&nid=122057&frameset=1&slk=4

1932

Kinolintide tsenseerimine Ühendriikides, Inglismaal, Prantsusmaal, Venemaal ja Austrias. [Artikkel] Eesti Politsei, 1932, 1. IX, 5, 374-375. (Välismaalt.)http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=11697

“Tee ellu”. Vene film, mis paljastab Venemaa ja revolutsiooni tõelise näo. [Nõuk. Venemaa esimese helifilmi näitamine kinos “Modern”. Filmi aineks on kodutute laste elu ja nende päästmiskatsed. Seda filmi võiks edukalt näidata … kommunismivastaseks propagandaks. Retsensioon] Rahvaleht, 1932, 19. I, 8, 3. Allk.: Ed. J. (Kino.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310448&nid=70586&frameset=1&slk=3

Rahvusvaheline filmivõistlus. [Eesti saadiku Pusta juhatusel … “Cidalc´i” Eesti komitee moodustati hiljuti Tallinnas. Selle juhataja on kirjanik Ed. Hubel, liikmed: Reinhold Kask, H. Kompus, Paul Olak ja Peter Parikas. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 2.II, 27, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s228405&nid=58713&frameset=1&slk=5

Kinofilmide sissetoomist piiratud. [Praegu annab Eesti Pank filmikontoritele, neid on Tallinnas 7, kuus välisvaluutat ainult 20.000 krooni eest. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 6. II, 31, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s184218&nid=58717&frameset=1&slk=1

Rahvalehe suur filmivõistlus. Kelleks on loodud Manuela. [“Rahvalehe” hääletamisvõistlus kinos “Gloria-Palace´is” etenduva filmi “Naine ärkab” põhjal. Hääletamissedel. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1932, 11. II, 18, 5, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s311753&nid=71595&frameset=1&slk=5

Manuela on päevakangelane. Film “Naise ärkamine” lööb laineid. Meie auhinnad kinosõpradele. [“Rahvalehe” hääletamisvõuistlusest. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1932, 13. II, 19, 5, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s313088&nid=71597&frameset=1&slk=5

Koolid normeerigu kinoskäimist. [Anti välja uus määrus, millega määratakse kindlaks kooliõpilaste ja alaealiste kinoskäimise kord. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 28. II, 50, 8.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s230601&nid=58736&frameset=1&slk=8

Filmilao asutamiseks [… Raekoja tänavale nr. 6 sai sihtasutis Eesti Kultuurfilm linnavalitsuselt loa. Laos võib korraga filmilinte hoida mitte rohkem kui 20.000 meetrit kinnistes nõudes. Lühisõnum] Vaba Maa, 1932, 3. III, 53, 7. (Tallinnast. Lühikesed teated.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s184839&nid=58739&frameset=1&slk=7

Esimene Eesti – Prantsuse ühisfilm. [Tallinna kino “Gloria-Palace´i” omanik paigutas kapitali filmiühingusse “Gloria-Film”. Valmis suur häälfilm “Seersant X”. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 22. IV, 94, 2, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s207475&nid=58783&frameset=1&slk=2

Helifilm otsaga Saaremaal. [Neljapäeval, 5. mail oli esimene helifilmi demonstratsioon Saaremaal, Kuresaare Eesti seltsi kinos. Lühisõnum] Vaba Maa, 1932, 6. V, 106, 6. (Saaremaalt.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s234416&nid=58795&frameset=1&slk=6

Kodumaa kroonika kinodes sunduslikuks. [“Eesti Kultuurfilm” kavatseb avada filmide lao. Läbirääkimised filmide vahetamiseks välismaaga. Kodumaa kroonikafilmide demonstreerimine ei too raha sisse. Kinod ei taha neid vastu võtta. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 11. VI, 135, 1. http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s205135&nid=58826&frameset=1&slk=1

Eesti keel New-Yorgi filmiateljees. [… “Metro-Goldwyn-Mayer” filmib uuesti … suurfilmi “Ben-Hur”. Uudiseks on see, et Eesti jaoks määratud filmikoopial vahepealkirjad valmistatakse otsekohe New-Yorgis, milleks siit eestikeelne tekst saadeti sinna. Sõnum] Rahvaleht, 1932, 6. IX, 105, 2. (Filmiuudised.) http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312729&nid=72012&frameset=1&slk=2 

Eestisse aasta jooksul 865 km filme. [Ametliku film-kontrollkomisjoni andmeid Eestis läinud kino-hooaja jooksul näidatud filmidest. Sõnum] Rahvaleht, 1932, 17. IX, 110, 2. (Filmiuudised.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312055&nid=72022&frameset=1&slk=2

Filmirull veereb Eestisse. Aastas veetakse meile sisse 800.000 meetrit filmilinti. [Eesti kinodes näidatavad filmid. Populaarseimad on Ameerika omad. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1932, 26. IX, 39, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s193804&nid=122288&frameset=1&slk=4

Filmikontorid lähevad üle eesti keelele. [Senini kasutas suurem osa välismaade filmiühingute kohapealseid osakondi ja esindusi ... peamiselt saksa keelt, … “Royal-film” juba varem ja “Metro-Goldwyn-Mayeri” Tallinna osakond võtsid nüüd tarvitusele eesti keele. Sõnum] Rahvaleht, 1932, 6. X, 118, 4. (Filmiuudised. “Tallinna pildinäitustelt”.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s307963&nid=72038&frameset=1&slk=4

Varsti häälfilmis eesti keel. [Need oleksid Theo Lutsu “Päikese lapsed” ja Ameerika “Universali” film “Ema süda”, milles Berliinis paari jao pikkuselt kavatsetakse ameeriklastele eesti keel “suhu panna”.Sõnum] Rahvaleht, 1932, 13. X, 121, 6. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306330&nid=72044&frameset=1&slk=6

25-a. filmi- ja kinotegevust. [Filmioperaator Voldemar Mannov pühitseb neljapäeval, 13. okt. oma filmitegevuse 25. a. mälestuspäeva. V. Mannov alustas oma tegevust filmi alal Moskvas, Prantsuse filmiühingu “Pathe” vene osakonnas, hiljem töötas Hanshonkovi ja Trankovi filmifirmade juures. 1915. a. alates töötab Tallinnas “Grand-Marinas”. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 13. X, 121, 6. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306330&nid=72044&frameset=1&slk=6

Kinoasjandus Eestis. Ameerika filmid esikohal. [Ühendriikide kaubandusdepartemendi aastaülevaates andmed filmide linastumisest Eestis. Arvulisi andmeid. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 15, XII, 295, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s239158&nid=58990&frameset=1&slk=4

Eesti Pank tilgutab välisvaluutat. [Filmikontorite sellekohaste palvete peale andis Eesti Pank lõpuks 10.000 kr. eest välisvaluutat filmide ostmiseks. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 22. XII, 151, 6. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s311940&nid=81895&frameset=1&slk=6

Theo Luts Soomes. [… Soome filmitööstuse viimast saavutist [“Meie pojad merel”] tahab Theo Luts sünkroniseerida eestikeelseks, et vennasrahva filmiteost näidata ka Eesti kinodes. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 22. XII, 151, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s311940&nid=81895&frameset=1&slk=6

1933

K. Liivo saabus Eestisse. 9. aprillil jõudsid kodumaale tagasi hrad K. Liivo ja V. Kopper, kes viibisid üks aasta välismaal väliseestlaste filmimise eesmärgil. Välis-Eesti Almanak, 1933, 1, 46. (Mitmesugust.) 

Allveesõda Soome lahes. Kuidas valmis saksa suurfilm “Hommikkoit”. Rudolf Forsteri mälestusi Tallinnast. [Filmiti Soome lahes Soome allveelaevadega. “Hommikkoit” on üks suurejoonelisemaid sõjafilme,   … esmakordselt pildistati allveelaevade põhjavajumisi veekindlalt klaaskuplisse monteeritud automaatselt töötava filmiaparaadiga. Artikkel] Esmaspäev, 1933, 9. I, 2, 4, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s198927&nid=122304&frameset=1&slk=4

Kuulsad filmitähed Eestis. Kes millal käis Tallinnas? … Kui Lilian Harvey ja Filly Fritsch pidid tulema … [Filmitähed nõuavad kohaletuleku eest nii kõrget hinda, mida kinoomanik ei suuda maksta. Eestis on viibinud ameerika filmitäht Richard Barthelmess ja Mihhail Vavitš Hollywoodist, Conrad Veidt incognito, rida vene kuulsusi. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1933, 9. I, 2, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s198927&nid=122304&frameset=1&slk=4

Kui  kaua püsib filmiarhiiv. [Haridus-sotsiaalministeerium pooldab filmiarhiivi loomise ja suurendamise mõtet, milleks edaspidi valmistatavad filminegatiivid seaduse järele peaksid maksuta minema haridus-sotsiaalministeeriumi kastada. Filme olevat tarvis tulevastele põlvedele vaatamiseks jätta kui tähtsaid ajaloolisi dokumente. Sõnum] Rahvaleht, 1933, 11. III, 30, 2. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s369631&nid=72121&frameset=1&slk=2

820 kilomeetrit filmi. [Kinohooaja lõpuks tehtud kokkuvõtete järele on Eestisse aasta jooksul sisse veetud 506 välisfilmi ja Eesti enda filmitoodangut tsenseerida antud 11 filmi. Sõnum] Rahvaleht, 1933, 6. VII, 78, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s307501&nid=72784&frameset=1&slk=1

Theo Luts Inglismaal. [Th. Luts on filmimehena välismail võitnud lugupidamise. Eestisse ta ei kavatse tulla, öeldes: ”On parem, kui prohvet töötab võõral maal.” Lühisõnum] Sõnumed, 1933, 19. VIII, 179, 3. (Ekraan ja lava.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s250915&nid=141478&frameset=1&slk=3

Kinod hädas lõbustusmaksuga. Maks igalt kinopiletilt? [Sõnumid] Sõnumed, 1933, 24. VIII, 181, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s184698&nid=141480&frameset=1&slk=5

“Metro-Goldwyni” schlaagerid. [“Metro-Goldwyn-Mayeri” Tallinna osakonna poolt Tallinnas näidatavatest filmidest. Sõnum] Sõnumed, 1933, 24. VIII, 181, 5. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s184698&nid=141480&frameset=1&slk=5

Üldlaulupeo film New-Yorgi kinodes. [Teatavasti helifilmiti üldlaulupidu “Fox” filmi poolt. Nüüd teatab Ameerika eestlaste ajakiri, et film on linastatud juuli lõpul New Yorgi Embassy News veel ekraanil, Times Squareil. Film jooksis seal nädalapäevad. Lühisõnum] Esmaspäev, 1933, 28. VIII, 35, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s220625&nid=122375&frameset=1&slk=1

“United Artists” sai Tallinnas esinduse. [Ameerika suurima filmiühingu “United Artists” (ühendatud näitlejad) esinduse Eesti ja Balti riikide jaoks sai enda kätte “Royal-Film” Tallinnas. Kokkuleppe loomiseks käis Tallinnas “United Artists´i” Euroopa peamanager J. A. Korpel. Lühisõnum] Sõnumed, 1933, 14. IX, 190, 2. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s207437&nid=141491&frameset=1&slk=2

Ikka Hollywoodi! Noor rahvas kipub filmi. [Filmiühingu “United Artists” Euroopa peamänedžeri Koerpeli külaskäigust Eestisse. Eesti neidude unistustest pääseda Hollywoodi. Pikem sõnum] Sõnumed, 1933, 23. IX, 194, 4, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s236391&nid=141497&frameset=1&slk=4

Filmivõistluse tulemusi. “United Artistsi” katse Tallinnas. [“United Artistsi” kohaliku esinduse polt korraldatud filmitüüpide võistluse tulemused. Esimesele kohale žürii paigutas 20-a. neiu Irene Baschkirovi Nõmmelt. Pikem sõnum] Sõnumed, 1933, 30. IX, 197, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s188354&nid=141500&frameset=1&slk=1

Ebaterve võistlus filmi alal. [Aktsiaselts “Tormoleni” ettevõtmistest. Lühisõnum] Rahvaleht, 1933, 31. X, 97, 1. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s314998&nid=72819&frameset=1&slk=1

Eesti “tagant esimene”. [Rahvusvahelise filmistatistika järgi on Eesti oma kinoasjanduse mõttes kaugele maha jäänud teistest kultuurriikidest, olles ühel tasapinnal vähekultuuriliste riikidega. Sõnum] Rahvaleht, 1933, 31. X, 97, 1. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s314998&nid=72819&frameset=1&slk=1

Inglise film murrab endale teed. Eesti kinode uus suund. [Välismaalt jõudis tagasi “Royal-Filmi” direktor L. Fallstein, kes külastas Euroopa filmitööstuse keskkohti. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1933, 9. XI, 101, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309971&nid=72823&frameset=1&slk=3

Kino ja kired. Vene pagulased külvavad maailma üle lagunemisbatsillidega. Kirgede osa inimelus. [Kokkuvõte dr. R. Tamme loengust Tartu rahvaülikoolis 19. XI 1933. a. Filmikunsti jagunemine 3 liiki. Nende mõju ja tähtsus. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1933, 21. XI, 273, 4. http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s172573&nid=59982&frameset=1&slk=4

Filmikontorid ühinevad. [Tallinnnas asub 8 filmikontorit: “Paramount”, “Metro-Goldwyn-Mayer”, “Tomson”, (“Fox-Filmi” esindus), “Rex-Film”, “Royal-Film”, “Capitol-Film”, “Super-Film” ja Tormolen. Kõik filmikontorid, välja arvatud Tormolen, on kokku leppinud enda huvide ühiseks kaitsmiseks. Lühisõnum] Rahvaleht, 1933, 19. XII, 118, 1. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312642&nid=72848&frameset=1&slk=1

1934

Inglise film marsib üle Euroopa mandri. [Eestis näidatakse käesoleval hooajal 20 Inglise filmi varasema 1-2 filmi asemel. Sõnum] Vaba Maa, 1934, 6. I, 4, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s227586&nid=60036&frameset=1&slk=2

Eestikeelseid helifilme … Meksikost. Septembriks kaks eestikeelset lühifilmi Tallinnas ekraanile. Lavastas J. Nõmmik koos Arkadi Boytleriga. [Filmid on valmistatud Ladina-Ameerika  suurima filmiühingu “Eurindia-Filmi” margi all … Meksiko lühifilmidele on eestikeelne osa, milles räägib J. Nõmmik, juurde filmitud. Joh. Nõmmik on Tallinnast Mehhikosse rännanud tantsuõpetaja. Sõnum] Rahvaleht, 1934, 25. VI, 73, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312030&nid=74071&frameset=1&slk=4

Eesti purjek Taani filmis. “Vanja” - Balti mere uhkus. Ainus raapurjek Eesti lipu all. 250 krooni päevas “filminäitlejana”. Barklaeva õnnetu reis. Kokk Laes uppus. Kuidas filmitöö läheb. [Taani filmiühing “Palladium” valmistab suurfilmi, mille tegevustik toimub Eesti laeva “Vanja” pardal. Selle meeskonnaliikme jutustus filmimisest. Ülevaade] Esmaspäev, 1934, 15. VII, 29, 4, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s235510&nid=119978&frameset=1&slk=4

Ameerika otsib Eestis filmiturgu. Uus Chaplini film tuleb Tallinna. Kavatsusel Rootsi-Eesti ühisfilm. [Ameerika suurema filmiühingu “United Artists” peaesindaja Skandinaavia ja Balti riikide jaoks Harald Aström viibis Tallinnas, et siin korraldada “United Artistsi” filmide levitamist eeloleval hooajal. Sõnum] Vaba Maa, 1934, 25. VII, 172, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s187074&nid=60312&frameset=1&slk=7

Millal Märska sõidab õppereisile? [Mõni aaeg tagasi korjati raha selleks, et filmioperaator K. Märska võiks sõita Ameerikasse õppima filmiasjandust. … K. Märska pole aga ikka veel läinud õppima filmiasjandust. Kuuldavasti Märskal on väljavaateid saada “Eesti kultuurfilmi” peaoperaatoriks, kui sündmustekroonika valmistamine saab Eesti kultuurfilmi” monopoliks. Lühisõnum] Rahvaleht, 1934, 24. IX, 112, 8. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s314963&nid=74254&frameset=1&slk=8

Valge lina kõlvatused. Tsensor vaatab filmi. Kaks “sinist” filmi, mis kärbiti. Lenini äralõigatud rusikas. [Filmitsensuur Eestis. Eestisse aastas toodavast 80 kilomeetrist filmist lõigatakse välja ainult 10.000 m ringis. Kärbituna jõudsid ekraanile näiteks filmid “Sinine ingel” ja “Sinine ekspress”. Artikkel] Esmaspäev, 1934, 21. X, 43, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s210166&nid=119992&frameset=1&slk=4

1935

Ojamaa, Lii. Film ja kino. [Kinoseadusest ja selle rakendamisest. Artikkel] Eesti Politsei, 1935, 8. VII, 4, 250-257.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=14984

Ülevaatlik film Tallinna sadamast. Insener Viikmani 15-aastase töö vili. [Tallinna kino “Bi-Ba-Bo´s” demonstreeritit neljapäeva ennelõunal kitsamale ringkonnale insener Viikmanni poolt vändatud filmi Tallinna sadamast. Sõnum] Kaja, 1935, 4. I, 4, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s272872&nid=110191&frameset=1&slk=7

Kinod ja filmid kultuursemaks. Kinode avamisel eesõigus omavalitsustel. Ametisse filmiinspektor. Kodumaa kroonika kinodesse. Kinoseaduse eelnõu anti ministritevahelisse komisjoni. [Kinoseaduse eelnõu kommentaar.] Kaja, 1935, 24. I, 21, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s279156&nid=110208&frameset=1&slk=4

Janson, A. Kino ja lapsed. Mis riik ja seltskond võiksid ära teha. [Lastele korraldatud filmid sageli ebasobivad. Nüüd lasteetendused lõpetati, kuna polnud tasuvad. Juhtkiri] Vaba Maa, 1935, 26. I, 23, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s225857&nid=60908&frameset=1&slk=2

Tammsaare, A. H. Veel kord kinost ja lastest. [Vastus A. Jansoni artiklile “Kino ja lapsed” ajalehes “Vaba Maa”, 1935, 26. jaan. Laste arenemisele oleks kasulikum ratsutada omatehtud kepphobuste seljas. Kas peab mudilasi harjutama nõudma lõbustusi samal ajal, kui leivaküsimus on paljudele lahendamata. Artikkel] Vaba Maa, 1935, 31. I, 27, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s191293&nid=60912&frameset=1&slk=5

Lastekino jätkub. [Linna koolivalitsuses ja hariduskomisjonis arutlusel lastekino probleemid. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 5. II, 31, 7. (Tallinnast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s228749&nid=61022&frameset=1&slk=7

“Rahvapoeg” - Läti esimene helifilm. Valmistuskulud ulatuvad 12 milj. sendile, produtsent on eestlanna. [Läti on jõudnud filmi alal Eestist ette, kuid kummalisel viisil on filmi produtsent, pr. Tshaikovsky, puhastverd eestlanna, abiellunud poolakaga ja nüüd valmistas Lätile esimese rahvusliku helifilmi. Filmi sisust ja tegemisest, lisatud ka eestlanna Tšaikovsky foto. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 23. II, 47. 8, foto. (Filmi maailmast.) http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s324018&nid=61038&frameset=1&slk=8

Õpilaskino korraldamisel. [Õpilastele hakatakse näitama kodumaiseid kultuurfilme. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 26. II, 49, 7. (Tallinnast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s215950&nid=61040&frameset=1&slk=7

Filmikomisjon määrati. Esimeheks kirjanik A. Adson. [Filmikomisjoni koosseis. Lühisõnum] Kaja, 1935, 26. III, 72, 1. http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s245542&nid=110511&frameset=1&slk=1

350 m. film Eestist. [Välisministeeriumi tellimisel valmistas Eesti Kultuurfilm 350 meetrilise tummfilmi, milles pildistatud Tallinn, Narva ja teised huvitavad provintsilinnad, ... Nüüd on kokku lepitud Euroopa Filmiga Stockholmis, kes sellest tummfilmist valmistab Eesti muusikaga varustatud helikoopiad … Filmi näidatakse Skandinaavia pealinnades ja provintsis, Belgias, Prantsusmaal jm. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 16. IV, 91, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s313759&nid=61107&frameset=1&slk=7

Kinomäärus hakkas maksma. Kodumaa kroonika sunduslikuks alates 10. maist. Filmiinspektorile laialdased võimupiirid. [Siseministri pooltt anti 27. aprillil kinomäärus, milline hakkab maksma avaldamisega Riigi Teatajas. Filmide välja- ja sisseveo load annab filmiinspektor. Asutusele või ettevõttele, kellele usaldatakse kinode varustamine kodumaa kroonikaga, annab selleks loa siseminister. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 29. IV, 100, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s279968&nid=61117&frameset=1&slk=3

Lahkarvamisi filmikomisjonis. Filmikomisjon teisel seisukohal kui filmiinspektor. Lärm Marlene Dietrichi filmi ümber. [Filmiinspektor A. Adson keelas filmi “Hispaania tantsijatar”, peaosas M. Dietrich, demonstreerimise Eestis. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 22. V, 120, 7. http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s220699&nid=61137&frameset=1&slk=7

Siseminister uuendas filmikomisjoni. [Uues komisjonis: A. Adson, E. Ojamaa, J. Tomson, A. Borkvell, K. Maranik, R. Övel. Esimeheks A. Adson. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 14. VI, 139, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s202882&nid=61156&frameset=1&slk=3

Filmide sissevedu kontingeeriti. Aastas lubatakse sisse tuua 240 filmi. [Sõnum] Vaba Maa, 1935, 6. VII, 157, 8. (Filmi maailmast.) http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s191386&nid=61174&frameset=1&slk=8

Õhulossid filmis. Väärtfilmi jaoks tuleb rahvast kasvatada. [Kino probleeme käsitlevaid kriitilisi kirjutisi seni äärmiselt vähe. Artikkel] Vaba Maa, 35, 11. VII, 161, 8. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s219643&nid=61179&frameset=1&slk=8

Lubati täiendavalt filmide sissevedu. [Ed. Tomson ja Ko-le lisaks 20 filmi, üleriiklikule kinoomanike seltsile 30 filmi. Filmide sisseveokontingent on 240 filmi. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 19. VII, 168, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s193994&nid=61186&frameset=1&slk=3

Neid näidatakse Ameerikas. [Eestis peatuvad ühe nädala ameerika filmioperaatorid, kes siin filmivad meie kaunimaid maastikke, muinsusi ja rahvatantse. Tantse instseneeris Tallinnas Harjumäel “Estonia” tantsurühm … Lühisõnum] Rahvaleht, 1935, 23. VIII, 99, 4, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s311477&nid=75550&frameset=1&slk=4

900 kilomeetrit filmi. Kellelt ja kui palju ostsime filme läinud hooajal. [Ülevaade filmikaubandusest Eestis läinud hooajal. Ameerika Ühendriikidest sissetoodud filmid moodustavad 61%. Nõuk. Venest toodi 11 filmi. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 19. IX, 221, 8. (Filmimaailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s238776&nid=61246&frameset=1&slk=8

Kinode maksustamine ümberkorraldamisel. Maksumäärad normeerimisele ja linnadele õigus kino sulgeda, kui maks tasumata. [Seni määrati kinodele lõbustusmaksu trahterimaksu seaduse alusel, kuid kinode suhtes oli seaduses lünk. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 19. IX, 221, 8. (Filmimaailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s238776&nid=61246&frameset=1&slk=8

Filmi “ristsed”. Tabav nimi loeb palju. Armastus ja romantika esikohal. Pealkirjad, mis ei pääse publiku sillme ette. [Kuidas valmib välismaa filmi eestikeelne pealkiri. Artikkel] Esmaspäev, 1935, 29. IX, 39, 9.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s223049&nid=120054&frameset=1&slk=9

Theo Lutsu 8 helifilmi. Kuidas käib eesti filmimehe käsi Soomes. Kutse tulla Balkani riikidesse tööle. [Theodor Luts on “Suomi-Filmis”  hinnatud kaameramees. Filminäitlejaks kutsuti Soome Ants Lauter. Artikkel] Esmaspäev, 1935, 20. X, 42, 4, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s167070&nid=120059&frameset=1&slk=4

Filmirahva koosviibimine Tallinnas. [Ülemaaline filmi- ja kinoringkondade koosviibimine Tallinnas Kunstihoones. Ball, järgmisel päeval arutati filmikontori loomist. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 1. XI, 258, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s196381&nid=61296&frameset=1&slk=8

Kultuurfilm. [Hiljuti näidati kooliõpilastele kultuurfilmi, kus oli stseen joomingust. On veel samaväärtuslikke alasid, mida võiks laiemale publikule tutvustada. Lühisõnum, karikatuurid] Vaba Maa, 1935, 21. XI, 275, 8, ill. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s202935&nid=61313&frameset=1&slk=8

Kodumaa film kahe tule vahel. Sundkroonika ei ole annud loodetud tulemusi. Kuna ühes sellega on kadunud võistlus filmitööstuses. Tarvis vaba võistlust filmide valmistamisel ja turustamisel. [Artikkel] Vaba Maa, 1935, 5. VXII, 287, 8. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s252107&nid=61326&frameset=1&slk=8

Janson, A. Kultuurfilm. Erilao asutamine Eestisse. [Filmide saamine Eestis sõltub peakontorist Riias, mida seal valitakse, sellega peab Eestis leppima. Tallinna peaks asutama kultuurfilmide kontori. Juhtkiri] Vaba Maa, 1935, 6. XII, 288, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s228863&nid=61327&frameset=1&slk=2

Eesti mees filmi sees. E. Martini töö Berliinis. Kohtamised staaridega. [Edmund Martin, kes õppis Viini kaubandusülikoolis, sai Saksa ja Austria filmiateljeedes tööd režissööri assistendina. Artikkel] Esmaspäev, 1935, 21. XII, 51, 4, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s177519&nid=120069&frameset=1&slk=4

K. Märska heliaparaadil “hääled sees”. [Filmioperaator K. Märska demonstreeris sihtasutus “Eesti Kultuurfilmi” juhatus-liikmetele oma helifilmi-ülesvõtteaparaadi töötamist. Aparaat heli andis, kuid kogu seadeldis vajab veel tublisti viimistlemist. Lühisõnum] Vaba Maa, 1935, 24. XII, 303, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s233750&nid=61342&frameset=1&slk=8

1936

Helifilmi-nädalaringvaade. Kuidas valmib “ajaleht helis ja pildis”. [Pikem sõnum] Raadio, 1936, 4. VI, 23 (264), 530.

Eestleasi filmis. Miliza Korjus – tulevane filmikuulsus. Edmind Martin režii-assistendina. [M. Korjuse väljavaated esinemiseks Metro-Goldwyn Mayer´i filmides ja E. Martini tööst Saksa ja Austria filmiateljeedes. Sõnum] Välis-Eesti, 1936, 20-21, fotod. (Ringvaateid välismail.)

Esimene Eesti helifilmi aparaat. [Fotol ka Eesti filmioperaatorid-instruktorid A. J. Eichelman ja V. Päts. Foto] Välis-Eesti, 1936, 1, 25.

Tallinna saabus “Miss Euroopa” 1935. Ta võttis osa oma esimese filmi “Patuoina” linastamisest. “Miss Euroopaks” on Soome kaunitar Ester Toivonen. [Lühisõnum] Esmaspäev, 1936, 11. I, 2, 2. (Läinud nädal.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s194516&nid=120073&frameset=1&slk=2

Eesti filmitööstuse a.-s. “Metro-Goldwyn-Mayer” asutati Tallinnas. [Seni teotses Ameerika filmiühingu “M-G-M” filmide levitamisega Eestis Riia aktsiaseltsi osakond. … otsustati Tallinnas asutada iseseisev aktsiaselts, tellides filmid otse Ameerikast nii et tulevikus ei tarvitse enam Riia osakonnale maksta komisjoni.Sõnum] Uus Eesti, 1936, 12. I, 11, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s202748&nid=62815&frameset=1&slk=7

Soomlased huvitatud Eesti filmiturust. Hõimude suured edusammud filmi alal. Ants Lauter ja Theo Luts soome filmides. [Soome firma “Suomi-Filmi” juures töötab peaoperaatorina T. Luts. Ants Lauter soome filmis “W.M.W.6”. Firma ei ekspordi filme Eestisse, kuna siin makstakse nende eest vähe. Ülevaade] Vaba Maa, 1936, 16. I, 12, 8, fotod. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s320869&nid=61359&frameset=1&slk=8

Hõimude juures filmitööl. “Suomi Film” ja Theo Luts. Kaamera ja lahe taga. [Theodor Lutsu tee filmiettevõtte “Suomi Film” teenistusse. Ants Lauter teeb kaasa Soome suurfilmis. Artikkel] Esmaspäev, 1936, 18. I, 3, 5, ill. Verny [Birkenfeldt.]
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266664&nid=120074&frameset=1&slk=5

Adson, Artur. Kino-kirjandus-teater-arvustus. Kirjandus lepitamisele kinoga. Film kirjanikkude arvustuse alla. Esimene Eesti kunstiline mängufilm vabariigi 20. aastapäevaks. [Kirjanikud peaksid arvustama filmi. Teatri eelistest kino ees ja vastupidi. Ka filmiloomingut tuleb juba pidada kunstiks. Artikkel] Uus Eesti, 1936, 16. II, 46, 4, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s215841&nid=62851&frameset=1&slk=4

Pullmann, Imre. Kino 40-a. juubelietendus Tallinnas. Näidatakse Lumier´i esimesi filme. [Kinematograafia algusaastatest. 19. veebr. korraldab “Alliance Francaise´i” Tallinna osakond kinos “Helios” piduliku juubeliaktuse “40 aasta Prantsuse kinot”. Artikkel] Uus Eesti, 1936, 19. II, 49, 11.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s241550&nid=62854&frameset=1&slk=11

Nelikümmend aastat Prantsuse kinos. Aktus kino “Helioses”. [Alliance´i Francaise´i Tallinna osakonna korraldusel toimus eile kino “Helioses” prantslase Louis Lumiere´i kui kinematograafi leiutaja juubeliaktus, … Huvitavamaks osaks aktusel kujunes Lumiere´i esimeste filmide demonstreerimine … Sõnum] Uus Eesti, 1936, 20. II [50], 2. (Pealinna uudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s288193&nid=62855&frameset=1&slk=2

Theodor Luts kuulub maailma klassi. Saksa filmilehe kiitev hinnang. [“Film-Kurier”, … annab haruldaselt hea tunnustuse eestlase Theodor Lutsu kui kaameramehe saavutustele Soome filmis “W M  W 6”. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 3. III, 51, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s241933&nid=61399&frameset=1&slk=8

Adson, A. Luule konservikarbis. Prantsuse moodsa tehnikafilmi “Magie du Fer-Blanc” puhul. [Kinematograafia 40. aastapäeva puhul korraldatud aktusel demonstreeritud prantsuse filmi “Raudpleki võlu” retsensioon. Eestis näidatakse vähe prantsuse filme, domineerivad saksa ja ameerika filmid. ] Uus Eesti, 1936, 3. III, 61, 8. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s194532&nid=62866&frameset=1&slk=8

Mõnda lahetagusest filmielust. Operaator Th. Lutsu usutlemas “Suomi-Filmi” ateljees. Th. Lutsul praegu vändata olev “Armuke” juba 10. mängufilm 3 aasta jooksul Soomes. Kiri “Uus Eestile” Helsingist. [Eestlasest filmioperaator Th. Luts oma tööst “Suomi-Filmi” juures. Ka Ants Lauteri esinemisest filmis “W.M.W.6”. Intervjuu] Uus Eesti, 1936, 5. IV, 94, 3, fotod. Allk.: A. P.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s272932&nid=62902&frameset=1&slk=3

Eesti filmiturg vajab ümberkorraldamist. Saksa filmide uputus. Teiste maade paremad filmid jäetakse filmikontorite poolt kõrvale. [Eestis aasta jooksul linastatud 182 filmi päritolu maade kaupa: Saksa 64, Austria 10, USA 52, Inglise 34, Nõukogude-Vene 3, Prantsuse 4, Poola 3, Ungari 2, Soome 2, Tšehhi 2, Itaalia 1. Artikkel] Uus Eesti, 1936, 5. IV, 94, 6. Allk.: K. L.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s272932&nid=62902&frameset=1&slk=6

Naine ja kino. Elu tuleb lappida filmipoest 25-75 sendi eest ostetud illusioonidega. [Naised käivad kinos meeleldi ja sageli. Põhjuseks soov veidikesekski unustada elumured. Seepärast eelistatakse enamuses banaalseid sentimentaalseid õnneliku lõpuga filme. Artikkel] Vaba Maa, 1936, 16. IV, 85, 8. Allk.: Killi. (Naine ja Kodu.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s225631&nid=61433&frameset=1&slk=8

Soome filmid Eesti ekraanile. Theodor Luts sõitis Saksamaale uut helifilmiaparaati ostma. Mida Lauterist arvati? [Jutuajamine “Suomi-Filmi” peaoperaatori Theodor Lutsuga. Ants Lauteri osa soome filmis “WMW 6” sai kiitva arvustuse osaliseks nii soome kui rootsi ajakirjanduses. Intervjuu] Esmaspäev, 1936, 18. IV, 16, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s258364&nid=120089&frameset=1&slk=4

Miks meile tuuakse tõlgitud filme? Saksa keele ainuvalitsus meie kinoekraanidel. [Eestisse sisseveetavatest filmidest esikohal on esikohal USA filmid, ¾ filmidest on aga saksa keeles. Põhjus – USA filmid tõlgitakse ja sünkroniseeritakse saksakeelseteks Saksamaal enne Eestisse toomist. Suurenenud on ka Austria filmide sissevedu. Õigem oleks algkeelsete filmide linastamine. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1936, 21. IV, 89, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s195206&nid=61437&frameset=1&slk=8

“Things to come” - tuleviku maailm. Kõigi aegade suurim film Tallinnas ekraanil. [USA-Inglise film H. G. Wells´i romaani järgi. Selle filmi suhtes filmiinspektor võttis tarvitusele temale filmiseadusega antud õiguse – vähendada kunstiliselt ja kõrgeväärtuslikult filmilt makse. Retsensioon] Vaba Maa, 1936, 28. IV, 95, 8, ill. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s216724&nid=61446&frameset=1&slk=8

Calvin, Harry. Miliza Korjus ja Greta Garbo Hollywoodis. Ameerika imetleb eesti lauljanna häält. Teised filmitähed ei salli “jumalikku Garbot”. “Uus Eesti” kirjasaatjalt Ameerikast. [Miliza Korjusele ei ole leitud tema häälele vastavat osa. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1936, 30. V, 146, 5, foto. http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s238869&nid=62954&frameset=1&slk=5

Provintsikinode olukord raske. Mida jutustab kinopidaja maakonnalinnast. Filme ei jatku, publikut vähe, maksud suured. [Artikkel] Vaba Maa, 1936, 16. VII, 158, 8. (Filmi maaailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s227103&nid=61652&frameset=1&slk=8

Kinosistumine nõuab rohkem aega. “Mammutfilmid”, mis tulevad Eestis ekraanile eeloleval kinohooajal. Kinoseansid venivad pikemaks filmide pikkuse tõttu. [Filmid näitavad pikenemise tendentsi ja rida suurfilme on kaks korda pikemad kui tänini. Filmid üle 100 minuti. Kinoseanss 3 ja pool tundi. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1936, 30. VII, 170, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s265129&nid=61664&frameset=1&slk=8

Tutvumiskäik Soome filmitööstusesse. Soomes ei ole sunduslikku kodukroonikat, kuid ometigi on  loodud head tingimused filmitööstuse arendamiseks.  Filmitakse võimalikult palju vabas looduses. [“Suomi-Filmi” tegevusest. “Suomi Filmi” peaoperaator on Theodor Luts. Artikkel] Vaba Maa, 1936, 30. VII, 170, 8, foto. Allk.: EeWe (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s265129&nid=61664&frameset=1&slk=8

Esimene plastiline film Tallinnas. [Ameerikast saadeti Eestisse näitamiseks film, millel kolm mõõdet. Filmi vaatamiseks kasutatakse prille, mille vasakpoolne klaas on roheline ja parempoolne punane. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 30. VII, 170, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s265129&nid=61664&frameset=1&slk=8

Soomes filmimist jälgimas. Paar stseeni päevas. Ülesvõtmiseks kulub vaid mõni sekund, ettevalmistuseks terve päev. Kes on tegevad soome filmis. [Filmivõtetest “Kosesõitja mõrsja” jaoks. Kaameramees on eestlane Theodor Luts. Ülevaade] Vaba Maa, 1936, 31. VII, 171, 8, fotod. Allk.: EeVe.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s219044&nid=61665&frameset=1&slk=8

“Kosesõitja mõrsjat” filmimas. Haaravaid ülesvõtteid kosesõidust. [Filmivõtete tegemisest parvesõidust koskedel ja kärestikel. Filmi kaameramees on Theodor Luts. Ülevaade] Vaba Maa, 1936, 1. VIII, 172, 8, fotod. Allk.: EeVe.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s213027&nid=61669&frameset=1&slk=8

Filmide tsenseerimismaks kõrgemaks? [Keskmiselt filmilt tuleb maksta 125 krooni. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 6. VIII, 176, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s207538&nid=61673&frameset=1&slk=8

Filmi kõnelev kuju. Pilk sünkroniseerimise saladustesse … [Eestis esitatavad Ameerika filmid on saksakeelse dubleerimisega, mis tehtud Berliinis. M. Korjuse esimene esinemine filmis oli näitleja dubleerimine, kel ei olnud lauluhäält. Artikkel] Vaba Maa, 1936, 6. VIII, 176, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s207538&nid=61673&frameset=1&slk=8

“Tuline päev” Soomes filmina. “Ruhnu” oli esimene eesti kultuurfilm, mis linastati välismaal. [“Ruhnu” linastamine Soomes tõendab, et häid kultuurfilme Eesti elust saab näidata ka meie naabermaades … Sõnum] Vaba Maa, 1936, 6. VIII, 176, 8. (Filmi maailmast.) http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s207538&nid=61673&frameset=1&slk=8

Suuna, P. Filmilinna müüride tagant. Saksa filmikeskkoha elu, mis suletud võõrastele. Kuidas sünnivad suurfilmid. Kuuldused Eesti suvitusolude odavusest ulatanud ka filminäitlejateni.[Ülevaade] Vaba Maa, 1936, 13. VIII, 182, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s187225&nid=61679&frameset=1&slk=8

Film ei meelitanud Palusalut. [Saksa firma “Klangfilm”, kes pakkudes oma helifilmiaparaati E. Kultuurfilmile müüa, lubas aparaadiga meile proovifilmi teha, filmides meie sportlasi Berliinis. Reedel helifilmiti meie korvpallimeeskond ja poksijad ühes esindajatega. Sõnum] Uus Eesti, 1936, 15. VIII, 219, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s284912&nid=63146&frameset=1&slk=7

Proovitöö rootsi filmiateljees. Laid-Türki helifilm valmis. Rootslased jäid meie näitlejate esinemisega rahule. Mailvi Laidi suur “lambipalavik”. [Milvi Laidi ja näitleja Türki filmimisest Rosundas. “Suomi-Filmi” eestlasest peaoperaatori Theodor Lutsu pilgu läbi. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1936, 26. VIII, 99, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s303391&nid=83768&frameset=1&slk=3

Eestikeelne laul Hollywoodi helifilmis. Eestlanna Miliza korjus asub varsti filmima. [“Metro-Goldwyn-Mayeri” filmiühingul on kavatsus valmistada Miliza Korjusega enne esimese suure filmi juurde asumist paar lühifilmi. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 3. IX, 200, 8. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s265303&nid=61697&frameset=1&slk=8

Filmide tsenseerimismaks 100% kallimaks. [Meetrimaks on tõusnud. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 3. IX, 200, 8. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s265303&nid=61697&frameset=1&slk=8

Filmid ja näitlejad hooajal 1936-37. Hollywoodi aukartus filmitsensuuri ees. Mida oodata Tallinnas esietendusele. Uusi andekaid filmijõudusid. [Ülevaade] Vaba Maa, 1936, 3. IX, 200, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s265303&nid=61697&frameset=1&slk=8

Filmiinspektsioon on üle koormatud. [Kinoomanikud ja filmikontorite pidajad kurdavad, et filmide tsenseerimisel on raskusi seetõttu, et filmiinspektor on tööga üle koormatud … Sõnum] Vaba Maa, 1936, 3. IX, 200, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s265303&nid=61697&frameset=1&slk=8

Kinoeeskava reguleerimise võimalusi. Mis kinoringkondades sellest arvatakse. Vaba Maa, 1936, 3. IX, 200, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s265303&nid=61697&frameset=1&slk=8

Värvilise filmi probleeme. Mitu suurfilmi ehtsates värvides. Uusi ülesandeid kinoskäija silmale. Milline Tallinna kino oma sisemuse värvilt sobib värvilise filmi näitamiseks? [Artikkel] Vaba Maa, 1936, 17. IX, 212, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s280625&nid=61709&frameset=1&slk=8

Kuhu kaldub meie filmiorientatsioon? [Sissetoodavatest filmidest esikohal Saksamaa, järgnevad USA ja Inglismaa. Ülevaade] Vaba Maa, 1936, 24. IX, 218, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s215192&nid=61718&frameset=1&slk=8

Kinosilm. [Adson, A.] “Mustlaslaager” Glorias. Kunstiline film Nõukogude-Venest. [Retsensioon] Uus Eesti, 1936, 27. IX, 262, 6. (Pilk filmilinale.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s278293&nid=63188&frameset=1&slk=6

Kuidas panna film kõnelema? [Aabitsatarkust helifilmist. Helifilmiaparaat ei ole enam “maailmailmaime.” “Vananenud” ja “moodsatest” süsteemidest. Eesti helifilmile eesti helifilmiaparaat. Artikkel] Vaba Maa, 1936, 19. XI, 265, 4. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306404&nid=61768&frameset=1&slk=4

Kinokeele krooniline tõbi. [… kinodes näidatavate filmide dialoogide tõlked ja pealkirjad on vigases keeles. Lohakus filmitõlgete tegemisel kestab edasi. … Lühisõnum] Vaba Maa, 1936, 19. XI, 265, 4. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306404&nid=61768&frameset=1&slk=4

Kinorahva koosviibimne. [Viies filmi- ja kinotegelaste koosviibimne peeti “Gloria-Dancingus”. Välismaa filmifirmade kohalike esindate ja kohalike kinoomanike nimed. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 23. XI, 268, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s226580&nid=61771&frameset=1&slk=5

1937

Peel, A. Kultuurfilm Balti riikides. Vaatlusi ja tähelepanekuid Soomes, Lätis ja Leedus. “Uus Eestile” kirjutanud Eesti Kultuurfilmi direktor A. Peel. [Ülevaade] Uus Eesti, 1937, 3. I, 3, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s219650&nid=63743&frameset=1&slk=6

Tartlanna saksa suurfilmis. [Elsa Wagner mängib majapidajanna osa filmis “Tütarlaps Irene”. Sakslanna, kes sündinud-elanud Tartus. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 14. I, 10, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s316805&nid=61812&frameset=1&slk=4

Soome filmi-orientatsioon. Erinevusi Eesti ja Soome filmielu vahel. Omaproduktsiooni hoogus suurenemine. Saksa film läheb Soomes tagasi. [Soome filmistuudios töötab tehnilise jõuna eestlane Theodor Luts.] Vaba Maaa, 1937, 14. I, 10, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s316805&nid=61812&frameset=1&slk=4

Lastele tõelised lastefilmid. “Lasteetenduste” senised eeskavamured. Uus suund lastele määratud filmide valmistamisel. [Saksamaa ja Nõukogude Venemaa on hakanud valmistama filme, kus tegelasteks lapsed. Neid on oodata ka Eesti ekraanile. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 21. I, 16, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s227460&nid=61818&frameset=1&slk=4

Marika Rökk pääseb ekraanile. [Filmiinspektor keelas ungarlanna Marika Rökki filmi “Ja sina, minu kallis, sõidad kaasa” linastamise kino “Gloria Palace´is”. Filmiinspektori otsuse peale kaevati filmikomisjonile …, vaatas filmi läbi ja otsustas filmi demonstreerimie anda vabaks. Lühisõnum] Vaba Maa, 1937, 21. I, 16, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s227460&nid=61818&frameset=1&slk=4

Eesti-Läti-Leedu filmikokkulepe. [Kolme Balti riigi Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmiti kokkulepe kultuur- ja lühifilmide vahetamiseks. Kokkuleppe eesmärgiks on vastastikku tutvustada naaberriikide maad, rahvust ja elu. Lühisõnum] Vaba Maa, 1937, 24. III, 68, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s225150&nid=62047&frameset=1&slk=4

Otsitakse eesti näitlejatare soome filmi. [Theodor Luts saabus Tallinna, et leida mõnd nooremat näitlejatari, kes oleks sobiv esinema soome filmides. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 14. IV, 83, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s232482&nid=62233&frameset=1&slk=4

Soomes valmib 14 mängufilmi. Theodor Luts läks o.-ü. “Suomen-Filmiteollisuus” juure. Armas Hirvonen väntab “Suomi Filmis”. [Theodor Lutsu viimane film “Suomi Filmi” juures oli “Abielumehe aseaine”. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1937, 14. IV, 83, 4, fotod. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s232482&nid=62233&frameset=1&slk=4

Muudatusi filmikomisjonis. A. Adsoni asemele O. Angelus. [Komisjoni liige Ojamaa siirdus siseministeeriumist rahvuskogu juurde. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 3. VI, 124, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s219473&nid=62273&frameset=1&slk=3

Ameerika filmirežissöör Tallinnas. Baltimeremaadest valmistatakse film. [Neljapäeval saabus lennukil Tallinna Ameerika suurima filmiühingu “Metro-Goldwyn-Mayeri” filmiprodutsent ja režissöör James A. Fitzpatrick. Mr. Fitzpatricku reisi eesmärgiks on tutvuda Balti mere äärsete maadega, et nendest valmistada ühine film. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 17. VI, 136, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s258193&nid=62285&frameset=1&slk=3

Rekordfilmid Eestis. Tarzan, Rose-Marie ja Sonny Boy. [Igal aastal linastatakse Eestis esietendusena üle 200 filmi. Populaarsemad filmid meie kinodes. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1937, 2. VII, 77, 4, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312648&nid=109254&frameset=1&slk=4

Jaotati 180 filmi sissevedu. Välismaalt sisseveetavate filmide arv väheneb. Kuidas jaguneb kontingent. [1. juulil algas kinodel ja filmikontoritel uus hooaeg, mille puhul hakkasid kehtima uueks hooajaks majandusministeeriumi poolt jaotatud sisseveo-kontingendid iga üksiku filmikontori kohta. Kontingente jaotati 20 protsenti vähem kui eelmisel hooajal, et piirata filmide liigset sissevedu. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1937, 7. VII, 79, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s311013&nid=109257&frameset=1&slk=3

Keelatud filme Eestis. [Arvulised andmed Eestis keelatud filmide kohta kolmel hooajal perioodil 1. aprill 1935 – 1. juuli 1937. Filmide keelamise põhjusi Eestis, Lätis ja Leedus. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1937, 11.VII, 184, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s240213&nid=64644&frameset=1&slk=7

Kinosilm. [Adson, A.] Möödunud hooaeg arvudes. Rembrant “Glorias”. [Kokkuvõte 1936/37. a. Eestisse imporditud filmidest. Iseloomulik on Saksamaal toodetud filmide suur osakaal. Pikemad sõnumid] Uus Eesti, 1937, 28. VII, 198, 6. (Pilk kinovalda.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s194740&nid=64658&frameset=1&slk=6

Kinosilm. [Adson, A.] Sisulisi ja kunstilisi märkmeid. Saksamaa. [1. apr. 1936. – 1. apr. 1937. a. Eestis näidatud saksa ja austria filmide ülevaade.] Uus Eesti, 1937, 1. VIII, 205, 6, foto. (Kinoülevaade.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s206449&nid=64665&frameset=1&slk=6

Kinosilm. [Adson, A.] Ameerika ja Inglise filmid Eesti kinodes. Väärtuslike kunsti- ja suurfilmidega võitis Ameerika möödunud hooajal esikoha. [Ajavahemikul 1. IV1936 – 1. IV 1937 Eestis linastunud inglise ja ameerika filmide iseloomustus. Ülevaade] Uus Eesti, 1937, 8. VIII, 212, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s248437&nid=64672&frameset=1&slk=6

Filmisensatsioone lahe tagant. “Distsiplineerimata sugupõlv” ja kuulsa luuletaja Runebergi armastuseromaan ekraanile. Soome filmitööstuse kõrgkonjunktuur. [Theodor Luts on filmi “Kui uni ja vari” peakaameramees ning lõpetamas võtteid filmi “Tuletikke laenamas” jaoks. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1937, 1. IX, 199, 4, foto. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s212914&nid=62084&frameset=1&slk=4

Mida filmis võib näidata ja mida mitte. Siseministri juhtnöörid kinoseaduse alal. [2. skp. kinnitas siseminister filmide impordi ja ekspordi kontrollimise juhtnöörid. Nende tutvustus. Juhtnöörid puudutavad ka filmide kärpimise ja keelamise korda.] Uus Eesti, 1937, 8. IX, 243, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s208689&nid=64704&frameset=1&slk=4

Luts, Theodor. Filmi valmimisest ja “filminäost”. Nipet-näpet praktilisest filmitööst. [Artikkel] Vaba Maa, 1937, 15. IX, 211, 4. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s234494&nid=62096&frameset=1&slk=4

Filmisensatsioone. Kahe suurfilmi välisvõtted Eestis. [Aktsiaselts “Ars-Film” Tallinnas sai ühelt Pariisi filmiettevõttelt järelpärimise võimaluse kohta filmida Eestis vene-aineline film “Johann Julm”. “Ars-Filmi” direktor L. Fallstein teeb küsimuse selgitamiseks väljasõidu Petserimaale. Vastuse annab Paul Sepp. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 22. IX, 217, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s215107&nid=62102&frameset=1&slk=4

Rohkem filmiringvaateid. Haridusnõunik J. Grüntali loeng: “Mida publik ootab ekraanilt?” [5. X esines filmitegelaste klubiõhtul ettekandega J. Grüntal. Kokkuvõte loengust. Rahvas on tüdinenud seiklusfilmidest, seepärast tuleks hakata suuremat tähelepanu pöörama tõsielufilmide tootmisele. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1937, 6. X, 271, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s244858&nid=64732&frameset=1&slk=2

Mida ootab publik ekraanilt. Haridusministeeriumi nõunik Jul. Grüntal filmiküsimustest. [Tuntud koolitegelane tõi oma kõnes filmitegelaste ühingu klubiõhtul “Seltskondlikus Majas” esile 6 põhimõtet, miks minnakse kinno, ja andis filmile suurema tähtsuse kui seda seni tehtud. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 6. X, 229, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s210511&nid=62114&frameset=1&slk=4

Filmid muutuvad paremaks. Hakatakse kontrollima filmide headust. Filmikontorid, kes toovad sisse halbu filme, võivad kaotada oma kontingendi. [Enne filmide ekraanile laskmist kontrollitakse, kas ta eetilisest, moraalsest ja poliitilisest seisukohast on meie vaatajale kohane. Kavas on ka hakata teadlikult suunama filmide importi. Sõnum] Uus Eesti, 1937, 23. X, 288, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s274181&nid=64749&frameset=1&slk=3

Hollywood teeb eestikeelseid filmitiitleid. Tallinn hakkab New Yorki varustama eestikeelsete filmitõlgetega. “Metro-Goldwyn-Mayeri” tähelepanu eesti filmiturule. [Nimetatud filmiühingu eesti osakonna nõudel tulevad ühingu suurfilmid edaspidi Eestisse eestikeelsete vahepealkirjadega. Ühingu euroopadirektor J. J. Letsch tutvub olukorraga Tallinnas. Artikkel] Vaba Maa, 1937, 3. XI, 253, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s198752&nid=61941&frameset=1&slk=4

Film, kino ja kirik. [Pealkirja all “Filme filtris” avaldab eesti katoliiklaste häälekandja “Kiriku Elu” Reginald A. Sorokini sulest artikli, milles analüüsitakse Tallinnas linastatud filme rooma-katoliku kiriku vaatevinklist. Ülevaade artiklist] Vaba Maa, 1937, 23. XI, 270, 4. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s203013&nid=61959&frameset=1&slk=4

1938

Angelus, Oskar. Kinoseaduse rakendamisest. [Uue kinoseaduse (RT 1932, 39, 356) kommentaar.] Politseileht, 1938, 4. VIII, 14, 350-354.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=11756

Filmi dialoog-tekstid ja filmiseadus. [Eestis näidatavatele filmidele oleks vaja sisse kopeerida eestikeelne tekst. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 8. II, 38, 6. Allk.: R. T.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s202704&nid=65612&frameset=1&slk=6

Üks eluvõõras paragrahv. [1938. a. näidati Eestis esmakordselt filme, millel eestikeelsed tekstid olid kopeeritud filmilindile USA-s. Siseministeerium teatas nüüd, et filmiseaduse § 9 põhjal ei ole selliste filmide näitamine lubatud. See paragrahv on aga vananenud ja takistuseks progressile. Artikkel] Vaba Maa, 1938, 8. II, 32, 4. Allk.: -k. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s196436&nid=62187&frameset=1&slk=4

Angelus, Oskar. Filmitsensuur Ühendriikides ja Inglismaal. [Moskva Kinoseadusega pandi meil kehtima filmide kontroll arvates 1. aprillist 1935. See kontroll asendab filmitsensuuri ja seda teostatakse filmidele sisseveoloa või väljaveoloa andmise teel. Ühendriikides ja Inglismaal on tsensuur detsentraliseeritud ja seetõttu ebaühtlane. Artikkel] Uus Eesti, 1938, 20. II, 50, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s278762&nid=65624&frameset=1&slk=4

Luts, Th. Soome oma-filmide edu. Hella Vuolijoel kolmas näidend filmi. Eesti operaatorid juhtivatel kohtadel. Soome film on sisult puhas ja ideeline. “Uus Eesti” filminurgale Soomest kirjutanud Theodor Luts. [Pikem sõnum] Uus Eesti, 1938, 22. II, 52, 6, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s243218&nid=65626&frameset=1&slk=6

“Aariaparagrahv” mõjutab Eesti filmiturgu. “Ufa” ja “Tobiase” esindused uute isikute kätte. Arno Koch – uustulnuk filmibranchis. Juudi kapitali asemele saksa kapital. [Natsliku Saksamaa juudivastaste seaduste tõttu pidid “Ufa” filmide esindaja Eestis Leon Fallstein  ning Saksa ja Austria filmide üürija Simon Rubinstein oma ameteist loobuma. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1938, 23. II, 45, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s289154&nid=62228&frameset=1&slk=7

Tuleb uus kinoseadus. Filmide sissevedu ühe keskuse kätte. Alaväärtuslike filmide linale pääsemist tõkestatakse. Lubatakse teostada ka ajutistel ja rändkinodel. 10 prots. lõbustusmaksust filmikapitalile. [Uus põhiseadus korraldab filmitsensuuri. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1938, 12. IV, 102, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s245646&nid=65682&frameset=1&slk=7

Moodustati filmikomisjon. [Uue kinoseaduse kohaselt on siseministri otsusega 5. maist moodustatud filmikomisjon, mille koosseisu kuuluvad: esimehena – Siseministeeriumi üldosakonna abidirektor O. Angelus, liikmetena – riikliku propaganda talitusest E. Kilgaste, Haridusministeeriumist V. Alttoa, sõjavägede staabist major A. Luts ja “Estonia” teatri näitejuht A. Lauter. Lühisõnum] Uus Eesti, 1938, 6. V, 124, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s227880&nid=65706&frameset=1&slk=5

Eestlane 16 aastat saksa filminäitlejaks. Tuli Eestisse veetma suvepuhkust. “Tartu on 17 a. jooksul võrratult muutunud ilusamaks”, räägib Ed. Rebane. [Intervjuu Eduard Rebasega] Rahvaleht, 1938, 1. VII, 97, 7, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s315814&nid=73312&frameset=1&slk=7

Sa ei tohi SEDA mitte näha. Mida filmitsensor keelab Eestis ja välismaal. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1938, 23. VII, 116, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s318093&nid=73338&frameset=1&slk=4

“Eestis tunneksin end kodus.” Ameerika filmimeestega vaatamisväärsuste jahil. Mehed, kes Eestile teevad propagandat. Värviline film kodumaast. [Eestist on valmistanud värvifilmi Rootsi-Ameerika laevaliini teenistuses olev Lewis A. Tilli (fotol). Hamburg-Ameerika liini auriku filmimees Bruno Parth on Tallinnas filmimas (fotol). Artikkel] Esmaspäev, 1938, 6. VIII, 32, 1, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s228629&nid=120538&frameset=1&slk=1

Eesti olümpiavõitjad filmilinal. Tuleb olümpiafilmi teine osa. [Filmis “Ilupidustus”, mis tuleb linale kinos “Helios”, näeme ka kolme Eesti olümpiavõitjat Palusalu, Stepulovit ja Luhaäärt. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 390. VIII, 237, 6. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s320759&nid=66262&frameset=1&slk=6

Rohkem kinolikkust! [Filmilt tuleb nõuda ehtsust ja sündmustiku näitamist. Repliik] Uus Eesti, 1938, 30. VIII, 237, 6. Allk.: L. S. (Pilk filmilinale.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s320759&nid=66262&frameset=1&slk=6

Demonstreeritakse filmi “Ameerika eestlesed”. [Tallinna koolides demonstreerib filmi Ameerika eestlaste delegatsiooni juht E. Veski. Kaheksasada jalga pikk film on vändatud Ameerika Eesti peakonsuli Karl Kuusiku poolt. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 30. VIII, 237, 3. http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s320759&nid=66262&frameset=1&slk=3

Kinohooaja lävel. [Eelseisvast kinohooajast. Sõnum] Rahvaleht, 1938, 3. IX, 152, 10. Allk.: E. W. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s325367&nid=73715&frameset=1&slk=10

Olümpiafilm. [Reedel demonstreeriti … Leni Riefenstahli juhatusel valmistatud olümpiafilmi teist osa … Näeme ka eesti sportlasi Kalev Kotkast, Kristjan Palusalu, Arno Luhaäärt ja Stepulovit. Sõnum] Rahvaleht, 1938, 3. IX, 152, 10. Allk.: E. W. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s325367&nid=73715&frameset=1&slk=10

Viis “lubatud viga”. [Ameerika filmidesse kopeeritakse eestikeelseid vahepealkirju juba Ameerikas. Sellise uuenduse võttis Eestis esimesena tarvitusele “Metro-Goldwyn-Mayeri” siinne osakond. Järelvalvevõimude poolt on asutud seisukohale, et kuni viis viga ühe filmi kohta võib olla.] Rahvaleht, 1938, 15. X, 188, 12. (Kodumaiseid uudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s383818&nid=84577&frameset=1&slk=12

Luts, Aksella. Soome minevik ja olevik filmis. Kakskümmend algupärast filmi aastas. Runebergi elu helisevale linale. Nimekad kirjanikud filmitööstuse teenistuses. Filminurgale kirjutanud Aksella Luts. [Kümme Soome firmat produtseerivad aastas ligi 20 filmi. Ringkäik suurimas filmitööstuses “Suomen Filmiteollisuus”, kus töötab ka Th. Luts. Pikem sõnum] Uus  Eesti, 1938, 18. X, 286, 6, ill. (Pilk filmilinale.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s316661&nid=67063&frameset=1&slk=6

Filmi-kokteel. [Filmipealiskirjadest koostatud vestluse, mille avaldame allpool, on koostanud Haapsalu kinoomanik Hans Laks tema kino 10-aastase juubeli puhul. Vestlus, mida autor ise nimetab “Filmide nimestik ehk trükiladuja unenägu” (H. Laks on ka trükikoja omanik ja trükib kõigile Tallinna filmikontoritele filmipealkirju) loeti ette ka Tallinna filmitegelaste koosviibimisel pühapäeval “Estonia” valges saalis.] Uus Eesti, 1938, 320, 6. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s258136&nid=66322&frameset=1&slk=6

Film Eesti koolidesse. Haridusministeeriumi ankeet koolides. Film, mis ei võta tuld ka tikuga süütamisel. Uus Eesti, 1938, 320, 6. (Pilk filmilinale.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s258136&nid=66322&frameset=1&slk=6

1939

Aasta parimad filmid Eestis. Esikoht ja ekraanirekord kuuluvad 1938. a. Jeannette MacDonaldi ja Nelson Eddy “Tütarlapsele kuldsest läänest”. [10 parimat tõsisesisulist ja 10 lõbusasisulist filmi.  Ülevaade] Uus Eesti, 1939, 10. I, 9, 6. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s227469&nid=66368&frameset=1&slk=6

Inglased vaimustatud Miliza Korjusest. “Suur valss” sel nädalal Tallinna. [Miliza Korjuse esifilmist “Suur valss”. Inglismaal vaid kiitvad arvustused. Sõnum] Uus Eesti, 1939, 10. I, 9, 6. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s227469&nid=66368&frameset=1&slk=6

Lühidalt huvitavat. Käesoleval aastal saab täis viis aastat filmiinspektori ametisse seadmisest. 3. veebruaril saab filmiinspektor A. Adson 50-aastaseks. [Lühisõnum] Rahvaleht, 1939, 21. I, 18, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s365551&nid=76381&frameset=1&slk=10

“Suur valss” veebruaris. [Miliza Korjuse esimene suurfilm “Suur valss” lastakse Tallinnas ekraanile veebruari algul. Huvi Tallinnas filmi vastu on nii suur, et “Metro-Goldwyn-Mayeri” kohalik esindus tellis filmikoopia telegraafi teel Hollywoodist välja ja laseb selle ekraanile nii ruttu kui võimalik.] Rahvaleht, 21. I, 18, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s365551&nid=76381&frameset=1&slk=10

Miliza Korjus täheseisusesse. [Hollywood, 21. jaan. “Metro-Goldwyn-Mayeri” filmiühingu juhatus otsustas võtta Miliza Korjuse tähtede-klassi (stardom). Aluseks oli tema esinemine filmis “suur valss”. Sõnum] Rahvaleht, 21. I, 18, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s365551&nid=76381&frameset=1&slk=10

Miliza Korjuse filmikarjäär. Tallinn ootab põnevusega tema “Suurt valssi”. Järgmine film “Veenus siidis”. [M. Korjuse värbamisest. Praegu viibib ta Hollywoodis, õpib inglise keelt, valmistub uuele tegevusele. Sõnum] Uus Eesti, 1939, 24. I, 23, 8, foto. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s222891&nid=66382&frameset=1&slk=8

Kuidas film saab eesti sõnad. Trükitud dialoogid kinoekraanil. Veidi filmitõlgetest. [Artikkel] Rahvaleht, 1939, 28. I, 24, 12. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s377900&nid=76867&frameset=1&slk=10

Määrati õppefilmikomisjoni liikmed. [Koolifilmi komisjoni esimeheks nimetati haridusministri abi V. Päts, esimehe abiks kooliosakonna direktor V. Alttoa. Sõnum] Uus Eesti, 1939, 3. II, 33, 8. (Uudiseid siseriigist.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s255791&nid=66392&frameset=1&slk=8

Miliza Korjus Tallinnas ekraanil. Eesti lauljatari esimene suurfilm “Suur valss”. [Filmi esilinastusel 6. II s. a. “Bi-Ba-Bos” olid aukülalisteks Miliza Korjuse sugulased. Sõnum] Rahvaleht, 1939, 7. II, 32, 1, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s311836&nid=77652&frameset=1&slk=1

“Väikesest inglist” suureks staariks. Miliza Korjuse edutee. Kuulsa lauljatari elu Hollywoodis. [Artikkel] Rahvaleht, 1939, 7. II, 32, 4, 8, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s371507&nid=77652&frameset=1&slk=4 ja järg:
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s371507&nid=77652&frameset=1&slk=8

Miliza Korjuse film “Bi-Ba-Bos”. [M. Korjuse laitmatu esinemine nii mängulises kui laululises osas filmis “Suur valss”. Sõnum] Uus Eesti, 1939, 7. II, 37, 6. Allk.: L. S. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s207270&nid=66396&frameset=1&slk=6

“Suur valss” Pariisi ooperis. [Eestlanna Miliza Korjuse filmile “Suur valss” saab Pariisi osaks tähelepanu. Sõnum] Rahvaleht, 1939, 11. II, 36, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s378150&nid=77729&frameset=1&slk=10

Filmikroonika kajastab ajavaimu. [Sündmustekroonikal on kinoekraanil küllaltki suur osa ruumi. Kroonika kajastab seda, mis parasjagu päevakorral, …] Rahvaleht, 1939, 6. V, 106, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s376970&nid=78792&frameset=1&slk=10

Eesti publikul on, mida vaadata. Tallinnas filme varuks kuni uue aastani. Filmide teekond Eestisse on muutunud keerulisemaks. Milliseid filme on oodata esietendusele. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1939, 9. IX, 212, 10, fotod. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s379560&nid=73521&frameset=1&slk=10

Pilk ekraanile. [Filmiinspektor A. Adson, kelle poole pöördusime ülevaate saamiseks meie praegusest filmiturust, seletas “Rahvalehele” järgmist: …] Rahvaleht, 1939, 28. X, 254, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s372029&nid=74101&frameset=1&slk=10

Filmikaameraga sõjamöllus. Eesti Vabadussõjast ei tehtud filmivõtteid, sest puudusid filmiaparaadid. Prantsuse propagandafilmid Maailmasõja ajal Saksa maa-aladel. Film on kujunenud tõhusaks propagandavahendiks. [Artikkel] Rahvaleht, 1939, 28. X, 254, 10. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s372029&nid=74101&frameset=1&slk=10

Kunstnik Lepwalts Argentinas filmitöös. Eestlane, kes joonistab filmidekoratsioone. Kuidas sünnib Lõuna-Ameerikas film. [Eesti kunstnik Rudolf Lepwalts, kes mõni aeg tagasi lahkus kodumaalt otsima välismaal lahedamaid töövõimalusi, elab juba 6. aastat Lõuna-Ameerikas. Ta töötab praegu Argentiina suures “Valle”-filmi kontsernis ja on oma eluga rahul. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1939, 25. XI, 278, 10, fotod. Allk.: W. H. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s372754&nid=74151&frameset=1&slk=10

Filmitäht käib läbi tsensorifiltri. Ameeriklaste arvates on Eesti filmitsensuur liig karm. Hommikused kinoseansid ühele inimesele. Filmid ja stseenid, mis meie publikule jäävad nägemata. [Filmitsensuuri põhimõtted. Eesti filmiinspektori Artur Adsoni ja tollikorraldaja J. Hoidorfi töö. Artikkel] Esmaspäev, 1939, 2. XII, 48, 5, ill. Verny [Birkenfeldt.]
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s254723&nid=120611&frameset=1&slk=5

Peel, A. Filmi kasutamisvõimalusi sõjaväes. [Õppefilmid ja meelelahutusfilmid. Loetelu filmidest, mis valmistatud sõjaväest või seisavad sõjaväega ühenduses. Artikkel] Sõdur, 1940, 13. I, 1-2, 6-9.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=16204

1940

Filme Ameerika eestlastest ja New Yorgi maailmanäitusest demonstreeris 10. dets. 1939. a. Tallinna Kaitseliidu võimlas end. Eesti peakonsul New Yorgis K. Kuusik, kes esines ka selgitava kõnega. Film kujutas Ameerika eestlaste kultuurielu keskusi ja nende tegevusalasid, samuti huviküllaseid vaateid New Yorgi linnast. Välis-Eesti, 1940, 1, 27. (Mitmesugust.)

Film tuleb Eestis “ümberristimisele”. Kuidas muudetakse Tallinnas filmide nimesid. Eesti kinomehed tihti leidlikumad kui välismaa filmidirektorid. [Artikkel] Rahvaleht, 1940, 6. I, 5, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s375336&nid=74472&frameset=1&slk=10

“Suure valsi” lõpp Eestis. [Hiljuti Tallinnas kino “Saturnis” olnud kahjutule puhul hävis ka kaks suurt filmi: Miliza Korjuse “Suur valss” ja “Marco Polo seiklused”. … kuna Eestis oli olemas ainult üks koopia selles filmist ja uue koopia tellimine end ei tasu, ei tule “Suur valss” Eesti kinodes enam ettekandmisele. Lühisõnum] Rahvaleht, 1940, 13. I, 11, 10. (Filmi maailmast. Uudiseid kinolinalt.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s369755&nid=74595&frameset=1&slk=10

Filmiinspektor tsenseeris filme. [Filmiinspektor vaatas läbi ja lubas ekraanile Nõuk. Vene seni suurima lavastusega ajaloolise filmi Minin ja Požarski”, …] Rahvaleht, 1940, 27. I, 23, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s368896&nid=73776&frameset=1&slk=10

Eestile määratud filmid merepõhja. [Hiljuti saabus Tallinna teade, et kolm Tallinna jaoks määratud filmi on teel New Yorgist Eestisse põhja lastud kaubalaevadega läinud merepõhja. ...] Rahvaleht, 1940, 27. I, 23, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s368896&nid=73776&frameset=1&slk=10

Esimene korraldus filmi alal Eestis. [Määrusega 6. novembrist 1919. a. keelas sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner ilma loata filmimise sõjaliinil ja tagalas. Sõnum] Rahvaleht, 1940, 77, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s308935&nid=75317&frameset=1&slk=10

Jaan Jaago mängib filmis. [Kinos “Helios” jookseb praegu saksa film “Nanette”, mis eesti publikule on erakordne selle poolest, et  selles mängib tuntud elukutseline matimees Jaan Jaago. Lühisõnum] Rahvaleht, 1940, 77, 10, foto. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s308935&nid=75317&frameset=1&slk=10

Kõneldakse rahvasulastest … Konstantin Märska. Üks tõestitõsine filmimees. [Tummfilmi ajastul on K. Märska vändanud meil üle kümne mängufilmi, ... Ta on teinud endale head nime Saksamaal ja Soomes, konstrueerinud oma helifilmiaparatuuri. Nüüd töötab “Kultuurfilmi” juures. Artikkel] Esmaspäev, 1940, 13. IV, 15, 7, ill. Allk.: Siil.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s176727&nid=120744&frameset=1&slk=7

1000 filmi tõlkija. [ Eestis ainulaadse töömahu on saavutanud filmiringkondades hästituntud Georg Pärnapuu, kes on tõlkinud pealkirju ja dialooge 1000 filmile. Georg Pärnapuu on filme eesti keelde tõlkinud filmikontoritele: “Metro-Goldwyn-Mayer”, “Parafilm”, Ars-Film” ja “ÜKS-Film”, ... Sõnum] Rahvaleht, 1940, 30. IV, 101, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312666&nid=75370&frameset=1&slk=10

“Filmikevad” Tallinnas kinodes. [Tallinna kinod on suutnud end varustada rea heade filmidega, nii et sõjaolukorrast hoolimata esietenduskinod ka vastu kevadet linastavad suuri filme.] Rahvaleht, 1940, 30. IV, 101, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312666&nid=75370&frameset=1&slk=10

Filmitõlkija juubel. [Niiütelda juubeliarvuni on jõudnud tuntum filmide tõlkija Eestis Georg Pärnapuu. Koguarvult on ta seni eesti keelde tõlkinud 1000 mängufilmi dialoogid, arvestamata rohkeid nädalakroonikaid ja teisi lühifilme. … Inglise, saksa ja prantsuse filmide kõrval on G. P. tõlkinud ka poola filme ning ühe ukrainakeelse filmi. Sõnum] Uus Eesti, 1940, 30. IV, 115, 6. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s267783&nid=67792&frameset=1&slk=6

Eesti filmieksport iseseisvaks. Saksa riikliku filmikoja ekspordikomissar Eestis. [Viimastel päevadel viibis Eestis Saksa riikliku filmikoja ekspordikomissar dr. Schwartz, kes sõlmis siinsete filmikontoritega kokkuleppe saksa filmide otseseks müümiseks Eestisse. Seni oli Eesti, Läti ja Leedu filmiimpordi keskkohaks Riia. Sõnum] Rahvaleht, 1940, 19. V, 124, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310196&nid=77940&frameset=1&slk=3

Film”Nõukogude Eesti” ekraanile. [Nõukogude Liidu rahvakomissaride nõukogu juures asuv filmikomitee valmistas kolm kunstilis-dokumentaalset filmi: “Nõukogude Eesti”, “Nõukogude Läti” ja “Nõukogude Leedu”. Filmides näidatakse valimisi Eesti riigivolikogusse ja Läti ning Leedu seimi, ajaloolisi rahvaesinduste istungeid 21. ja 22. juulil, kus välja kuulutati nõukogude võim. Sõnum] Esmaspäev, 1940, 10. VIII, 32, 10.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s199687&nid=120778&frameset=1&slk=10

1944

Kultuurfilmitund kino “Glorias”. [Kindralkomissariaadi propagandaosakond korraldab igal kuul ühe kultuurfilmitunni, mis on seni saanud publiku hulgas elava tähelepanu osaliseks. … kava oli koostatud peamiselt mitmekesisuse põhimõttel.] Eesti Sõna, 1944, 1. VII, 150, 4. (Kultuurielu.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s206514&nid=233694&frameset=1&slk=4

 

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu teemakartoteek “Eesti ajakirjanduse artiklid 1918 – 1944”  UDK 791.44  Filmikunsti üldküsimused. Filmitsensuur.