Avaleht

UDK 791.44 E  Eesti filmid. Filmikontorid
Eesti Rahvusraamatukogu teemakartoteek “Eesti ajakirjanduse artiklid 1918 – 1944”

1920

Kinofilm “Estonia” proovietendusel. [“Kalevala” kinos viibisid eila kell 4 p.l. mitmed staabiohvitserid, sõjaminister Hanko, aja- ja näitekirjanduse esitajad. Piltide seas olid ülesvõtted asutava kogu avamisest 23. aprillil, asutava kogu uue hoone hitamisest, Tartu rahuläbirääkimisest, Eesti rahusaatkond, esimene õhupost, kadettide ja soomusrong nr 2. paraad, “Kalevi” kergejõustiku võistlused, Inglise laevastik Tallinna lahes, ühe Inglise madruse matused ja Tallinna ilusamad kohad. Lühisõnum] Tallinna Teataja, 1920, 27. II, 46, 1. (Tallinna sõnumid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s199566&nid=266083&frameset=1&slk=1

Eesti kinolindil [... on juba oma ajalugu. Ühel ajal Vene linditööstusega (1913/15) tehti ka Eestis sellega esimesi katseid. … Esimeseks Eesti filmiks tuleb küll Pääsukese kinopilti pidada, nime all “Karujaht”, mis koduste abinõudega Tartus oli valmistatud. Edasi peab nimetama vennad Märskade ettevõtet, kes Eesti sündmusi pildistama hakkas, neid siin valmis töötades. Viimastega ühinesid fotograafid vennad Parikas´ed ja asutasid kinotööstuse ühingu “Estonia-Film”, … Sõnum] Tallinna Teataja, 1920, 1. III, 48, 3 (Tallinna sõnumid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s191486&nid=266085&frameset=1&slk=3

“Estonia filmi” proovipiltide näitus kinoteatris “Kalevas”. [Eila kell 4 p.l. oli kinoteatris “Kalevas” esimese Eesti kinofilmitehase “Estonia film” piltide  proovinäitus. Vaatama olid palutud valitsuse, sõjaväe esitajad ja ajakirjanikud. Näidati üle 10 kinopildi, mis kõik meie oma kodumaa viimase aja sündmustest valmistatud. Esimesena ilmus näitelinale kadettide paraad … Sõnum] Kaja, 1920, 3. III, 49, 1. (Päevauudised.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s187981&nid=90716&frameset=1&slk=1

Гранд-Марина  [25. VIII] . Борятся: Черная маска и Офриль … Синяя маска и Тигане … Шнейдер и Домберг … На экране: … Новость! Эстонская хроника, передача креста свободы гор. Вердену представителем Эстонского правительства. [Kuulutus.] За своб. Рос., 1920, 25. VIII, 22, 4.

Väljaannet За свободу России või За свободную Россию ei leitud. On andmed ajalehe kohta: Свобода России : литературно-политическая газета : орган независимой демократической мысли / ред. В. К. Тронесевский, 1919-1920 (Ревель : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus)                                                                                                                 

1921

Kinoülesvõtted [... 8. mai karnevaalist, Tallinna spordivõistlustest ja hiljutiste Soome külaliste tulekust Tallinna, on valmis ja tulevad, võib olla, juba pühade ajal ekraanile – arvatavasti “Kalevas”. Lühisõnum] Tallinna Teataja, 1921, 14. V, 109, 5. (Tallinna sõnumed.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s261518&nid=266295&frameset=1&slk=5

Esimesed katsed Eesti kinopiltidega. [O.-ü. „Estonia Film“ on kokku seadnud uue kino-naljapildi „Armastuse pisielukas“. See on teine katse Eesti kinopiltidega, kui silmaspidada aastate eest Tartus etendatud kinojanti „Karujaht“. Lühiõnum] Kaja, 1921, 28. VI, 142, 3. (Päevauudised.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s216947&nid=90832&frameset=1&slk=3

Estonia-Filmi uus naljatükk. [Eila õhtul kanti kinoteatris Passashis ... uus naljapilt „Armastuse pisielukas“ kutsutud võõrastele ette. Ülesvõtet võib tehniliselt võrdlemisi kordaläinuks pidada ... Teine asi on naljapildi sisulise väärtusega, mille kohta küll suurema nõudmisega tohiks esineda. Sõnum] Kaja, 1921, 29. VI, 143, 5. (Tallinna sõnumid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s202877&nid=90833&frameset=1&slk=5

1924

Peatükk Eesti ajalugu kinolinale. Pildistamisega tehakse algust homme Keila-Joal. [Näitlejatest ja kunstiharrastajaist koosnev ringkond tahab kinolinal jäädvustada ununenud rahvakombeid. Sõnum] Rahvaleht, 1924, 26. VII, 57, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s313910&nid=69547&frameset=1&slk=1

Uuemad Eesti kinofilmid. „Filmiklubi“ asutamisel. [Eesti filmi „Mineviku varjud“ filmimine lõppjärgus. „Estoonia-Filmi“ poolt on valmistatud „Filmikaameraga ümber Eesti“. Sõnum] Rahvaleht, 1924, 6. IX, 69, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306078&nid=69582&frameset=1&slk=4

„Filmikaameraga läbi Eesti.“ [„Rekordis“ jookseb praegu o.-ü. „Estoonia-Filmi“ esimene algupärane suurteos „Filmikaameraga läbi Eesti“. See on õieti vaatepillt 8 osas, 4600 meetrit pikk, väga asjatundlikult, maitserikkalt ja hoolega valitud pildistustest kokku seatud. Sõnum] Rahvaleht, 1924, 13. IX, 71, 7. (Teater ja kino.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310777&nid=69585&frameset=1&slk=7

Mark püsib. Väljamaalane Eestis piiskopiks. Põllutöönäitus Tallinnas. Viljade seisukord rahuloldav. Pealinn piiride laiendamisega hädas. Kaks kunstinäitust korraga. Esimene suurfilm Eestist. ...  [„Estonia Film“ sai valmis oma esimese suurfilmi, mis 4600 meetrit pikk ja kujutab Eesti elu maal ning linnas. Filmi näidatakse praegu Tallinna kinodes, kust ta väljamaale läheb, et Eestit seal kinolõuendi kaudu tutvustada. Lühisõnum] Esmaspäev, 1924, 15. IX, 37, 2. (Läinud nädal.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s238888&nid=121070&frameset=1&slk=2

500 mtr. Eesti naljafilmi „Shimmy-poisi korteriäpardused Tallinnas“. [Uue teoksil oleva filmi süžeest. Operaator on hr. Märska. Näitlejatena teeksid kaasa ka tuntud sprtlased, peaosas maadleja Ed. Pütsepp ja kordniku osas raskekaalu tõstja K. Raag. Sõnum] Rahvaleht, 1924, 27, IX, 75, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310415&nid=69600&frameset=1&slk=1

1925

Eesti natsionaal filmi uus lavastus. [Stsenaariumi Venemaa elust enne ja peale Tartu rahulepingu sõlmimist kirjutas N. Root. Režissöör Paul Sehnert, operaator K. Unt. Film läheb maksma umbes 1 miljon marka. Finantseerib E. Seim. Pikem sõnum] Sõdur, 1925, 2. V, 16, 398. Allk.: J. (Kino.)http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=16914

„Tsheka komissar Miroschtshenko“. [Draama Eesti optantide elust Nõukogude Venes 1920. aastal, 6 vaatuses. Regie: P. Sehnert, manuskript: N. Root, operaator: R. Unt. Osades M. Lepper, pr. Vassiljeva, prl. Jürisson, K. Raag, L. Puhoff. Retsensioon] Sõdur, 1925, 30. V, 21, 525-526. Allk.: Jv. (Kino.)http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=16924

Filmistuudio hakkab jälle töötama. [„Eesti Nationaal-Filmi“ juures olev kinostuudio, mis viimase Eesti pildi „Tsheka komissar Mirostshenko“ filmimise puhul ajutiselt oma tegevuse katkestas, on nüüd omale Viru tänaval uued ruumid leidnud ja algab neil päevil uuesti õppetegevust. Õpetajaks on endiselt  ... hra Ljubowsky, ... Lühisõnum] Rahvaleht, 1925, 1. VII, 52, 3. (Pealinna kaja.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306313&nid=69680&frameset=1&slk=3

Kibe töö „Eesti Hollwoodis“. [„Taara-Film“ väntab Tartus ajaloolist filmi „Esimese öö õigus“. 10-jaolise draama peaosades Puhmas, Melsas-Lukk, Möller, Kirschenberg, maadleja Tigane jt. Operaator J. Silis. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1925, 17. VIII, 33, 8, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s199276&nid=121121&frameset=1&slk=8

„Esimese öö õigus“ lõpeb neil päevil. [Neil päevil viibis osa o.-ü. „Taara-Filmi“ näitlejaid ühes lavastaja ja operaatoriga Tallinnas, kus draama oma mänguga ka lõpeb. Filmiti sadamas ja „Aeronauti“ lennukeid. Lühisõnum] Rahvaleht, 1925, 27. VIII, 72, 7. (Uudised Eesti filmiilmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306554&nid=69711&frameset=1&slk=7

„Kalevipoeg“ linale. [Lavastaja B. Kusbock töötab juba kauemat aega meie rahvaeepose „Kalevipoja“ manuskripti kallal. Lühisõnum] Rahvaleht, 1925, 27. VIII, 72, 7. (Uudised Eesti filmiilmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306554&nid=69711&frameset=1&slk=7

„Esimese öö õigus“ valmis. Jälle ajalooline film! Õnnetus lavastajaga. [„Taara Filmi“ uus film. Õnnetus lavastaja hra B. Kusbockiga. Lühisõnumid] Rahvaleht, 1925, 22. IX, 83, 2. (Teateid Eesti Hollywoodist.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s301912&nid=69722&frameset=1&slk=2

Rahvuslikud suurteosed filmi ja pedagoogika alal. [Filmistuudiod „Natsionaal“ ja „Taara“ võistlevad omavahel. Film „Esimese öö õigus“ keelati koolinoorsoole, mis aga koolivalitsust pahandas. Veste] Vaba Maa, 1925, 15. XI, 266, 7. Allk.: L. Artikkel ei ole leitav.

1926

„Vaba Maa“ film Tartus. [Tänasest peale algab „Vaba Maa“ suur reklaamfilm oma rännakut kodumaa linnades. Lühisõnum] Esmaspäev, 1926, 28. VI, 26, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s215147&nid=121285&frameset=1&slk=1

„Filmkaameraga läbi Eesti“. [See on algupärane film, mis nüüd ümbertöötatult jookseb tänasest peale „Estonia-Filmi“ kinoteatris „Rekord“. Lühisõnum] Rahvaleht, 1926, 7. IX, 105, 3. (Kinod.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s317472&nid=70036&frameset=1&slk=3

„Suur tumm“ Eestis. Mõnda meie filmitööstuse arenemiskäigust. Kas võib olla tulevikku meie filmitööstusel. Uus Eesti film Eesti „Jackie Cooganiga“. [Ülevaade] Rahvaleht, 1926, 23. IX, 112, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s308385&nid=70043&frameset=1&slk=5

„Keila sõda“ filmil. [„Verine Keila sõda“, kus kaitseliit Tallinna vaenlase küüsist päästis, jäädvustati kinolindil sõja kõige põnevamatel silmapilkudel. Kaitseliidu manöövritel Keilas. Lühisõnum] Rahvaleht, 1926, 21. X, 124, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s307570&nid=70057&frameset=1&slk=3

Ajaleht – kino. Päevasündmuste filmimine Eestis. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1926, 16. XI, 135, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312240&nid=70068&frameset=1&slk=4

„Vaba Maa“ maksuta kinoetendused ... [Iga õhtu ... näidatakse Rüütli ja Harju tänavate nurgal maksuta seda kinopilti, mis „Vaba Maa“ algatusel suvel filmiti. Film on üle kahetuhande meetri pikk. Kõige suurem kinopiltidest, mis Eestis siiamaani filmitud. Sõnum] Esmaspäev, 1926, 6. XII, 49, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s211961&nid=121310&frameset=1&slk=3

1927

Moodsa politseitüübi poole. Sportline kasvatus Eesti politseis. Jiu-jitsu, nägematu relv enesekaitseks. Eesti politsei filmis.[Kunagisest abitust miilitsast on kujunemas oskustega ja osav politseinik. 1925. a. asutatud politseikoolis kõrgel järjel kehaline treening. Lõpetamisel on kinofilm „Politsei filmis“, mis näitab kehalise kasvatuse läbiviimist politseis ühenduses tegeliku teenistuse igapäevsusega. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1927, 12. XII, 50, 4, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s192908&nid=121365&frameset=1&slk=4

1928

On Eesti filmitööstusel väljavaateid? Suurfilmid käivad üle jõu, rohkem tähelepanu väikefilmidele. Kus on meie nädalaülevaade? Oma filmitööstus vajab kaitset. [Ülevaade] Rahvaleht, 1928, 12. I, 5, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310639&nid=70733&frameset=1&slk=4

„Eesti St. Moritzist“. Viimaseid tagajärgi. Sõja ja siseminister Tapal. [Tulemused patrullijooksus koos laskmisega. Politseinike, sõjaväelaste ja kaitseliitlaste suusavõistlused 18. ja 19. veebruaril. Kõik võistlused filmiti Tartu Sirius-filmi poolt. St. Moritzis toimus sel aastal taliolümpiaad. Sõnum] Esmaspäev, 1928, 20. II, 8, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s170101&nid=121375&frameset=1&slk=3

Kindralstaap ostis filmi „Noored kotkad“. [Kindralstaabil on käsil õppefilmide soetamine kaitseväe väljaõppeks. Õppefilmina kasutatakse ka Tartus asuva „Siirius-Filmi“ poolt valmistatud eesti sõjafilmi „Noored kotkad“ katkendeid. Lühisõnum] Rahvaleht, 1928, 17. III, 33. 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s315500&nid=70761&frameset=1&slk=3

A. Luts. Eesti filminäitlejanna. [A. Luts sõidab lähemail päevil Berliini ja Pariisi. Sõnum] Vaba Maa, 1928, 1. IV, 78, 1, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s166108&nid=54510&frameset=1&slk=1

„Noorte kotkaste“ ettekanne Pariisis. [Neil päevil demonstreeriti Pariisis „Sirius-Filmi“ poolt valmistatud Eesti sõjafilmi „Noored kotkad“. Pariisi ajakirjandus märgib „Noori kotkaid“ kui suurfilmi, ära tuues filmi sisu ja valmistaja firma nimetuse.] Rahvaleht, 1928, 19. IV, 46, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s311860&nid=70774&frameset=1&slk=2

Soomlastele näidatakse kaitseliidu filme. [Esmaspäeval [4. VI] korraldatakse kino „Gloria-Palace ´is“ kinnine seanss Soomest Tallinna laskevõistlustele sõitnud kaitseliitlastele. Selleks puhuks on kõik kaitseliidu elust-olust tehtud filmid koondatud Tallinna, nii et soomlased saavad filmidest ülevaate meie kaitseliidu tegevusest laagris, manöövritel jne.] Rahvaleht, 1928, 9. VI, 67, 8.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s308898&nid=70796&frameset=1&slk=8

Meie filmitähed. Kui mõni firma “asub produktsioonile”. [Seltskonna huvi filmiasjanduse vastu. Filminäitlejaks saamine noorte daamide unistus. Veste] Rahvaleht, 1928, 26. VI, 87, 7, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312788&nid=70816&frameset=1&slk=7

Eesti viimane filmiteos “Noored kotkad” müüdi välismaale. Saksa filmiajakirjandus mainib seda filmi väga kiitvalt. [Lühisõnum] Rahvaleht, 1928, 26. VII, 87, 2. (Eilasest tänaseni.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312788&nid=70816&frameset=1&slk=2

Filmiklub asub uut filmi valmistama. [Film-klub on meie filmikunsti harrastajate koondis ja tegutseb sel alal, et arendada filmitööstust Eestis ja kasvatada selleks jõude. Klubil on kavas valmistada uut Eesti filmi ja selle eel paneb toime filminäitekunsti kursused, kus antakse õpetust fiilmitehnikas ja peaasjalikult praktilises mängus. Sõnum] Rahvaleht, 1928, 4. IX, 104, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310231&nid=70833&frameset=1&slk=7

1929

Üks imeline “Eesti-Saksa” film. Mis Saksamaal välja praagiti, seda pakutakse meie rahvale. Kuidas “arendatakse” Eesti filmitööstust. [Theodor Lutsu film “Kloostrikasvandik” on tõenäoliselt mingi vanem  “Pantomim-filmi” toodang, mis Saksamaal läbi ei löönud. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1929, 14. I, 2, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s226388&nid=121423&frameset=1&slk=3

“Dollarite” esietendus Tartus. Filmi väntamine lõpetatud. Eesti esimene “filmiball”. [K. Märska on lasknud filmi vahekirjad joonistega kaunistada. Sõnumid] Esmaspäev, 1929, 15. IV, 15, 5. (Meie filmiilmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s177288&nid=121439&frameset=1&slk=5

Eestlase reisifilm. [Lähemal ajal lastakse Tallinnas linale reisifilm “Berliinist Niagaara koseni.”, mille vändanud eestlane insener Võrk. Film on umbes samalaadiline, nagu varem-nähtud Riismanni “Ookeani taha”. Pikkus umbes 4-450 mtr. Lühisõnum] Esmaspäev, 1929, 15. IV, 15, 5. (Meie filmiilmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s177288&nid=121439&frameset=1&slk=5

Eesti film ei saa jalgu alla. Uue kinoteose puudused. Edasimineku asemel samm tagasi. “Dollarid” valgel linal. [“Dollareid” võrreldes “Noorte kotkastega” näeme, et oleme sel alal läinud veel sammu tagasi. E. Jaanimägi karikatuur Konstantin Märskast. Retsensioon] Esmaspäev, 1929, 22. IV, 16, 1, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s232486&nid=121440&frameset=1&slk=1

Pealinna “ilu”. [Filmioperaator Märska valmistab filmi korratustest südalinnas Rootsi kuninga visiidi eel. Lühisõnum] Rahvaleht, 1929, 20. VI, 71, 7, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310337&nid=70972&frameset=1&slk=7

Kuningapidustuste film valmis. Hästiõnnestunud ülesvõtted. Filmi demonstreeritakse enne Stockholmis, siis Tallinnas. [Film annab täieliku ülevaate Rootsi kuninga reisist Tallinna. Ülesvõtete tegijaiks olid hra Th. Luts, Märska, Päts, Viikmann ja Mannov. Sõnum] Vaba Maa, 1929, 5. VII, 152, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s203818&nid=55307&frameset=1&slk=2

Meie filmitööstus ei saa jalgu alla. Siseturg väike, välismaal käib võistlus üle jõu. [Eesti filmidest ja nende levikust. Sõnum] Rahvaleht, 1929, 11. VII, 79, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s303730&nid=70980&frameset=1&slk=3

Meie filmitööstus ei saa jalgu alla. Siseturg väike, välismaal käib võistlus üle jõu. [Kuigi meie filmiajalugu üle kümne aasta vana, pole seni veel midagi nimetamisväärset lastud ekraanile. Sõnum] Vaba Maa, 1929, 11. VII, 157, 9.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s195474&nid=55312&frameset=1&slk=9

“Vigased pruudid” ekraanile. K. Märska valmistab uue 4-jaol. farsi. [Eduard Vilde “Vigased pruudid” kinolinale. Filmi tegijad ja näitlejad. Sõnum] Rahvaleht, 1929, 24. VIII, 98, 5, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s315789&nid=71000&frameset=1&slk=5

Uus Eesti kinopilt. Eduard Vilde “Vigased pruudid” lõpetamisel. [Operaator Märska farsi tegelaste joonisportreed, autor Jani [Jaanimägi].Sõnum] Esmaspäev, 1929, 9. IX, 36, 5, foto, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s198344&nid=121574&frameset=1&slk=5

Kah rekord meie filmitööstuses. 26 koopiat ühest negatiivlindist. [Filmioperator Mannov tegi  neil päevil ühest lühemast filmist 26 koopiat ühest negatiivist, milline arv meie oludes on rekordiline. Lühisõnum] Rahvaleht, 1929, 28. IX, 113, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s302044&nid=71019&frameset=1&slk=3

Uus Eesti film. Eduard Vilde “Vigaste pruutide”esietendus. Ka see katse ei ole õnnestunud. [K. Märska käsi operaatorina oli käinud paremini kui samal Märskal lavastajana: tundub, et ülesvõtte kunst edeneb, kuigi õige aeglaste sammudega. Sõnum] Vaba Maa, 1929, 28. IX, 225, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s222661&nid=55415&frameset=1&slk=5

Rummu Jüri tembud jäädvustatakse filmis. Veel üks Eesti kinopilt valmimas. Meie uued filmitähed. [Šaržidel: Benno Hansen, Salme Peetson, M. Kelgo, H. Suursööt, L. Kerde, režissöör Loop, jumestaja Toffer. Šaržide autor Jani [Jaanimägi]. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1929, 14. X, 41, 4, foto, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s174831&nid=121579&frameset=1&slk=4

Tallinnas on valmis saamas järjekorraline eesti film “Rummu Jüri”. Valmistajateks samad tegelased, kes filmisid Ed. Vilde “Vigased pruudid”. [Lühisõnum] Rahvaleht, 1929, 15. X, 120, 2. (Eilasest tänaseni.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s302534&nid=71027&frameset=1&slk=2

Eesti film naisvõimlemisest. [S. a. kevadsuvel Helsingis korraldatud naisvõimlemispidustustel osales ka Eesti naisvõimlemisgrupp E. Idla juhatusel. Pidustused võttis filmilindile sportbüroo filmioperaator Hirvonen. … Film on õnnestunud hästi ning läheb varsti ekraanile, et ka laiemaid hulki tutvustada meie naisvõimelmisega. Lühisõnum] Rahvaleht, 1929, 19. X, 122, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s299374&nid=71030&frameset=1&slk=3

“Vajame 150 uut filminäitlejat.” Kuid puuduvad õpetajad. Jälle väike äri filmihaige arvel. [Filminäitlejate leidmine ja väljaõpetamine Eestis. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1929, 26. X, 125, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s314011&nid=70342&frameset=1&slk=5

Kõnefilm, mis ei kõnele igale. Esimene helifilm Eestis. Raskeim probleem on keeleküsimus. Millised on helifilmi tulevikuväljavaated Eestis? [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1929, 7. XI, 130, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s315442&nid=70347&frameset=1&slk=2

Kui kuningat filmiti … Politseikomissari ja filmioperaatori kokkupõrge kuninga ees. Filmimees pääses kergelt. [“Estonia-Filmi” operaator Konstantin Märska konfliktist politseiga Rootsi kuninga külaskäigu filmimisel. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1929, 14. XI, 133, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s315557&nid=70350&frameset=1&slk=3

Kokkupõrge kuninga silme all. Kuidas komissar pressis mõõgaga filmioperaatorit. Pannud peo ette ja pole lasknud filmida. Märska lubanud komissarile pirne. [Filmioperaator K. Märska vahejuhtum paraadi filmimisel seoses Rootsi kuninga külaskäiguga Eestis. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1929, 14. XI, 265, 8.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s197229&nid=55768&frameset=1&slk=8

“Jüri Rumm” linal. Jookseb juba nädala pärast. [Fotol moment filmist. Joonistel Jüri Rumm – Suursööt, haagikohtunik B. Hansen, režissöör Loop. Sõnum] Esmaspäev, 1929, 2. XII, 48, 3, foto, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s188301&nid=121586&frameset=1&slk=3

“Rummu Jüri” ekraanil. [Kesknädala õhtust [11.XII] alates jookseb Tallinnas kahes kinos “Grand-Marinas” ja “Rekordis” korraga uus Eesti film “Rummu Jüri” … Filmis esinevad H. Suursööt, Ly Kerge, K. Laas, S. Peetson, B. Hansen, M. Kelgo jt. Lühisõnum] Rahvaleht, 1929, 12. XII, 145, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s319786&nid=70362&frameset=1&slk=1

Karuteene Rummu-Jürile. Samm tagasi meie filmitööstuse alal. Kuidas meil tehakse “rahvuslikke suurfilme”. [Eesti filmi “Rummu Jüri” esilinastuse puhul. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1929, 17. XII, 147, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s317376&nid=70364&frameset=1&slk=6

1930

Õppefilm suusatamisest. [Kehakultuuri sihtkapitali filmiosakond on praegu töös suusaspordi õppefilmi valmistamisega … Filmi väntab filmiosakonna operaator Hirvonen. Sõnum] Rahvaleht, 1930, 4. I, 2, 3. (Sport.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s303430&nid=70377&frameset=1&slk=3

Õppefilm suusatamisest. [Kehakultuuri sihtkapitali filmiosakond on praegu töös suusaspordi õppefilmi valmistamisega. Film käsitaks … just tehnilisi üksikasju, näit. kuidas hoida suuski, kuidas tõrvata, määrida neid jne. Lühisõnum] Vaba Maa, 1930, 4. I, 3, 2. (Sport.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s189556&nid=55897&frameset=1&slk=2

Sport ja film. Meie filmikroonikad peaks pühendama enam tähelepannu suurematele spordisündmustele. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 8. II, 17, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312362&nid=70502&frameset=1&slk=7

Esimene Eesti laulufilm valmis. Uudis Eesti kinotööstuses. [Laupäeva öösel filmiti esimene Eesti laulufilm “Kuld ämblik”. Filmis laulavad pr. Olga Torokoff-Tiedeberg, h-ra Aleksander Arder ja h-ra E. Pessin. Filmi näitejuhiks oli h-ra Borisoff ja pildistajaks Konstantin Märska. Sõnum] Esmaspäev, 1930, 10. III, 10, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s187393&nid=121604&frameset=1&slk=1

“Pühapäevakütid” - uus Eesti film. [Filmi tutvustus.] Rahvaleht, 1930, 26. IV, 49, 4, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s316287&nid=71124&frameset=1&slk=4

Kisklemine “Karujahi” ümber. Uuel filmil mitu peremeest. … “Vigastele pruutidele” otsitakse Berliinis ostjat. “Rummu Jüri” nõuk. Vene saatkonnas. [Eesti filmikunsti kasvuraskustest. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 3. V, 52, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306345&nid=71158&frameset=1&slk=3

“Pühapäevakütid karujahil” saladuslik kadumine. Eesti filmi keerulisi seiklusi. [Lahkhelid filmi tegija G. F. Pihlaku ja kaasosaniku, filmikontori pidaja Johan Gronsjö vahel. Sõnum] Vaba Maa, 1930, 16. V, 114, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s221467&nid=56037&frameset=1&slk=3

Film sõdurielust. [Kaitseministeeriumi korraldusel on valmistamisel praegu film sõdurielust ja õppustest, mida kavatsetakse kasutada õppefilmina. Filmi operaatoriks on operaator Luts Tartust. Sõnum] Rahvaleht, 1930, 22. V, 60, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s308902&nid=71478&frameset=1&slk=1

Must täpp valgel kinolinal. Eesti filmi surnumatjad. [Uue filmi “Pühapäevakütid karujahil” sisu. Hinnang – soperdis. Šaržidel: G. F. Pihlak (ärimees), H. Saar, (käsikiri), B. Kusbok (režii). Kommentaar] Esmaspäev, 1930, 26. V, 21, 4-5, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s166323&nid=121615&frameset=1&slk=4

Elu kinolina taga. Eesti filmi retsept. Meie kinoteoste keeruline ajalugu. [Eesti filmide tegijatest: K. Märska, ettevõtjad J. Jeršova ja G. Pihlak (karikatuuridel). Kommentaar] Esmaspäev, 1930, 2. VI, 22, 3, ill. Verny [Birkenfeldt]
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s292896&nid=121621&frameset=1&slk=3

Filmitähed saabusid. “Ariadne” tõi Tallinna rahvusvahelise filmiseltskonna. Algab suure Eesti-Saksa ühisfilmi valmistamine. [Aurik “Ariadnel” saabusid Tallinna “Gaidarov-Filmi” näitlejad. Osa ülesvõtteid tehakse Tallinnas, osa Loksal ja Helsingis. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 28. VI, 75, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s313953&nid=71518&frameset=1&slk=3

Piiritus ja armastus. Piirituslaevale otsitakse kaptenit. Eesti-Saksa ühisfilmi kallal algas töö. [Suurem osa Eesti-Saksa ühisfilmi “Kirgede vood” võtetest filmitakse Eestis Loksa ümbruses. Fotol üks filmi osatäitjaid “Estonia” näitleja Marta Niilus. Filmimiseks vajatakse ka piirituslaevu. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1930, 30. VI, 26, 3, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s173529&nid=121625&frameset=1&slk=3

Loksal filmitakse … Käimas ülesvõtted piiritusvedajate elust merel. Hugo Laur teist päeva filmimas. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 5. VII, 78, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s308787&nid=71525&frameset=1&slk=3

“Kire lainete” filmijad lahkuvad Eestist. Viimased ülesvõtted tehakse “Rügenil”. [Filmi esilinastus toimub Tallinnas seejärel, kui Berliini võtted on valminud. Sõnum] Vaba Maa, 1930, 16. VII, 163, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s206279&nid=56087&frameset=1&slk=3

“Kergejõustik aegluubis”. Maksuta filmidemonstratsioon kõigile. [Kehakultuuri sihtkapitali valitsus vastu tulles staadionil kergejõustikku harjutavatele noortele, andis kursuste juhatajate käsutusse oma filmi “Kergejõustik aegluubis” ühes aparaaadi ja mehaanikuga.  Demonstratsioonil annab seletusi instruktor E. Seiler.  … kursustest võtab osa 300 noort. Sõnum] Rahvaleht, 1930, 29. VII, 88, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s299762&nid=71550&frameset=1&slk=1

Narva-Jõesuu ja Narva filmile. [Laupäeval võeti Auvere jaamas suvitajate rongi saabumine Auvere jaama ja nende ümberistumine omnibusele. … Pühapäeval jätkati filmimist lõuna ajal laeva saabumisega Narva-jõesuu sadamasse. Esmaspäeval ja teisispäeval filmitakse ajaloolise Narva linna tähtsamad kohad. Sõnum] Vaba Maa, 1930, 5. VIII, 180, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s209548&nid=56104&frameset=1&slk=6

1. detsembri mässukatse filmi. Kaitseliit teeb ettevalmistusi suurfilmi valmistamiseks. [Film käsitab 1. dets. 1924. a. olnud kommunistlikku mässukatset, … Kõik meie senised filmid on kannatanud nõrga manuskripti tõttu. Sõnum] Rahvaleht, 1930, 30. VIII, 102, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312269&nid=71580&frameset=1&slk=1

1. detsembri mässukatse filmi. Kaitseliit teeb ettevalmistusi suurfilmi valmistamiseks. [Kaitseliidu juhtivad organid on otsustanud valmistada isamaalise sisuga suurfilmi, milleks ettevalmistused käimas. Sõnum] Vaba Maa, 1930, 30. VIII, 202, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s280312&nid=58125&frameset=1&slk=2

Uus eesti film: Vahva sõdur Joosep Toots. [Tootsi osas A. Vaino, tema “äravalitut” mängib pr. L. Vaino ja ratsaväe allohvitseri A. Rüütli. Operaator Th. Luts. Filmi käsikiri on kokku seatud A. Rüütli poolt, mida kirjanik O. Luts on omalt poolt veel parandanud …] Nool, 1930, 20. IX, 43, 9, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s129402&nid=242893&frameset=1&slk=9

Ita Rina Tallinnas. Saabus kesknädala hommikul ja jääb “Kire lainete” esietenduseks. [Kesknädala hommikul kell 8.35 saabusRiia rongiga Tallinna filmitäht Ita Rina, kes mängib naispeaosa Eesti-Saksa ühisfilmis “Kire lained”, mis filmiti käesoleva aasta suvel Eestis … Sõnum] Rahvaleht, 1930, 9. X, 119, 1, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s315515&nid=71687&frameset=1&slk=1

“Vahva sõdur Joosep Toots”. [Tartus on valminud uus film “Vahva sõdur Joosep Toots”. Tootsi osa mängib näitleja A. Vaino, tema pruudi Teele osa – pr. L. Vaino. Filmimise juhtideks on A. Vaino ja Th. Luts, viimane on ühtlasi operaatoriks. Sõnum] Esmaspäev, 1930, 3. XI, 44, 4, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s200573&nid=121643&frameset=1&slk=4

A. Laas hüppab alla Bekkeri kraanalt. Eesti kõrgeimat vettehüpet kasutatakse filmi jaoks. Uus Eesti-Saksa ühisfilm. [Meie tuntud ujumissportlane A. Laas on hiljuti saanud ettepanku “Uraania” filmilt, et ta teeks lähemal ajal valmistatava uue Eesti-Saksa ühisfilmi jaoks vettehüppe kõrgemalt Bekkeri tehase kraanalt ehk jungalt. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1930, 3. XI, 44, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s200573&nid=121643&frameset=1&slk=5

Vahva sõdur Joosep Toots. Kahes Tartu kinos korraga. [Neljapäeval tuli Tartus esietendusele Th. Lutsu filmiproduktsiooni poolt esimene Eesti suurfilm “Vahva sõdur Joosep Toots”. Filmi käsikirja on kokku seadnud A. Rüütli, redigeerinud ja täiendanud kirjanik O. Luts. … Filmon üldiselt väga hea, mäng köitev ja voolav venituseta; kohati koguni liig ruttav. Sõjaväeelust pakutakse huvitav ülevaade. Artikkel] Vaba Maa, 1930, 8. XI, 262, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s215377&nid=58211&frameset=1&slk=6

“Vahva sõdur Joosep Toots.” Üks õnnestunud Eesti filmiteos. [Tallinnas, kino “Grand-Marinas” jookseb eilsest alates Eesti film “Vahva sõdur Joosep Toots”. … menu on põhjendatud mitte mingi kolkapatriotismiga, vaid filmi väärtusega. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 15, XI, 135, 6. (Kino.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s314762&nid=71730&frameset=1&slk=6

Järjekordne Eesti film. “Vahva sõdur Joosep Toots”. [Theo Luts on kahtlemata omapärasemaid filmiprodutsente.  Kohati kipub film muutuma jandiks … Manöövrite osa aga näitab meie kaitseväge kogu tema aus ja hiilguses. Sõnum] Vaba Maa, 1930, 16. XI, 269, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s230393&nid=58219&frameset=1&slk=2

Välisministeeriumil valmib propagandafilm. Moodne tutvustamisabinõu abiks diplomaatidele. [Film annab ülevaate Eesti ajaloost, maastikust, linnadest, põllumajandusest, tööstusest, kaubandusest ja kultuurist. Sõnum] Rahvaleht, 1930, 22. XI, 138, 6.(Kino.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s307709&nid=71736&frameset=1&slk=6

Tallinnas tehakse groteskfilmi. 120 meetri filmi jaoks 6000 joonistust. [Filmi autoriteks on joonistaja Jaanimägi ja operaator Päts. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 25. XI, 139, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s307462&nid=71738&frameset=1&slk=4

Uus inimene. Eestis valmistatud osadega kultuurfilm. [Kehakultuuri sihtkapitali eestvõttel muretseti saksa kultuurfilm “Uus inimene”, mida täiendati ja kohandati eesti olustikule vastavalt. Vastavad filmivõtted tegi operaator Hirvonen. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 11. XII, 146, 6. (Kino.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309310&nid=71756&frameset=1&slk=6

Uus film kaitseväele. [Eesti kaitseväe tegevust kajastav dokumentaalfilm “Kaitseväe töö ja elu” valmis operaator Th. Lutsu ja Kaitsevägede staabi VI osakonna koostöös. Retsensioon] Sõdur, 1930, 24. XII, 50/51/52, 1499-1500. Allk.: N. Rg.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=16430

1931

Eesti ja Soome filmi koostöö. [Filmiäri omanik Th. Luts on, nagu kuuleme, sõlminud Suomen-Filmiga kokkuleppe, mille järele edaspidi algab ta koostööd filmide valmistamise ja levitamise alal. Th. Luts saabus Helsingist tagasi üleeile. Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 29. I, 24, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s207542&nid=58349&frameset=1&slk=3

Eesti filmi näitamine sunduslikuks. [Kultuurkapitali nõukogule on esitatud Eesti filmi seaduseelnõu. Selle läbivaatamine oli laupäevasel nõukogu koosolekul. Tahetakse teha kohuseks kinodele iga eeskava juures näidata ka vähemalt 100 meetrit kodumaa filmi, mis annaks ülevaate meie elust ja sündmustest.] Vaba Maa, 1931, 8. II, 33, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s233858&nid=58358&frameset=1&slk=1

“Esmaspäev” võitis protsessi. G. Pihlaka filmilood kohtus. [G. Pihlakas, kelle film “Pühapäevakütid karujahil” naeruvääristab Eesti elu filmile turu leidmise eesmärgil nõukogude Venes, kaebas negatiivse arvustuse pärast ajalehe “Esmaspäev” vastutava toimetaja T. Tomp´i kohtusse. Sõnum] Esmaspäev, 1931, 9. II, 6, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s175818&nid=122006&frameset=1&slk=1

“Pühapäevakütid” filmi tegemas. [“Grand Marinas” jookseb Eestis valmistatud film “Õpetaja köstriga karujahil”. Režissöör B. Kusbock, stsenarist Pihlak, operaator K. Märska. Pihlakal käsikirja ei olnud, mõte puudub filmis täiesti. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 14. II, 19, 6. Allk.: E. J. (Kino.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s316477&nid=71813&frameset=1&slk=6

Film “Pühapäevakütt” aresti all. [Aasta eest valmistati kodumaal film “Pühapäevakütt” … See on vist esimene juhtumine meil, kus filmid ja nende rent pannakse võlgade kättesaamiseks aresti alla.] Vaba Maa, 1931, 15. II, 39, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s221127&nid=58364&frameset=1&slk=1

Maadlus “Pühapäevaküttide” pärast. Pihlak tahtis filmi viia vägisi ära. [Eesti filmi “Õpetaja ja köster karujahil” senine valmistaja ja omanik Pihlak on nüüd omanikuna üles andnud kellegi Sõstari, samuti tahtis Pihlak vägivaldselt filmi “Grand Marinast” ära viia. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 17. II, 20, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s311315&nid=71815&frameset=1&slk=3

Eesti-Läti maavõistlus filmiti. [Kehakultuuri sihtkapitali filmibüroo operaator Hirvonen, kes on muuseas ka asutamisel oleva sihtasutise “Eesti Kultuurfilmi” idee algataja, on filminud ka Eesti-Läti jääpallimaavõistluse, milline peeti Tallinnas pühapäeval [22. II]. Võtted on õnnestunud ja praegu on käsil filmi täiendamine ning monteerimine. Lühisõnum.] Rahvaleht, 1931, 28. II, 25, 3. (Sport.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s316864&nid=71827&frameset=1&slk=3

Meie esimene kultuurfilm. [Theodor Lutsu filmiproduktsioonil on valminud ja tuleb Tartu kino “Centralis” esietendusele suur 10-osaline 2500 m pikkune kultuurfilm. Film kannab pealkirja “Kas tunned maad … “. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 3. III, 52, 5, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s227032&nid=58377&frameset=1&slk=5

“Vigased pruudid” müüdi oksjonil maha. Ühe eesti filmi saatus. [Kohtupristav Kippel müütas eile oksjonil Eduard Vilde teose järgi linastatud filmi “Vigased pruudid”,  mis ka Tallinna kinodes jooksnud. Film kuulus Konstantin Märskale ning läks oksjonile Ernst Viirmanni nõudmisel. … filmi omandas Rakvere kinoomanik Logovsky 18 krooni 15 sendi eest. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 4. III, 53, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s178442&nid=58378&frameset=1&slk=1

Ed. Vilde jutustuse järgi valmistatud film “Vigased pruudid” müüdi võlausaldajate nõudmisel oksjoni teel ja saadi … 18 krooni. [Lühisõnum] Rahvaleht, 1931, 5. III, 27, 2. (Eilsest tänaseni. Kodumaal.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s314409&nid=71831&frameset=1&slk=2

Kellel ministritest on “filminägu”? Vabariigi valitsus filmilindil. Uudist Eesti filmitööstuses. [Neljapäeva õhtul demonstreeris o.-ü. “Estonia-Film” kino “Rekordis” oma uusimaid päevasündmuste-ülesvõtteid ja tööstusfilme. Kinoetendusel viibis ka riigivanem K. Päts. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 14. III, 31, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s307044&nid=71839&frameset=1&slk=3

Eesti filmid välismaale. [Tartu kinos hakkab varsti jooksma Th. Lutsu poolt valmistatud kultuurfilm “Kas tunned maad ...”. Nagu kuuleme on hr. Th. Luts selle filmi müünud välismaale – Saksamaale ja Poolasse. Tema teine film “Vahva sõdur Joosep Toots “ hakkab nende päevade sees jooksma Lätis. Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 18. III, 65, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s197203&nid=58390&frameset=1&slk=6

“Kas tunned maad?” Esimese Eesti kultuurfilmi valmistamiseks kulus 2 aastat. [Kaheaastase töö viljana valmis paari nädala eest Theodor Lutsul suurem kultuurfilm, millele antud nimeks “Kas tunned maad?”. … Film, mis valminud Th. Lutsul, on parimaist, mida me seni eesti filmitoodangust oleme näinud. … Parimad eesti helimeistrite palad annavad meeleolu kaasa. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 22. III, 69, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s251903&nid=58394&frameset=1&slk=5

Kavatsetavale gaasikaitse-filmile “Varitsevad hädaohud” otsustas linnavalitsus toetuse andmata jätta sellepärast, et seda tahetakse põimida draamaga, mis segavalt mõjuvat teaduslikus filmis ja selle liiga pikaks teeb. Film tuleb 2000 meetrit pikk ja läheb maksma 7000 krooni ümber. [Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 22. III, 69, 8. (Tallinnast. Lühikesed teated.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s251903&nid=58394&frameset=1&slk=8

Eesti trikkfilm “Kutsu Juku” esietendusel. [Hiljuti sai valmis Eesti esimene joonistatud trikkfilm “Kutsu Juku”. … uus film tuleb 17. skp. kino “Modernis” esietendusele. …ta koosneb üle 5000 üksikust joonistusest. Need valmistas noor kunstnik E. Jaanimägi. Lühisõnum] Vaba maa, 1931, 12. IV, 85, 9.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s227733&nid=58414&frameset=1&slk=9

Fischer, Hanns Helmuth. Eesti filmitööstus. Välismaalane selle puudustest ja tulevikuväljavaadetest. Filmi “hauakaevajate” asemele tõsised produtsendid ja juhid! [Saksa filminäitleja Hanns Helmuth Fischer, kes mänginud Eestis filmides ja tutvunenud siinse filmitööstuse seisukorraga, kirjutab “Rahvalehele”. Artikkel] Rahvaleht, 1931, 16, IV, 44, 5, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s304767&nid=71865&frameset=1&slk=5

Film “Vigased pruudid” Riias. [Praegu jookseb Riia suurimas kinoteatris “Splendid Palace´is” Eesti film “Vigased pruudid”, mis möödunud aastal siin filmiti samanimelise E. Vilde naljajutu järele. Teise filmina jookseb “Splendid Palace´is” sporti ja kehakasvatust õhutav film “Uus inimene”, mis on osaliselt Eesti filmitööstuse saaduseks, kuna osa sellest filmist on valmistatud Eestis, osa Saksamaal. Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 6. V, 105, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s232416&nid=58434&frameset=1&slk=5

Kahe eesti filmi esietendus Riias. Filmi vaatasid Läti president ja välissaadikud. [5. mail demonstreeriti Riia suurimas kinos “Splendid Palace” filme “Vigased pruudid” ja “Uus inimene”. Riia ajakirjanduse hinnangu järgi oli mõlemal filmil edu. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 8. V, 107, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s209812&nid=58436&frameset=1&slk=2

Eesti kultuurfilm Helsingi kinos. [Helsingi, 16. mail. Eesti kultuurfilmi “Kas tunned maad” näidatakse homme, pühapäeval uues üliõpilaskonna majas Bio-Bio kinoteatris. Ettekanne algab kell 3 Eesti lauljanna proua Kalbeki ja üliõpilasorkestri kaastegevusel, kes esitavad Eesti ja Soome laule ning muusikapalasid. Ettekande puhas sissetulek läheb Eesti Ingeri kultuurtöö toetuseks. Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 17. V, 115, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s294130&nid=58444&frameset=1&slk=3

“Öösel” - uusim Eesti film. 1905. a. karistussalkade tegevus linal. [Monteerimisel olevast Eesti filmist, maksumusega 400.00 senti. Režissöör A. Hirvonen. Enamus osatäitjaid Töölisteatrist. Retsensioon] Esmaspäev, 1931, 26. V, 21, 4.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s193643&nid=122021&frameset=1&slk=4

1905. a. sündmused filmis. “Eesti Filmiproduktsiooni” esikteos “Öösel” [Armas Hirvoneni poolt lavastatud ja vändatud “Öösel”, 1500 m pikkune film 1905. a. sündmustest. … film on tehniliselt päris hea. Puuduseks on see, et film näitab üksikuid episoode 1905. a. rahutuste mahasurumisest ja puudub kogu teose läbistuv ülddraama. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 2. VII, 76, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s304779&nid=72465&frameset=1&slk=3

Ado Birgi filmiärid. End. diplomaat “filmidirektoriks”. [Hiljuti valminud 1905. a. filmi üks finantseerijaist on Ado Birk. Sõnum] Rahvaleht, 1931, 9. VII, 79, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306505&nid=72475&frameset=1&slk=1

N.-Jõesuud filmitakse. [Neil päevil viibis filmioperaator Th. Luts N.-Jõesuus, kus tegi suvituskohast ülesvõtteid, millega täiendatakse N.-Jõesuu propagandafilmi, mis valmistati Th. Lutsu poolt läinud aastal. Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 22. VII, 169, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s243834&nid=58526&frameset=1&slk=6

Riigivanema ringreis filmiti. [Kuus päeva kestnud riigivanema ja välissaadikute ringreis ümber Eesti filmiti kahe filmioperaatori poolt. Filmi vändati kokku üle 1.200 meetri. Nädala paari pärast on oodata ringreisi filmi esietendust … Pärnus … Lühisõnum] Vaba Maa, 1931, 2. VIII, 179, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s249030&nid=58536&frameset=1&slk=5

Suur gaasikaitse film valmimas. [Filmi operaator on reservleitnant Th. Luts. Gaasikaitse teemaline õppefilm valmib keemik hra D. Buxhoevdeni ja leitnant Urbanovitshi juhendamisel. Film ei ole mõeldud mitte ainult kaitseväele, vaid ka laialdastele kodanikkihtidele, seepärast filmi valmistamine sünnib tihedas kontaktis Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Punase Ristiga … Pikem sõnum] Sõdur, 1931, 8. VIII, 31/32, 871, fotod. Allk.: E. (Kaitseväe elu.)
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=16446

Th. Lutsul valmis 4 uut filmi. Kaks neist lähevad välismaale. [Kaitseväe staabi ülesandel valmis gaasikaitse film, mis esimene sellesarnane katse kogu maailmas.  Teises filmis “Ruhnu ja Kihnu” kujutatakse mahajäänud saarte elu-olu, kolmandas filmis kaitseliidu malevkondade suvelaagrite elu. Viiest valminud filmist kolm on 2000–2500 meetrit pikad, kaks lühemad eeskava lisapalad. Sõnum] Esmaspäev, 1931, 5. X, 40, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s219511&nid=122045&frameset=1&slk=5

Luts tegi filmi. [Pühapäeval [11.X] tegi filmimees Th. Luts viimaseid ülesvõtteid oma gaasikaitse filmiks. Mitmel pool linnas korraldati fugasside plahvatusi. Sõnum] Rahvaleht, 1931, 13.X, 120, 1, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s303941&nid=72969&frameset=1&slk=1

Tallinn pommide all. [Pühapäeval [11. X] jätkati Tallinnas gaasikaitse filmi tegemist. Tehti peaasjalikult vaheülesvõtteid, mis peavad kujutama vaenlase lennukite kallaletungi Tallinnale. … ülesvõtteid jälgis hulk rahvast. Pildil - “pommi” lõhkemine Schnelli tiigi ääres. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 13. X, 240, 1, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s208041&nid=58619&frameset=1&slk=1

Kultuurfilm “Ruhno” valmis. Rootsi saadiku hea arvustus filmile. [Filmioperaatori Th. Lutsu poolt tänavu suvel filmitud kultuurfilm “Ruhno” on nüüd valmis. Esmaspäeval [19. X] vaatasid filmi, milles peegeldub Ruhno saare omapärane ja huviküllane elu, välisministri abi A. Hellat, välisministeeriumi  informatsioonibüroo juhtivad jõud ja kohalik Rootsi saadik parun Kosküll. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 21. X, 247, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s239476&nid=58626&frameset=1&slk=2

“Kokkade tants”.  [Kino “Modernis” lastakse neil päevil linale Th. Lutsu kultuurfilm Ruhnu saarest. Pildil – moment ruhnolaste pulmast. Lühisõnum] Rahvaleht, 1931, 24. X, 125, 1, foto.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s303212&nid=73153&frameset=1&slk=1

Modernis - “Ruhno”. [Pühapäeval [25. X] oli esietendusel kino “Modernis” Theodor Lutsu uusim kultuurfilm “Ruhno”. Film on valmistatud käesoleva aasta suvel, mil Th. Luts käis koos R. Kangro-Pooliga Ruhno saarel tegemas ülesvõtteid. Film köidab oma ilusate looduslikkude vaadetega ja saarlase omapäraste esinemistega. Sõnum] Rahvaleht, 1931, 27. X, 126, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306757&nid=73204&frameset=1&slk=1

Ruhno saare elu filmil. [Meie parima ja tegevaima filmioperaatori Th. Lutsu uus film “Ruhno” jookseb praegu Tallinnas kinoteatris “Modern”. Näeme saarerahva igapäevast elu töö juures ja pidupäevadel. Nii on filmitud ruhnolaste pulmakombed, … Filmis näeme … neljast madrusest koosnevat saare garnisoni, 32-mehelist saare kaitseliidu kompaniid ruhnulaste hallides kampsunites ...  See film läheb etendusele ka Rootsis. Sõnum] Vaba Maa, 1931, 27. X, 252, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s229010&nid=58632&frameset=1&slk=3

Film Peipsi veepinna alandamistöödest. Demonstreeriti laupäeval kino “Modernis”. […  ins. Wiikmanni film Peipsi veepinna alandamise- ja Kasari jõe süvendamistöödest. Tehniliselt oli ins. Wiikmanni film kohati suurepärane, eriti mis puutub pilvelistesse maastikkudesse. Sõnum] Esmaspäev, 1931, 16. XI, 46, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s204973&nid=122051&frameset=1&slk=5

Kas tuleb Eesti “filmikontsern”? Käimas läbirääkimised filmitöösturite ühinemiseks. [“Estonia-Filmi” direktor P. Parikase eestvedamisel olid koos P. Parikas, Th. Luts, A. Hirvonen, Märska, Mannov ja Ernst Feldt. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 24. XI, 138, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312196&nid=70537&frameset=1&slk=1

“Gaas! Gaas! Gaas!” - “Modernis”. [Laupäevast [12. XII] alates lastakse kino “Modernis” S. Tartu maanteel ekraanile Theo Lutsu uus film “Gaas! Gaas! Gaas!”, mis valmistatud kaitseministeeriumi, Punase Risti ja gaasikaitse kaasabil. Film on õnnestunud ja jätab vaatajasse sügava mulje. Eriti juhime tähelepanu õhulahingu stseenidele, … Lühisõnum] Rahvaleht, 1931, 12. XII, 146, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310441&nid=70555&frameset=1&slk=1

Gaas – gaas – gaas! Th. Lutsu õnnestunud filmitoode. Esietendusel said 2 inimest närvivapustuse. Õhulahingu stseenid – parimad maailmas. [… Th. Lutsu poolt valmistatud gaasikaitse  propagandafilm. See on kaunis pikk ja huviküllane õppefilm gaasidest, kui hirmsaist relvust tulevikusõjas. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1931, 14. XII, 50, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s217868&nid=122055&frameset=1&slk=1

Gaas! Gaas! Gaas! Uus eesti film. [“Modernis” esilinastus propagandafilm “Gaas! Gaas! Gaas!”. Th. Lutsule, filmi produtsendile, lavasatajale, kaameramehele jne. jne. jne. oli see aupäevaks. Sest esietendusele tulnud publik … tunnustasid üksmeelselt, et see film on väga hästi õnnestunud. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1931, 15. XII, 147, 4, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s313093&nid=70557&frameset=1&slk=4

Film “Gaas! Gaas! Gaas!” kino “Modernis”. [15. detsembril esilinastus film gaasikaitsest, mis valmis Th. Lutsu käe all. Sõnum] Sõdur, 1931, 24. XII, 50/51/52, 1399. Allk.: K. (Mitmesugust.)
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=16457

1932

Välis-Eesti film. [K. Liivo ja V. Kopper´i 10minutiline filmiosa väliseestlastest koos seletustekstiga demonstreeriti Tallinnas kinos "Uus Rekord". Sõnum] Välis-Eesti Almanak, 1932, 12, 37. (Mitmesugust.)

"Gaas" otsaga Tartus. [Theodor Lutsu edukamaid ja õnnestunumaid filme "Gaas! Gaas! Gaas!" jookseb alates kolmekuningapäevast Tartus kino "Glorias", teise filmina läheb "Hurraapoiss!". Pärast Tartus jooksmist tuuakse "Gaas" uuesti Tallinna, kus ta pääseb teistkordselt linale odavahinnalisteks rahvaetendusteks. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 7. I, 3, 3. (Kino.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312236&nid=70576&frameset=1&slk=3

Ado Birki süüdistatakse filmi omastamises. Skandaal Riias. [Tallinnas tuntud vanaraamatutega kaupleja pr. Jershova on esitanud Riia kriminaalpolitseile kaebuse, milles süüdistab endist Eesti saadikut Venemaal A. Birki filmi "Jüri Rumm" omastamises. A. Birk väidab, et ka temal on filmi omanikuõigus. Sõnum] Rahvaleht, 1932, 27. II, 25, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s305588&nid=71609&frameset=1&slk=1

Saab Eestis valmistada häälfilme? Theo Luts ühines Parikasega. Samm edasi meie filmitööstuses. Kaubandus-tööstuskoda ja filmiküsimus. [Tuntud filmimees Märska teeb praegu katseid tema poolt konstrueeritud häälfilmi ülesvõtteaparaadiga. Laboratooriumis tehtud katsete tulemused lubavad loota probleemi õnnelikku lahendumist. ... Sõnumid] Rahvaleht, 1932, 7. IV, 41, 2. (Kino. Filmi päevaküsimusi.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s313553&nid=109316&frameset=1&slk=2

Viis uut eesti filmi tulemas. "Mikumärdi", "Metsmees" ja "Toomas Nipernaadi" ekraanile. Kas algab "kuldne ajajärk" meie filmitoodangus? [Theodor Luts plaanib koostöös "Suomi-Filmiga" filmi Richard Janno romaanist "Metsmees" ja August Kitzbergi jandist "Kosjasõit". Pärnu fotograaf Mihkel Õnnis kavatseb filmi August Mälgu romaanist "Läbi öö". Tahetakse filmida ka Hugo Raudsepa "Mikumärdi" ja A. Kitzbergi "Neetud talu". Püütakse teha koostööd välisstuudiotega. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1932, 11. IV, 15, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s208948&nid=122263&frameset=1&slk=3

Eesti kõnefilm soome versioonis. [Theo Lutsu poolt valmistatud helifilm "Päikese lapsed", mis sügiseks saab valmis, sünkroniseeritakse Soomes. ... "Päikese laste" filmimine jätkub neil päevil Pärnus, ... Sõnum] Rahvaleht, 1932, 18. VIII, 97, 6. (Filmiuudiseid.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309279&nid=71996&frameset=1&slk=6

Theo Luts filmib Kosel. [Filmi "Päikese lapsed" filmimisest. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 25. VIII, 100, 6. (Filmiuudiseid.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s306085&nid=72002&frameset=1&slk=6

Eesti heeringafilm valmimas. [Islandi all eesti heeringalaevastikul tehtud filmi positiiv on juba valmis ja lähemail päevil selgub, kuidas kaameramees Hirvonen on oma töö teinud. Arvatakse, et film on ühtlasi õpetlik ja huvitav. Filmi pikkus on ümmarguselt 1600 meetrit. Peale a.-s. Kalanduse" on filmi kaasomanikuks Zimmermann. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 1. IX, 103, 6. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309428&nid=72008&frameset=1&slk=6

“Metro-Goldwyn-Mayer” + Theo Luts. [Theo Luts üüris “Metro-Goldwyn-Mayeri” siinse esinduse ruumidest kaks suurt tuba. Sõnum] Rahvaleht, 1932, 6. IX, 105, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312729&nid=72012&frameset=1&slk=2

Eesti filmireklaam Ameerikas. [Kui prof. Ants Piip läks Ameerikasse loenguid pidama, võttis ta eraviisil kaasa ka ühe koopia filmist "Kas tunned maad?", mis käsitab Eesti elu kõigekülgselt. Prof. Piip demonstreeris Ameerikas Eesti üle peetud loengutel seda filmi. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 22. IX, 112, 2. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s308244&nid=72026&frameset=1&slk=2

Theo Lutsu filmid välismaale. [Theodor Lutsu poolt Akadeemilise kooperatiivi ülesandel valmistatud film Tartu ülikoolist "Alma mater Tartuensis" äratas suurt huvi ka Lätis ja Leedus, kust tuli tellimisi sellele filmile. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 22. IX, 112, 2. (Filmiuudiseid.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s308244&nid=72026&frameset=1&slk=2

Eesti filmikesed “liiguvad”. [Eesti oma filmiproduktsioonist on praegu märkida ainult Theodor Lutsu “Päikese lapsi” ja Hirvose poolt Islandis vändatud heeringapüügifilmi. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 27. IX, 114, 4. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s307242&nid=72030&frameset=1&slk=4

Film heeringapüügist. [Esmaspäeval demonstreeriti … o.-ü. “Kalanduse” filmi Eesti heeringapüügist Islandis. Film on umbes 3000 meetrit pikk ja jookseb tunni ümber. Filmi lavastas Armas Hirvonen … Lühisõnum] Vaba Maa, 5. X, 234, 7. (Tallinnast. Kino.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s211475&nid=58927&frameset=1&slk=7

Eesti heeringas kinolinal. [Praegu jookseb “Capitolis” film Eesti heeringapüügist kauges Islandis. Filmi omanikuks on o.-ü. “Kalandus” ning selle valmistas operaator Armas Hirvonen. Film on umbes 3000 meetrit pikk … Aluseks on võetud A. Laasi ja “Jänkimehe” kirjad, mis nad Islandist Tallinna saatsid. Sõnum] Rahvaleht, 1932, 6. X, 118, 4. (Filmiuudiseid. Tallinna “pildinäitustelt”.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s307963&nid=72038&frameset=1&slk=4

Esimene eestikeelne helifilm linal. “Päikese lapsed” “Modernis”. [… Film on üle 2000 m pikk ning tehniliselt suurepäraselt õnnestunud. Lühisõnum] Vaba Maa, 1932, 4. XI, 260, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s218376&nid=58953&frameset=1&slk=3

Esimene Eesti kõnefilm. “Päiksese laste” esietendus “Modernis”. [Kesknädala õhtul läks kino “Modernis” ekraanile Theo Lutsu esimene kõnefilm “Päikese lapsed”. …  “Päikese lapsed” täiel määral ei õigustanud neid lootusi, mida võis panna T. Lutsule. … Retsensioon] Rahvaleht, 1932, 5. XI, 131, 3. Allk.: Ed. J-on.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s313165&nid=81853&frameset=1&slk=3

“Päikese lapsed”. [Th. Lutsu helifilm. Retsensioon] Vaba Maa, 1932, 5. XI, 261, 7. (Kino.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s231868&nid=58954&frameset=1&slk=7

Tallinnas demonstreeriti esimest eestikeelset helifilmi “Päikese lapsed”, mille valmistas Theodor Luts. Film on paiguti hästi õnnestunud ja rahvas kuulab huviga esmakordselt kinos emakeelt. [Lühisõnum] Esmaspäev, 1932, 7. XI, 45, 2. (Läinud nädal. Supelbassein Nõmmele.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s204968&nid=122294&frameset=1&slk=2

Filmitööstus meil ja mujal. Riiklik toetuspoliitika ja kontingendid. Esimesed filmimisekatsed Eestis. [Artikkel] Vaba Maa, 1932, 8. XI, 263, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s202917&nid=58956&frameset=1&slk=2

Tallinna ilu filmis. [Hea fotoamatöörina tuntud insener Wiikman on valmistanud mitu huvitavat lühifilmi Tallinnast. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 10. XI, 133, 1. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s304077&nid=81857&frameset=1&slk=1

Eesti suurem kultuurfilm. [Tartu närvikliiniku juhataja ja üle-euroopalise kuulsusega õpetlase prof. Puusepa teaduslikul kaastööl valmistatud kultuurfilm inimese aju tegevusest, ajuopratsioonidest jne, on tasapisi valminud lõplikult ja võib tulla ekraanile. … Huvitav ja õpetlik film on üle 1000 meetri pikk. Lühisõnum] Rahvaleht, 1932, 19. XI, 137, 5. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s311476&nid=81866&frameset=1&slk=5

Theo Lutsul Soomes hea nimi. [… Soome filmiajakiri “Elokuva-Aitta” toob Th. Lutsu pildi ja ülesvõtteid tema teostest. Senini on Th. Luts valmistanud filmid: … [loetelu] Sõnum] Rahvaleht, 1932, 29. XII, 153, 2. (Filmiuudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310033&nid=81899&frameset=1&slk=2

1933

Eesti film Ameerikas ja Ameerika eestlaste helifilmimine. [Eesti Haridusliidu ja “Eesti Kultuurfilmi” vahendusel on Ameerika Eesti Liidul võimalik olnud hankida üle 6000 m eesti filmi näitamiseks. Operaator K. Märska teeb helifilmi Ameerika eestlastest. Sõnum] Välis-Eesti Almanak, 1933, 4, 29-30. (Ringvaateid välismailt.) 

ETK valmistab suure propagandafilmi. [Eesti tarvitajate keskühingul on kavatsus valmistada suuremat filmi, et propageerida ühistegevuse mõtet ja näidata Eesti ühistegevuse senist arengut. Film tuleks keskmiselt 1000 meetri pikkune … Sõnum] Rahvaleht, 1933, 26. I, 11, 1. (Filmiuudiseid.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s304438&nid=72083&frameset=1&slk=1

200 meetrit kodumaad sunduslikuks. Haridus-sotsiaalministeeriumi poolt esitati seaduseelnõu kodumaa filmide sundnäitamiseks. [… Seaduseelnõu kohaselt on kõik avalikud kinod kohustatud igas kuus vähemalt kord näitama filme kodumaa kroonikast, poliitilistest päevasündmustest ehk rahva elust või kodumaa looduse vaatepilte. Sõnum] Vaba Maa, 1933, 3. II, 28, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s222693&nid=59030&frameset=1&slk=1

Haridus-sotsiaalministeerium esitas vabariigi valitsusele seaduseelnõu, millega kinodele sunduslikuks tehakse vähemalt kord kuus näidata eeskavas Eesti omaoma filme, mille juures film peab olema vähemalt 200 meetri pikkune. [Lühisõnum] Rahvaleht, 1933, 4. II, 15, 3. (Eilsest tänaseni. Kodumaal.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309726&nid=72091&frameset=1&slk=3

Kümme meetrit kindralit. Kodumaa kroonika pealesundimine. [Riigikogu üldkomisjonis tekkisid vaidlused seaduse pärast, mis nõuab, et iga kino peab kuus näitama vähemalt 200 m värsket kodumaist kroonikat. Garanteeritud turg madaldab kroonikate taset. Sõnum] Vaba Maa, 1933, 5. III, 54, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s235789&nid=59760&frameset=1&slk=1

Sundfilmid kinodesse. 10 loodi sinepit sunduslikuks. [Ülevaade Riigikogu üldkomisjoni koosolekust 7. III 1933. a., kus peale vaidlusi võeti 1. lugemisel vastu seaduseelnõu kodumaiste kinokroonikate kohustuslikust näitamisest Eesti kinodes. Küsimus ka filmide säilitamisest.] Vaba Maa, 1933, 10. III, 58, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s207879&nid=59764&frameset=1&slk=3

820 kilomeetrit filmi. [Kinohooaja lõpuks tehtud kokkuvõtete järele on Eestisse aasta jooksul sisse veetud 506 välisfilmi ja Eesti enda filmitoodangut tsenseerida antud 11 filmi. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1933, 6. VII, 78, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s307501&nid=72784&frameset=1&slk=1

Aadu Birk tegi raha. [Armas Hirvose poolt Eestis valmistatud filmi “1905. aasta” finantseeris Aadu Birk, ... Filmi mõnesugustel põhjustel Eestis kuigi palju ei näidatud. … Mõnesuguste ümbertegemiste järel on seda filmi Lätis näidatud 20 ekraanil. Lühisõnum] Sõnumed, 1933, 19. VIII, 179, 3. (Ekraan ja lava.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s250915&nid=141478&frameset=1&slk=3

“Eesti filmikooperatiivi” asi liigub. [Filmihuviliste poolt algatatud mõte filmikooperatiivi loomiseks on vastukõla leidnud väga mitmekesistes ringkondades. Liikmeks on juba astunud E.T.K. juhataja admisral J. Pitka, rida majanduse- ja kultuuritegelasi, … Lühisõnum] Sõnumed, 1933, 19. VIII, 179, 3. (Ekraan ja lava.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s250915&nid=141478&frameset=1&slk=3

1934

Eestlaste heeringafilm Hiiumaal. [Ajakirjanik Evald Stein-Jänkimees kõneleb 6. ja 7. jaanuaril Keinas ja Kärdlas heringapüügist. Samas demonstreeritakse esimesel “Kalanduse” püügiekspeditsioonil vändatud kultuurfilmi “Eestlased heeringapüügil Islandis”. Lühisõnum] Kaja, 1934, 6. I, 5, 7. (Läänemaalt.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s214830&nid=106084&frameset=1&slk=7

Kui kindr. Tõrvand keelas filmi. Rahvas ei tohtinud enam näha oma laevu. Eesti filmioperaatorite hädad. [Kui ristlejad “Lennuk” ja “Vambola” müüdi vanarauaärile “Bing ja Co”, valmistasid Konstantin Märska ja Armas Hirvonen filmi laevade lahkumisest. Kokku 350 m pikkune ülevaade. Esilinastus pidi olema 28. jaanuaril. Kindral Tõrvand keelas filmi demonstreerimise. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1934, 3. II, 14, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s315367&nid=72874&frameset=1&slk=5

“Rummu-Jüri” teeb Riias kõmu. Läti kinode kahtlane äri esimese Eesti-Läti “ühisfilmiga”. [Eesti tummfilmist “Metsavennad”, mis on filmitud 4-5 aastat tagasi ja mida lätlased on kasutanud helifilmi tegemisel. Sõnum] Vaba Maa, 1934, 10. IV, 82, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s226992&nid=60220&frameset=1&slk=5

Eesti filmi tulevik. Meie tummfilmidele “helid sisse”. Suurfilmi valmistamise võimalusi. Ins. Wieckmani välisreis. [Lepingud on sõlmimisel Poola, Tšehhoslovakkia, Austria ja Saksa filmiettevõtetega, samuti Läti, Leedu ja Rootsiga. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1934, 5. VI, 64, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s310040&nid=72927&frameset=1&slk=3

Filmiseadus tulemas. Monopol riiklikule asutusele? [Riigisekretäri abi R. Övel on välja töötanud filmiseaduse eelnõu. Film riikliku propaganda teenistusse. Anda õigust Eesti filmile. Filmiimpordiks aastas 100 milj. kr. Selle summa arvel teenistust ka oma inimestele. Tuleb rahvale tutvustada oma kunstnikke ja lähedasi teemasid. Filmivalmistamise ainuõigus sihtasutusele “Eesti kultuurfilm”. Kvaliteedi huvides oleks aga vajalik võistlus. Seaduse-eelnõu takistab eraalgatust. Kavatsus vahetada filmikroonikaid välismaaga. Juhtkiri] Vaba Maa, 1934, 11. X, 239, 2. Allk.: J.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s227871&nid=60576&frameset=1&slk=2

Mets kinosse. 500 meetrit metsatööde-filmi valmis. [Teatavasti otsustati meie metsatööstusest ja metsaistutamisest valmistada pikem kinofilm ühe aasta jooksul. … Ülesvõtteid toimetas ins. Viikman, kuna filmimise üldjuhiks on metsaasjanduse eriteadlane hr. Kerberg. … Raskusi teevad  ainult meie vananenud filmimise aparaadid … Moodne aparaat maksab … 1.200.000 senti. Sõnum] Vaba Maa, 1934, 26. X, 252, 3. http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s219197&nid=60917&frameset=1&slk=3

1935

“Nõmme, nagu ta elab ja on.” [Armas Hirvonen valmistas dokumentaalfilmi Nõmmest. Film on mõeldud Nõmme tutvustamiseks ja sellisena annab läbilõike Nõmme elust-olust. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 16.I, 14, 7. Allk.: -te
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s242286&nid=60987&frameset=1&slk=7

Helifilm Eestist hakkab jooksma Soomes, Skandinaavias ja mujal. [Välisministeeriumi tellimisel valmistas “Eesti Kultuurfilm” 350 meetrilise tummfilmi, milles pildistatud Tallinna, Narva ja teised huvitavad provintsilinnad, viimane laulupidu … Nüüd on kokku lepitud Euroopa Filmiga Stockholmist, kes sellest tummfilmist valmistab Eesti muusikaga varustatud helikoopiad ühes rootsi-, norra- ja soomekeelsete seletustega. Sõnum] Kaja, 1935, 16. IV, 90, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s272136&nid=110529&frameset=1&slk=7

Eesti filmitööstus 25 a. vana. [Esimene Eesti film valmistati 1910. a. Pärnus, see oli kroonika valgelillepäeva pidustustest. 25 a. jooksul on Eestis valmistatud 13 mängufilmi. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 18. IV, 93, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s242058&nid=61109&frameset=1&slk=8

Noorte Punase Risti lihavõttefilm. [… filmiti Noorte Punase Risti liikmete ettevalmistusi ülestõusmispühiks, … Filmis operaator Armas Hirvonen. Lühisõnum] Vaba Maa, 1935, 18. IV, 93, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s242058&nid=61109&frameset=1&slk=8

25 aastat eesti filmi. Pioneerid kinoasjanduses. Pärnus vändati esimene film. [Ülevaade Eesti filmidest ja filmitegijatest.] Esmaspäev, 1935, 28. IV, 17, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s203493&nid=120355&frameset=1&slk=7

Pappkujuga jahil. Heinlaiul laglesid küttimas. Esimene eesti film linnujahist. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1935, 15, V, 57, 4, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s308560&nid=75466&frameset=1&slk=4

Film Eestist jookseb Taanis. [Taani riigiraudteede reisibüroo uues kinos Kopenhaagenis jookseb praegu film Eestist, mille esietendusel oli rohkesti kutsutud külalisi, teiste seas Taani-Eesti sõprusühingu liikmed. Ajalehtedes ilmus filmi kohta tunnustavaid märkusi. Lühisõnum] Kaja, 1935, 20. V, 117, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s238221&nid=110558&frameset=1&slk=7

Eesti film Kopenhaagenis linal. [Möödunud nädalal algas Kopenhaagenis Eesti maastikkude ja vaadete filmi demonstreerimine Taani riikliku reisibüroo kinos. Eesti filmi Taani linale toimetajaks oli Taani-Eesti sõprusühingu juhatusliige Kopenhaageni suurärimees R. E. Brinder. Sama film on praegu linal ka mitmetes Rootsi ja Soome kinodes. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 20. V, 118, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s226418&nid=61135&frameset=1&slk=3

Hirvonen metsafilmi väntama. [Riigimetsade valitsusel on valmistamisel pikem film Eesti metsandusest. Seni tegi ülesvõtteid filmile veeteede valitsuse insener Vieckmann. Kuna temal aga ametikohuste täitmise kõrval ei jätku aega kogu jõudu rakendada filmi valmistamisele, anti töö neil päevil elukutselisele filmioperaatorile Hirvosele. Filmi suvised välisvõtted kavatsetakse teha valmis suvel. Lühisõnum] Kaja, 1935, 11. VI, 138, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s229272&nid=110579&frameset=1&slk=7

Kes said filmilitsentsid. Uuesti asutatud firma sai suure litsentsi. [Majandusministeerium jagas litsentsid välisfilmide sissetoomiseks filmikontorite vahel. “Ars-Film” - 30 filmi, “Harju-Film” - 30 filmi, Ameerika filmiühingud: igaüks – 20 filmi. Praegu töötab Tallinnas 14 filmikontorit. “Harju-Film” on äsjaasutatud ettevõte. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 6. VII, 157, 8. (Filmi maailmast)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s191386&nid=61174&frameset=1&slk=8

Kultuurfilm “Päev lennujaamas”. “Eesti Kultuurfilm” filmib kotkapesa. Uus suurem filmikontor. [Filmioperaator V. Päts valmistab praegu kultuur-vaatefilmi “Päev lennujaamas”, mis käsitab Tallinna kui Ida-Euroopa lennuliinide sõlmpunkti lennutegevust, … Tallinnas asus tegevusse suurema tegevuskapitaliga filmiüürikontor, usaldusühing “Harju-Film”, … Lühisõnumid] Vaba Maa, 1935, 6. VII, 157, 8. (Filmi maailmast)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s191386&nid=61174&frameset=1&slk=8

Pikem helikroonika Haapsalu laulupeost. [Filmimehed V. Päts ja Eichelman sõitsid Haapsallu, et valmistada Haapsalu laulupäevast helikroonikat. See oleks esmakordne juhus meil, mil valmistatakse pikem helikroonika. Kuna sihtasutis Eesti Kultuurfilmile kuuluvat autot ei saadud, pidi sõidetama raudteel. Lühisõnum] Esmaspäev, 1935, 21. VII, 29, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s198593&nid=120038&frameset=1&slk=1

Kodumaa filmi päevamured. [Ei jätku kroonikafilmi sundkroonika hooajaks. Tallinn vajab nädalas 1000 m uut kodumaist filmi. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 25. VII, 173, 5. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s197981&nid=61191&frameset=1&slk=5

Eesti helifilmiaparaadi tuleproov. Filmidirektorid ostsid autosid. Lühiteateid filmialalt. [Lühisõnumid] Vaba Maa, 1935, 25. VII, 173, 5. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s197981&nid=61191&frameset=1&slk=5

Esimene Eesti helifilm valmis. Haapsalu meeslaulupäev filmis. [Operaatorid V. Päts ja Eichelmann valmistasid esimese helifilmi omakonstrueeritud helifilmiaparaadiga. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 30. VII, 177, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s192905&nid=61195&frameset=1&slk=7

Esimene katse helifilmiga. [Haapsalu meeslaulupäeva puhul tehti esmakordselt katset Eesti helikroonika valmistamisega kohaliku ettevõtte “Helilafilm” poolt, milline on operaatorite A. Eichelmanni ja V. Pätsi omandus.Sõnum] Muusikaleht, 1935, 7/8, 173. (Mitmesugust.)http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=109239

Põud oma filmitähtedest. Kaameraga eesti rahva keskel. Mis filmimeestel uudist. “On aeg filmida, mida ise oleme saavutanud.” [Ülevaade operaatorite Hirvoneni ja Voldemar Pätsi tööst. Fotod filmitud lõikudest valmimisel olevatest eesti filmidest.] Esmaspäev, 1935, 4. VIII, 31, 8, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s221295&nid=120040&frameset=1&slk=8

Kultuurfilm riigiparkidest. [Riigparkide valitsuse ülesandel valmistab filmioperaator V. Päts praegu filmi riigiparkidest, nagu Kadriorg, Keila-Joa, Oru lossi ja Pühajärve pargid … Sõnum] Vaba Maa, 1935, 12. IX, 215, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s246422&nid=61240&frameset=1&slk=8

V. Päts teeb uue helifilmi. [Eesti esimese helifilmi ülesvõtteaparaadi omanik V. Päts sai neil päevil välismaalt uue mootori oma aparaadi jaoks ja nüüd on kõrvaldatud suurim puudus aparaadi juures – võrguvoolul töötav mootor. V. Päts loodab filmi, mille pikkus tuleb 300 meetri ümber, saavat valmis juba järgmise nädala lõpuks. See oleks Eestis esimene eeskavalisa-film, … Sõnum] Vaba Maa, 1935, 12. IX, 215, 8. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s246422&nid=61240&frameset=1&slk=8

“Munast kuni kanapraeni”. [Põllutöökoja ülesandel ja koja asjatundjate poolt koostatud käsikirja alusel valmistatakse praegu kultuurfilmi meie linnukasvatusest. Filmi valmistamist alustas operaator V. Päts Pääskülas ühes sealses kodulinnukasvatuses. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 12. IX, 215, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s246422&nid=61240&frameset=1&slk=8

“Helila” saab uusi aparaate. [Asudes valmistama helifilme, V. Päts täiendab ka temale kuuluvat filmilaboratooriumi “Helila”. Praegu on laboratoorium koormatud filmipealkirjade valmistamisega, mille tõttu uute filmide ilmutamine ja kopeerimine lälheb pikaldaselt. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 12. IX, 215, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s246422&nid=61240&frameset=1&slk=8

Lühiuudiseid kino- ja filmialal. [Tallinna kinoomanikud ei ole omavahel üksmeeles kinopiletite hindade tõstmise küsimuses. … Lennuasjandusest valmistatav film, mis tuleb 300 meetrit pikk, lõpetatakse eeloleva eralennupäeva filmimisega. Lühisõnumid] Vaba Maa, 1935, 12. IX, 215, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s246422&nid=61240&frameset=1&slk=8

“Kas tunned maad ...” 800 meetrit kultuurfilmi tegevustikuga Võhmast. [Lähemal ajal valmib operaator  Armas Hirvosel Võhmast ja selle ümbrusestvändatud üle 800 meetri pikk, väikese temaatilise tegevustikuga läbipõimitud kultuurfilm “Kas tunned maad”. Filmist, osatäitjatest ja A. Hirvose filmidest. Sõnum] Uus Eesti, 1935, 19. IX, 2, 10, fotod. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s295614&nid=62468&frameset=1&slk=10

Kinopublik ja kinoprogramm. [Meie filmikroonikad on vananenud, ei kajasta päevasündmusi. Grammofonimuusika ei sobi sündmuste käiguga linal. Repliik] Vaba Maa, 1935, 19. XI, 273, 4. Allk.: Kinosõber.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s187972&nid=61311&frameset=1&slk=4

Filmikapitali investeerimisest. Kodumaa filmitööstuse elustamine ja filmikapital. [Filmikapitali toetusele pretendeerib sihtasutus “Eesti Kultuurfilm”, … Eesti Kultuurfilmi kuusissetulek on vähemalt 5000 krooni. … Mingil tingimusel ei tohiks aga filmikapitali summad minna jooksvate päevakulude katteks.   Artikkel] Vaba Maa, 1935, 21. XI, 275, 8. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s202935&nid=61313&frameset=1&slk=8

700 meetrit “Kodu, tööd ja leiba”. Hästiõnnestunud asundusfilm. [Kinos “Gloria Palace” demonstreeriti kutsutud külalistele uut 25-minutilist filmi Pikavere–Suursoo, Pillapalu, Lepplaane ja Peresaare asundustest. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1935, 1. XII, 48, 10.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s217225&nid=120065&frameset=1&slk=10

Filmitähed Eestist. [Eestis on sündinud Elsa Wagner, Andrev Engelmann, Henny Porten jt. Välismaal tegutsevad Paul Martin, Konst. Märska, Th. Luts. Ülevaade] Vaba Maa, 1935, 12. XII, 293, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s221273&nid=61332&frameset=1&slk=8

Aktuaalne kroonika suvel ekraanile! [Eeloleval suvel on oodata rida sündmusi, millest kodumaise sundkroonika jaoks tehakse filmivõtteid. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 19. XII, 299, 7. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s277995&nid=61338&frameset=1&slk=7

“See on see maa ...” monteerimisel. [Esinevad Ly Laasner-Moor, Ants Jõgi, Arnold Vaino, Maia Suurallik jt. Filmi väntas Võhmas ja Tallinnas Armas Hirvonen. Lühisõnum] Vaba Maa, 1935, 19. XII, 299, 7. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s277995&nid=61338&frameset=1&slk=7

Raamatu-film valmis. Kaameramees on oma töö teinud hoolega. [Pühapäeval kell 12 näidati kutsututd külalistele kino “Helioses” raamatuaastafilmi, mille raamatuaasta peakomitee tellimisel valmistas sihtasutus “Eesti Kultuurfilm”. … Kaameramees K. Märska on oma töö teinud hoolega … Hoopis nõrgemini on oma ülesandega tulnud toime käsikirja kirjutaja ja režissöör. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 23. XII, 302, 9. (Tallinnast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s235856&nid=61341&frameset=1&slk=9

Eeltööd uue suure mängufilmi valmistamiseks. [Eesti Tarvitajate Keskühisus teeb ettevalmistusi uue filmi saamiseks. Käsikirja valmimise järele alustatakse kohe võtetega. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 24. XII, 303, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s233750&nid=61342&frameset=1&slk=8

1936

Riigivanem helifilmiti. [Neljapäeval kõneles riigivanem K. Päts helifilmi selgitava kõne eelseisvast rahvahääletusest. Eesti esimesed pioneerid helifilmi alal – operaatorid Päts ja Eichelman sooritasid oma ülesande hästi. See esimene helifilm, milles esineb riigivanem, … Sõnum] Esmaspäev, 1936, 15. II, 7, 2. (Läinud nädal.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s249818&nid=120080&frameset=1&slk=2

Arenemisvõimalusi kodumaa filmile. Filmikapital kodumaa filmitööstuse aktiviseerimiseks. [Teiste kunstialade arenemise kõrval torkab eriti silma Eesti niigi mahajäänud kinematograafia vähikäik. Filmitoodangu vähenemise põhjused ja vajalikud abinõud puuduste likvideerimiseks. Artikkel] Vaba Maa, 1936, 3. III, 51, 8. (Filmimaailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s241933&nid=61399&frameset=1&slk=8

Film kalapüügist merejääl. [… filmioperaator Armas Hirvonen, kes hakkab Kihnu saare ümbruskonnas väntama filmi kalapüügist merejääl. Film tuleb linastusele kultuurfilmina. Lisaks kalapüügile tahetakse filmida Audru metskonnas Potsepa metsniku suures aias elavaid hirvesid. Lühisõnum] Uus Eesti, 1936, 11. III, [69], 6. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s219729&nid=62874&frameset=1&slk=6

Uudiseid Eesti helifilmis. Tallinn mitmet kanti. [“Helila-filmi” direktorid hrad V. Päts ja A. Eichelmann on viimasel ajal oma Eesti konstrueeritud helifilmiaparaadi juba nii kaugele viimistlenud, et see annab 99 % helipuhtuse. Nüüd on neil kavatsuses trikkfilm “Tallinn kõverpeeglis” …, siis lühifilm “Uus Tallinnn” … Sõnum] Esmaspäev, 1936, 14. III, 11, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s221759&nid=120084&frameset=1&slk=3

Avinurme puunõudetööstus filmitakse. [Avinurme puunõude kodutööstust filmima sõitis laupäeval [28. III] Tallinnast välja operaator A. Hirvonen. Valmistatakse 120 meetrit filmi, mis moodustab ühe osa metsaühingute liidu ülesandel valmistatavast filmist “Eesti mets”. Avinurmest sõidab A. Hirvonen edasi Mustveesse ja Peipsi järvele – filmima talvist noodapüüki Peipsi jääl. Hirvosega sõidab kaasa meie lehe toimetusliige E. Tammlaan-Jänkimees. Lühisõnum] Uus Eesti, 1936, 29. III, 87, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s217301&nid=62892&frameset=1&slk=1

Adson, Artur. Eesti mängufilm. [Eesti mängufilmi on vaja, ka juhul kui see nõuaks juurdemaksu. Tuleks teha ajaloo-alaseid filme, mis oleksid tõepärased ja aitaksid kaasa ajaloo mõistmisele, ning kirjandusteoste ekraniseeringuid. Vaja on ka originaalstsenaariume. Rakendada saaks tunnustatud filmijõude: Th. Luts, P. Linzbach, E. Martin. Algul tuleb eelistada välisvõtteid. Artikkel] Uus Eesti, 1936, 29. III, 87, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s217301&nid=62892&frameset=1&slk=3

Kultuurfilm Ingerist. [Reedel [24. apr.] algas Eesti-Ingeris kultuurfilmi väntamine, mis kestab paar päeva. Filmile võetakse Ingeri elu-olu kui ka Esti-Vene piirjoon. Lühisõnum] Uus Eesti, 1936, 25. IV, 111, 8. (Uudiseid siseriigist. Narvast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s224557&nid=62919&frameset=1&slk=8

Eesti metsafilm valmis. [Metsaühingute liidu tellimisel vändatud filmi “Eesti metsamajandus” esialgse variandi demonstreerimisest kinos “Modern” 13. juunil. Operaator Armas Hirvonen. Film on läinud maksma 3000 kr. Sõnum] Uus Eesti, 1936, 14. VI, 159, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s222203&nid=62969&frameset=1&slk=1

Meestelaulupäeva helifilm valmis. Valmis suur tööstusfilm. [V. Päts ja A. Eichelman filmisid Tallinna meestelaulupäeva. Film 120 m pikk. Samade autorite poolt valmistati ka üle 1000 m pikkune film Lutheri puutööstusevabrikust. Sõnumid] Vaba Maa, 1936, 16. VII, 158, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s227103&nid=61652&frameset=1&slk=8

Mida Eestis filmida. Eesti filmile elulähedasem programm. [Filmide valmistamise võimalustest. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1936, 16. VII, 158, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s227103&nid=61652&frameset=1&slk=8

Eesti filmitööstuse rajamisel. Praegu päevakorral sisseseadete muretsemine ja küsimuste otsustamine edaspidise tegevuse kohta. [Eesti noore filmitööstuse edu ja areng sõltub sellest, kuivõrd täiuslikku aparatuuri õnnestub muretseda ja kuivõrd nõutavaid filme valmistada. Väikeriikide filmid kujunevad suurriikide omadest kulukamaks, kuna nende levik on väike. Artikkel] Uus Eesti, 1936, 4. IX, 239, 7. Allk.: Filmisõber.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s257490&nid=63165&frameset=1&slk=7

Filmiautorite honorarid. [Eesti filmitööstuses ei ole seni üldse olnud päevakorral filmihonoraride küsimust, kuna meil filme on valmistatud … ilma käsikirjata! Sõnum] Vaba Maa, 1936, 17. IV, 212, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s220957&nid=61709&frameset=1&slk=8

Lõbus “heeringafilm”. [Praegu demonstreeritakse Tallinna kinodes Eesti filmikroonikat, milles muuseas on stseene heeringalaevastiku saabumisest Tallinna sadamasse. Lühisõnum] Uus Eesti, 1936, 19. IX, 254, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s242220&nid=63180&frameset=1&slk=3

Kodumaa kroonika keskmine pikkus... [Kinoseaduse järgi peab sundusliku kodumaise kroonika pikkus igas kinoeeskavas olema mitte vähem kui 200 m. … Tegelikult on suurem osa kroonikaid lühemad kui 126 m, … täiendamiseks kasutatakse Saksa, Ameerika ja Austria sündmuste-filme. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 1. X, 224, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s247703&nid=61726&frameset=1&slk=8

“Estonian Tourist Trophy” filmis. [Eesti suursõit kui meie mootorspordi hooaja suurim sündmus filmiti seitsme kaameramehe poolt ja film jookseb Tallinna kinodes. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 1. X, 224, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s247703&nid=61726&frameset=1&slk=8

Kodumaise helifilmi avalik proov. [Kutsutud külalistele demonstreeriti kodumaal konstrueeritud helifilmi aparaadiga tehtud filmiproove. Ette kanti riikliku ringhäälingu ruumides filmitud sooloettekandeid ja mõningaid välisvõtteid. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1936, 29. X, 248, 4. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s235129&nid=61751&frameset=1&slk=4

Film Eesti asundustegevusest “Glorias”. [Kino “Gloria-Palace´is” hakkavad pühapäevast [1. XI] peale jooksma kaks pikemat Eesti filmi - “Kodu, tööd ja leiba” - film uudismaade harimisest, mille valmistas operaator A. Hirvonen asunduskomisjoni ülesandel: filmi pikkus on üle 500 meetri. Samal ajal hakkab “Glorias” jooksma ka 250 meetri pikkune film kaitse liidu Sakala manöövritest. Tallinnast lähevad mõlemad filmid sundkroonika korras edasi ka teiste linnade kinodesse. Lühisõnum] Uus Eesti, 1936, 31. X, 296, 8. (Kino.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s263118&nid=63225&frameset=1&slk=8

Töö, mida näidatakse pimedas. Pilk meie filmitööstuse arengusse. Kui noormehed ja neiud unistasid välgest linast. [Eesti filmi arenemisteest. Ühest Eesti filmile alusepanijast – Konstantin Märskast. Tummfilmi üleminek helifilmiks. Fotol: Balduin Kusbocki filmikooli õpilased ja õpetajad. Pikem ülevaade] Rahvaleht, 1936, 4. XI, 129, 4, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s311330&nid=84457&frameset=1&slk=4

Sooelanikkude elu ekraanil. [Ed. Vallaste ja A.Hirvose filmist “Kodu, tööd ja leiba”. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1936, 5. XI, 253, 4. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s230812&nid=61756&frameset=1&slk=4

Uus jõud eesti helifilmi. [Raadio- ja elektritarvetetööstuse Jaakson ja Jätmar endine kaasosanik Elmar Jätmar astus filmilaboratoorium “Helilasse” ja toimis kodumaise helifilmiülesvõtteaparaadi viimaste proovide tegemisel juba helimeistrina. Kui elektriala eriteadlane ta aitas V. Pätsul ka korrastada filmiaparaati, … Lühisõnum] Vaba Maa, 1936, 5. XI, 253, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s230812&nid=61756&frameset=1&slk=4

Film Eesti vabariigi 20. aastapäeva tähistamiseks. Riikliku propaganda talitus kuulutas võistluse vastavate filmikäsikirjade kavandite saamiseks. [Võistlustingimuste tutvustus. Auhindadeks on määratud 1000 kr. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1936, 7. XI, 302, 4. http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s284028&nid=63232&frameset=1&slk=4

Filmivõistlus liig lühikese tähtajaga. Ja vajaliste näpunäideteta. [Kiri toimetusele Huvitatult ja järelmärkus E. V.-lt Eesti 20. aastapäeva tähistamiseks välja kuulutatud filmikavade võistluse kohta.] Vaba Maa, 1936, 12. XI, 259, 4. Allk.: Huvitatu ja E. V. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s224626&nid=61762&frameset=1&slk=4

Milline peab olema Eesti suurfilm? [Vabariigi 20. aastapäevaks valmistatava Eesti filmi käsikirjade võistlusest.] Vaba Maa, 1936, 19. XI, 265, 4. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s246733&nid=61768&frameset=1&slk=4

30 filmikäsikirja autorit. [Vabariigi 20. aastapäevaks valmistatava rahvusliku suurfilmi käsikirja kirjutamise kohta on riiklik informatsiooni- ja propaganda-talitus järelepärimiste peale kirjalikult saatnud lähemaid andmeid 24 isikule. … Lühisõnum] Vaba Maa, 1936, 3. XII, 277, 4. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s210577&nid=61780&frameset=1&slk=4

Filmi osa riigis. Mida kodumaiselt filmilt nõutakse ja millele tal on õigus. [Eesti film ei saa olla äriobjektiks, filmiproduktsioon peab olema hea. Artikkel] Vaba Maa, 1936, 3. XII, 277, 4. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s210577&nid=61780&frameset=1&slk=4

Esimene eesti helifilm ekraanil. [Kino “Helioses” läks ekraanile V. Pätsu poolt kodumaisel helifilmiülesvõtteaparaadil valmistatud helifilm. Esinevad Aarne Viisimaa, Marta Runge, Hugo Laur, Meta Luts, segakvartett ja kaitseväeorkester. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 10. XII, 283, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s184269&nid=61786&frameset=1&slk=4

Vallaste, E. Miks mitte Balti filmikroonika? Eesti, Läti ja Leedu ei tunne üksteist filmi alal. [Seni puudub Balti riikidel koostöö filmi alal. Vaja oleks luua ühine kroonikafilm. Balti ühiskroonikale oleks Lääne-Euroopas ekraanilepääs kergem kui iga Balti riigi filmijuppidel üksikult. Artikkel]  Maa, 1936, 10. XII, 283, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s184269&nid=61786&frameset=1&slk=4

Filmikäsikirjade võistluse üksikasju. [Sõnum] Vaba Maa, 1936, 17. XII, 289, 4. (Filmi maaailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s252527&nid=61793&frameset=1&slk=4

Filmiaasta 1936. [Kodumaa kino- ja filmielu areneb paremuse poole. Eestisse toodavatest on enamus saksa filmid, väga vähe inglise omi. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 31. XII, 298, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s239067&nid=61802&frameset=1&slk=4

1937

Peel, A. Kodu, koduümbrus ja film. Tähelepanekuid ja soove. [Koduümbruse kaunistamise traditsioonid Eestis. Kodukaunistamise propaganda. Filmikunst kui propagandavahend.] Eesti Mets, 1937, 3, 94-97, fotod.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=51095

Peel, A. Metsandus ja film. [Metsanduspropaganda paremaks läbiviimiseks on vaja populaateaduslikke filme. Artikkel] Eesti Mets, 1937, 6, 199-201.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=51098

Film piirivalve elust ja tegevusest. [Eesti Kultuurfilm tegi filmiretke Eesti-Vene piirile Narvast kuni Peipsi järveni. Pikem sõnum] Politseileht, 1937, 25. III, 6, 137-138, fotod.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=14997

Peel, A. Eesti film väliseestlastele ja väliseestlaste film Eestisse. Kinolint Välis-Eesti ja Kodu-Eesti vahel. [“Välis-Eestile” kirjutatud Eesti Kultuurfilmi direktor A. Peel. Artikkel] Välis-Eesti, 1937, 3, 63-65.

Uus trikfilm joonistamisele. E. Janimäe “Kaval-Ants ja Vanapagan”. [Elmar Jaanimäe joonisfilm “Kutsu-Juku” on ainsa Eesti joonisfilmina ekraanile jõudnud. Valmimas on järgmine, põhjamaade stiilis helifilm. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1937, 9. I, 2, 8, ill.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s214658&nid=120140&frameset=1&slk=8

Kas meil saab teha head filmi? [Kavatsus valmistada Eesti Vabariigi 20. aastapäevaks pikem film, on reaalne. Eeltööd peaksid aga algama kohe. Artikkel] Vaba Maa, 1937, 14. I, 10, 4. Allk.: E. V. (Filmimaailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s257134&nid=61812&frameset=1&slk=4

Kuhu kuulub Eesti kultuurfilm? Kodumaise filmitöö juhtimine tuleks koondada haridusministeeriumi alla. [Seni on valitsenud Eestis filmikontrolli alal dualism. Haridusministeeriumile allutamise põhjendus. Artikkel] Vaba Maa, 1937, 28. I, 22, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s219895&nid=61824&frameset=1&slk=4

Riigivanem vaatas Eesti metsafilmi. [Laupäeval demonstreeriti kutsutud külalistele kinos “Gloria Palace” filmi “Eesti metsamajandus”. Film andis ülevaate Eesti maastikutüüpidest, metsa kasvatamisest, hooldamisest ja kaitsest ning metsa kasutamisest. Filmi kestus 1 tund 20 min. Filmioperaatorid A. Hirvonen ja insener H. Viikmann. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1937, 31. I, 31, 2.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s211605&nid=63771&frameset=1&slk=2

Eesti film Ameerikasse ja Inglismaale. Sõlmiti filmimüügi leping ühe Inglise firmaga. Helifilmi lõikelaud Eesti kultuurfilmile saabus. [Esimene tellimine - 250 meetrit - saadeti juba Inglismaale teele. Eestiga vahetavad filme veel Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola ja Läti. Saksamaaga ja Soomega on sõlmitud müügilepingud. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1937, 3. II, 34, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s233874&nid=63774&frameset=1&slk=1

Tammlaan, E. Eesti filmitööstus. [Eesti filmitööstuse olevikust ja perspektiividest. Artikkel] Uus Eesti, 1937, 8. II, 39, 7.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s191722&nid=63779&frameset=1&slk=7

Esitati 53 filmikäsikirja. [Riikliku propagandatalituse poolt korraldatud filmikäsikirjade võistluse lõputähtpäevaks – 15. veebruariks - saabus kohale kokku 53 filmikäsikirja. Lühisõnum] Uus Eesti, 1937, 19. II, 50, 9.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s238199&nid=64488&frameset=1&slk=9

Ameerika tahab Eestist filmi. [Ameerika-eestlane Adolph Prebe pöördus kirjaliku järelpärimisega “Vaba Maa” filmiosakonna poole Eestist lühifilmide saamiseks. Kõne alla tuleksid esmajoones maastiku- ja olufilmid. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 25. II, 45, 4. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s235923&nid=61847&frameset=1&slk=4

Filmivõistlus ei anna oodatud tulemusi? [Filmikäsikirjade tase esialgse hinnangu järgi alla keskmise. Filmiliste teadmiste ja kogemuste puudus annab end tunda. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1937, 4. III, 51, 4. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s246589&nid=62030&frameset=1&slk=4

Filmioperaator A. Hirvonen lahkus Eestist. [Eestis valmisid tema juhatusel filmid “Aasta 1905”, Riigivanema ringreis, film heeringapüügist Islandil, “Kodu, tööd ja leiba”, “Tee tõusule”, “Eesti metsamajandus” jt. Sõnum] Uus Eesti, 1937, 11. III, 70, 7. (Kodumaa filmi uudiseid.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s214048&nid=64508&frameset=1&slk=7

Vene piirivalvurid eesti filmile. [Vasknarvas Vene piiri filmima sõitsid kultuurfilmi operaatorid teispäeva õhtul. Kuuldavasti on räägitud kokku kohaliku Nõukogude piirivalvega, et võimaldataks filmida piiril ka vene valvureid. See juhtum oleks erakordne, … Sõnum] Uus Eesti, 1937, 11. III, 70, 7. (Kodumaa filmi uudiseid.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s214048&nid=64508&frameset=1&slk=7

Filmikäsikirjade auhinnad anti välja. Saadi kolme vaatefilmi ja kahe mängufilmikäsikirjad. Auhinnasaajate seas 2 ajakirjanikku ja 1 kirjanik. [63-st esitatud käsikirjast määrati viiele tunnustustasu 150 kr. Parimateks autoriteks olid Evald Tammlaan, Mart Raud, Nikolai Aleksejev, Ole ja Paul Rattus ja Aleksander Kask. Sõnum] Uus Eesti, 1937, 23. III, 82, 1.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266077&nid=64520&frameset=1&slk=1

Filmikavandite võistluse tulemusi. [68 käsikirjast tunnistati parimateks kolm vaatefilmi-kavandit ja kaks mängufilmi-kavandit. Autoriteks Evald Tammlaan, Mart Raud, Nikolai Aleksejev, Ole ja Paul Rattus, Aleksander Kask. Kõigile määrati tunnustustasu 150 krooni. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 23. III, 67, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s230306&nid=62046&frameset=1&slk=3

Meie maailmanäituse film. Üks suur arusaamatus. [Film, mis on valmistatud “Eesti Kultuurfilmi” poolt näitamiseks Pariisi maailmanäitusel, on kehv montaaž vanadest filmijuppidest, mis pole sobiv Eesti tutvustamiseks. Retsensioon] Vaba Maa, 1937, 19. V, 111, 4. Allk.: E. V. (Filmi maailmast.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s226644&nid=62126&frameset=1&slk=4

Peel, A. Meie film Pariisi jaoks. [Kirjutisele, mis ilmus ajalehes “Vaba Maa” nr 111 [19.V 1937], vastab sihtasutuse “Eesti Kultuurfilmi” esindaja nimetades kõnesolevat filmi ainuüksi spordifilmiks, mille montaazh on valmistatud Spordikeskliidu ülesandel. Õiendus] Vaba Maa, 1937, 21. V, 113, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s217332&nid=62128&frameset=1&slk=6

Kuhu loojusid eesti filmitähed. Kodumaise filmi õitseaegadest. Kes mängisid filmides ja kuhu nad kadusid. [Fotodel Vold. Päts, prl Klaara Kruus, Kaljo Raag, Mihhail Lepper. Pikem ülevaade] Vaba Maa, 1937, 2. VI, 123, 4, fotod. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s198496&nid=62272&frameset=1&slk=4

Balti riikide filmikoostöö. [Sõnum] Vaba Maa, 1937, 2. VI, 123, 4, fotod. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s198496&nid=62272&frameset=1&slk=4

Kas teate, et … [Lühisõnumid] Vaba Maa, 1937, 2. VI, 123, 4, fotod. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s198496&nid=62272&frameset=1&slk=4

Kino serveerib diktaatoreid. [Kodumaa elust filme näeb haruharva. Eesti kultuurkroonika on liialt argipäevane ning kajastab väga põgusalt kodumaa elus tähtsaid sündmusi. Reklaamitakse lausa fašismi propageerivaid välismaa filmikroonikaid.] Vaba Maa, 1937, 13. X, 235, 6. Allk: Hääl publikust. (Lugejate päevamured.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s241283&nid=61923&frameset=1&slk=6

Eesti mängufilmid? Ei! Puuduvad asjatundjad ja kogemused, puudub kapital ja turg. Vastuväiteid Theodor Lutsule. [Vastukaja Theodor Lutsu artiklile “Kas Eestis on võimalik valmistada mängufilmi”, mis avaldati ajalehes  “Uus Eesti” nr 282. Artikkel] Uus Eesti, 1937, 19. X, 284, 6. Allk.: J. K. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s247009&nid=64745&frameset=1&slk=6

1938

Peel, A. Politsei õppefilm. [Artikkel] Politseileht, 1938, 14. IV, 7, 156-157.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=15021

Eesti Vabariigi juubelipidustused filmis. Film juba täna Tallinna kinodes. [Eesti Kultuurfilmi poolt filmiti Vabriigi 20. aastapäeva pidustusi laiemas ulatuses. Helifilmil jäädvustati aastapäeva paraad ja Riigipea kõne. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 25. II, 55, 9. (Vabariigi 20. aastapäev provintsis.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s181967&nid=65629&frameset=1&slk=9

Jänkimees. [Tammlaan, E.] Filmi matkalt. [Eesti filmioperaatori Kalamehe ja teiste filmimeeste tööst. Olukirjeldus] Uus Eesti, 1938, 7. VII, 183, 6.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s236054&nid=66208&frameset=1&slk=6

Kultuurfilm Tallinna ümbruskonnast. Film tuleb umbes 250 meetrit pikk. [Filmiamatööril, veeteedetalituse ehitusosakonna juhatajal insener H. Vieckmannil on filmitud juba 120 meetrit kaadreid Viimsist, Tammneemest, Piritast, Kosest ja Irust. Sõnum] Rahvaleht, 1938, 27. VIII, 146, 10.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s326654&nid=73707&frameset=1&slk=10

Narvale oma filmikroonika. [Narva amatöörfilmioperaator R. Rumjantsev pildistas käesoleval suvel linnavalitsuse algatusel 300-meetrilise filmikroonika Narva vaatamisväärsusist ja saavutusist heakorra alal isesesivuse aastate jooksul. Film tuleb lähemal ajal ühes kohalikus kinos demonstreerimisele. Lühisõnum] Uus Eesti, 1938, 27. IX, 265, 9. (Uudiseid siseriigist. Narvast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s223727&nid=67026&frameset=1&slk=9

1939

Peel, A. Praktilisest filmikäsitlusest akadeemilises peres. [Ülikooli asutustelt oodatakse filme kodumaise teaduse alalt, üliõpilaskond peaks jäädvustama olulisimad momendid oma ajaloost. Artikkel] Akadeemia, 1939, 7, 434-436.
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=19476

Truuvere, E. H. Eesti film turismipropagandana. [Nõuded propagandafilmide koostamisel. Ingliskeelne resümee. Juhtkiri] Loodushoid ja Turism, 1939, 1, 31-34.

Mälk oma talus. [Praegu jookseb pealinna kinodes Eesti kultuurfilmi film “A. Mälk oma talus”. Seal näeme kirjanikku oma Lagle talus Õismäel. Sõnum] Rahvaleht, 1939, 11. I, 9, 12, fotod. (Loova vaimu lätteil.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s299973&nid=76363&frameset=1&slk=10

Kuremäe nunnakloostri elu helifilmile. Riigi ringhäälingu “Hõbehall” Virumaal ringreisil. [Heliplaadistati jutuajamine Iisaku koguduse õpetaja Voldemar Kuljusega. Valmistatakse ka esimene helifilm Kuremäe nunnakloostri elust. Lühisõnum] Rahvaleht, 1939, 10, VII, 159, 5.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s317325&nid=73250&frameset=1&slk=5

Aleksander Lellep, sündinud 8. novembril 1886. a. Viljandis. Noorsootegelane. Tegeleb kitsasfilmi operaatorina. Elukoht Tallinnas. [Lühisõnum] Uus Eesti, 1939, 7. XI, 304, 6. (Sünnipäevi.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s208944&nid=66904&frameset=1&slk=6

Miks ei saa eesti mängufilme? Näitlejaid on, aparaate on, filmi ainestikust pole puudu, kuid asjale tõmbab kriipsu peale eesti filmituru väiksus. Ühe mängufilmi valmistamine nõuab kuni 70.000 kr. juuremaksu. [Arvamust avaldab Eesti Kultuurfilmi direktor A. Peel. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1939, 5. XII, 332, 6. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s228452&nid=66937&frameset=1&slk=6

Eesti kitsasfilm välismaale. Ka Eesti piiriäärsetele elanikele algupärane vaatefilm kättesaadavaks. [Kitsasfilmi valmistamisele asumisega on tekkinud soodsad võimalused ka väliseestlaste varustamiseks kultuur- ja vaatefilmidega. … Piirimaade selts on tellinud bensiiniagregaatori, mille tõttu on loengutel võimalik kitsasfilme näidata ka nendes kohtades, kus puudub elekter. Sõnum] Uus Eesti, 1939, 5. XII, 332, 6. (Pilk filmilinale.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s228452&nid=66937&frameset=1&slk=6

1940

Kitsasfilm kirikunoorte päevadest Paides, … [Film, mille valmistas operaator Suudar Tartust, on üldse eesti kirikuelus esimene sellelaadne üritus, millega on jäädvustatud üks kiriklik sündmus pildis ja liikumises. Lühisõnum] Eesti Kirik, 1940, 4. I, 1 (806), 5. (Kirikliku noorsootöö alalt.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s267158&nid=206324&frameset=1&slk=5

Eesti Mängude film vabariigi aastapäevaks. [Dokumentaalfilm viimastest Eesti Mängudest, filmi pikkus 500 m. Lühisõnum] Rahvaleht, 1940, 13. II, 37, 10. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s309139&nid=75187&frameset=1&slk=10

Nii nad läksid … A. Lellep väntas sakslaste lahkumisest kitsasfilmi. Filmi kavatsetakse täiendada sakslaste saabumist kujutava osaga, mis tuleks lavastamisele Läti Hindreku kroonika järgi. [Saksamaalt on saabunud pakkumisi Aleksander Lellepi poolt vändatud kitsasfilmi ostmiseks, üks neist on Tallinna endine fotoateljee omanik H. Eggerth. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1940, 9. III, 10, 8, fotod.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s178378&nid=120687&frameset=1&slk=8

Lätis valmis teine suur mängufilm. Kirjanik P. Rudzit kirjutas filmikäsikirja. “Takistus” aprilli algul ekraanile. Kas on õigustatud arvamine, et Eestis ei saa valmistada filmi? [Artikkel] Rahvaleht, 1940, 19. III, 67, 10. Allk.: EeVa. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s305133&nid=75298&frameset=1&slk=10

Filmikapitali lisaeelarve 17900 kr. [Vabariigi Presidendi otsusega 18. märtsist kinnitati Siseministeeriumi filmikapitali 1939/40. a. lisaeelarve tasakaalus Kr. 17.900.-. Lühisõnum] Uus Eesti, 1940, 20. III, 77, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s235634&nid=67753&frameset=1&slk=3

Kitsasfilm levib hoogsalt. [Suurenenud on nõudmine aparaatide ja filmilindi järgi. Saadaolev kitsasfilmi toodang. Sõnum] Rahvaleht, 1940, 16. IV, 89, 8. (Filmi maailmast.)
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s312498&nid=75342&frameset=1&slk=8

1943

Enamlik terror filmilindile. Valmistatakse dokumentaalfilm enamlusaastast Eestis. [Käesoleval suvel valmistatakse Eestis suur dokumentaalfilm “Aasta enamlikku võimutsemist Eestis.” Filmi valmistab Ostland-film oma Riia osakonna kaudu. Filmi valmistamiseks eeltööde tegemiseks viibib Tallinnas režissöör Konstantin Tumils-Tumilovitš, kelle juhtimisel film valmistatakse. Eesti tuntud filmimeestest võtab filmi valmistamisest osa J. Kuslap. Sõnum] Eesti Sõna, 1943, 23. V, 117, 3.
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s195683&nid=233296&frameset=1&slk=3

1944

Film Vaasa, Vepsküla ja Siivertsi sillapeade vallutamisest. [Esmaspäevast [24. IV 1944] alates linastub kinodes “Helios”, … nädalaringvaate osas eesti SS-sõjakirjasaatja Romuald Dagise vändatud film Vaasa ja Vepsküla sillapeade vallutamise lahinguist. Ennastsalgava rakenduse ja töö eest lahinguolukorras vääristati SS-uscha R. Dagist Raudristi II kl. Annetamisega. Sõnum.] Eesti Sõna, 1944, 25. IV, 95, 2. (Tallinna teateid.)http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s224936&nid=233635&frameset=1&slk=2

 

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu teemakartoteek “Eesti ajakirjanduse artiklid 1918 – 1944” . UDK 791.44 E  Eesti filmid. Filmikontorid.