Avaleht

(26.03.1923 – 06.04.1996)
filmilavastaja

Leida Laius sündis 26. märtsil 1923 Kingissepa (endise Jamburgi) linna lähedal Horoševo külas. Ema Armanda, kellega tal olid äärmiselt keerulised, kuid ülitihedad suhted, pärines Narvast, küllalt jõukate linnastunud eestlaste perest. Kõik teised sugulased olid venelastest talunikud. Isa tehti 1930. aastate lõpus kulakuks ning hukati vangilaagris. Punaamee vabatahtlikuna (sanitarina ja raamatukoguhoidjana) osales Laius II maailmasõjas ja jõudis 1944 Eestisse. 1945–1947 oli ta Toiduainete Tööstuse Ministeeriumi inspektor, 1947–1949 Arhitektide Liidu kantseleiametnik ja 1950–1951 Kunstide Valitsuse teatriosakonna inspektor. Leida Laius lõpetas 1950 ENSV Riikliku Teatriinstituudi (ERTI) ja 1962 Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) režiiteaduskonna. Diplomitööks oli sõjateemaline lühimängufilm „Õhtust hommikuni“ (stsenarist Valdo Pant). 1951–1955 oli ta V. Kingissepa nimelise RAT Draamateatri näitleja, 1960. aastast töötas stuudios „Tallinnfilm“. Laius lavastas 7 mängufilmi ja 5 dokumentaalfilmi; lisaks sellele oli ta 1962–1966 enam kui 30 mängu- ja aimefilmi dublaaži režissöör. Ta oli Eesti Teatriühingu (1951–1976) ja Eesti Kinoliidu (1962) liige, Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1979), Eesti NSV rahvakunstnik (1986) ja NSV Liidu riikliku preemia laureaat (1987). Leida Laius suri 6. aprillil 1996 Tallinnas. Jüri Sillart on teinud temast eluloolise dokumentaalfilmi „Leida lugu" (2002, OÜ Kairiin). Valmimas on Silvia Kiige koostatud mälestusteraamat „Leida Laius. 1923-1996. Elu ja filmid“.

Kuigi alati naeratav, vaoshoitud ja sõbralik, jättes mulje inimesest, kes on enda ja ümbritsevatega täielikus sisemises tasakaalus ja harmoonias, oli terve Leida Laiuse elu täis vastuolusid ja kannatusi. Kõike saavutas ta vaid tänu äärmisele tahtejõule ning sihikindlusele. Loomingus oli Laiuse jaoks kesksel kohal naiseks olemine, naise osa kodus ja ühiskonnas. Kõik tema lavastatud ja jäävalt Eesti kinolukku kinnistunud mängufilmid – „Mäeküla piimamees“ (1965), „Libahunt“ (1968), „Ukuaru“ (1973) ja „Kõrboja peremees“ (1979) – tegelesid just selle küsimuse lahkamisega. Koos Arvo Ihoga lavastatud noorsoofilm „Naerata ometi“ (1985) vaatleb seda eluvaldkonda natukene vähem, kuigi võib-olla on küsimus selles, et osatäitjad ei olnud veel päris naiseikka jõudnud. Viimases filmis „Varastatud kohtumine“ (1988) esitas Laius oma küsimuse äärmise jõulisusega. Küsimuse: mil moel on naisel võimalik selles, suurelt ebaõiglases ja tinglikkusi täis meestemaailmas ellu jääda ning oma südametunnistusega mitte pahuksisse minna?

Filmograafia

1959 Kutsumata külalised (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, teine režissöör; režissöör Igor Jeltsov

1961 Juhuslik kohtumine (mängufilm), Tallinna Kinostuudio, teine režissöör; režissöör Viktor Nevežin

1962 Õhtust hommikuni (lühimängufilm, ÜRKI diplomitöö), Tallinna Kinostuudio, režissöör

1964 Mäed kui valged elevandid (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör

1965 Mäeküla piimamees (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (koos Lembit Remmelgaga)

1968 Libahunt (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (koos Lembit Remmelgaga)

1972 Aga kus on ema? (reklaam), Tallinnfilm, režissöör

1972 Maaletulek (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: Helve); režissöör Kaljo Kiisk

1973 Ukuaru (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör

1975 Ringvaade „Nõukogude Eesti" nr 10/11 [Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 30. Aastapäev], Tallinnfilm, režissöör

1975 Sündis inimene (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režiss

1976 Lapsepõlv (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör

1978 Jäljed lumel (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör

1979 Kõrboja peremees (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist (koos Paul-Eerik Rummoga)

1983 Kodulinna head vaimud (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, režissöör

1985 Naerata ometi (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör (koos Arvo Ihoga)

1988 Varastatud kohtumine (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör

Teatrirollid

1950 Valja (Aleksei Simukov „Varblaste mäed“)

1951 Nadežda (Aleksandr Korneitšuk „Lodjapuusalu“)

1951 Katku Liisu (Aadu Hint/ Andres Särev „Tuuline rand“)

1952 Marta (Vilis Lācis/ Andres Särev „Kaluri poeg, II“)

1953 Luša (Maksim Gorki „Päikese lapsed“)

1953 Belotelova (Aleksandr Ostrovski „Balzaminovi abiellumine“)

1954 Kulbi Kai (Eduard Vilde/ Karin Ruus „Mahtra sõda“)

1955 proua Säinas (Oskar Luts/ Andres Särev „Tagahoovis“)

[kasutatud alusmaterjal: Eesti Teatri Biograafiline Leksikon (2000); Ivari Vee kirjutis „Nädala juubilar Leida Laius 85“, Kesknädal, 26. märts 2008]

Auhindu

1986 Peaauhind, XIX üleliiduline filmifestival Alma-Atas – filmi „Naerata ometi“ eest

1987 ÜRO lastefondi rahvusvahelise žürii preemia, XXXVII rahvusvaheline filmifestival, Lääne-Berliin – filmi „Naerata ometi“ eest

1987 Preemia, II rahvusvaheline naisrežissööride filmifestival, Créteil, Prantsusmaa – filmi „Naerata ometi“ eest

1989 Festivali peaauhind ja Lillian Gishi nimeline auhind, naiskineastide festival „Women in Film“, Los Angeles, USA – filmi „Varastatud kohtumine“ eest

Bibliograafiat

1965

Tobro, V. (1965). Järelmõtted filmile „Mäeküla piimamees". Rahva Hääl, 23. juuli.

Treier, E. (1965). „Mäeküla piimamees". Sirp ja Vasar, 30. juuli.

1969

Tobro, V. (1969). Kuldset keskteed ei olegi [filmist „Libahunt"]. Sirp ja Vasar, 10. jaan.

Alttoa, V. (1969). Linastunud „Libahunt“. Edasi, 12. jaan.

1974

Tobro, V. (1974). Naise saatus [filmist „Ukuaru“]. Noorte Hääl, 27. veebr.

Unt, M. (1974). „Ukuaru“. Sirp ja Vasar, 15. veebr.

Treier, E. (1974). Film igavestel teemadel [filmist „Ukuaru“]. Õhtuleht, 21. veebr.

1980

Liidja, M. (1980). Pärast „Kõrboja peremehe“ vaatamist. Õhtuleht, 7. märts.

Unt, M. (1980). Inimesed suveöös [filmist „Kõrboja peremees“]. Sirp ja Vasar, 14. märts.

Treier, E. (1980). See ja teine „Kõrboja peremees“. Sirp ja Vasar, 21. märts.

Puhvel, H. (1980). Kas „Kõrboja peremees“ on tammsaarelik film? Edasi, 12. apr.

1984

Laius, L. (1984). Vastab Leida Laius [üles kirjutanud Jaan Ruus]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk. 5-13, ill.

1986

Liidja, M. (1986). Mõtisklusi uue filmi ümber [filmist „Naerata ometi“]. Rahva Hääl, 13. märts.

Sutrop, M. (1986). Naerata ometi – kui palutakse! Edasi, 16. märts.

Ruus, V. (1986). L. Laius – A. Iho piiritsoonis [filmist "Naerata ometi"]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk. 32-41, ill.

Karusoo M. (1986). Kas naeratame? [filmist „Naerata ometi“]. Sirp ja Vasar, 1. mai.

Remsu, O. (1986). Aastad ja filmid. Essee Leida Laiusest. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk. 20-33, ill.

Lõhmus, J. (1988). „Naerata ometi" vaatajate ning arvustajate hinnanguis. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk. 83-87, ill.

1989

Unt, A. (1989). Valentina sulguvas ringis [filmist „Varastatud kohtumine"]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk. 65-69, ill.

1996

Remsu, O. (1996). Eesti on metsa taga: Leida Laius 26.3.1923 - 6.4.1996. Eesti Päevaleht, 11. apr, lk 7.

1998

Remsu, O. (1998). Leida Laius – lüüriline feminist. Eesti Ekspress: TV-Nädal, nr 13.

2003

Koppel, M.-M. (2003). „Leida lugu” on uurimus naisest. Kultuur ja Elu, nr 1, lk. 52-55, ill.

Remsu, O. (2003). Petrarca, Laius ja sündimata laps [filmist „Leida lugu“]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk. 111-117, ill.

Leivak, V. (2003). Filmirežissöör Leida Laius pidanuks täna 80. sünnipäeva. Õhtuleht, 26. märts.

2004

Maimets, K. (2004). Tasakaal su ümber ja su sees: „Ukuaru“ [Arvo Pärdi ja Leida Laiuse koostööst filmis]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk. 92-100; nr 7, lk 77-85, ill.

2006

Laasik, A. (2006). Leida Laius Eduard Vilde abil eesti naist uurimas [filmist „Mäeküla piimamees“]. Eesti Päevaleht, 21. apr.

2008

Vee, I. (2008). Nädala juubilar Leida Laius 85. Kesknädal, 26. märts.

2009

Teinemaa, S. (2009). Unustatud vana hõbe. Esimene valik eesti lühimängufilme DVD-l [sh L. Laiuse „Õhtust hommikuni“]. Teater. Muusika. Kino, nr 8-9, lk 142-156.

2011

Orav, Õ. (2011). Tugev naine alati esiplaanil [“Mäeküla piimamees“ ]. Maaleht, 17. märts, lk 31.

Palli, I. (2011). Elle Eha: Voodistseeni Järvetiga vahtis 50 meest [Elle Eha osalemisest režissöör Leida Laiuse filmis "Mäeküla piimamees", filmivõtetest]. Maaleht, 17. märts, lk 31.

Palli, I. (2011). Film, millest peaosalised oleksid äärepealt loobumud [filmi “Mäeküla piimamees“ võttepaikade külastamisest Lihulas ja selle ümbruses koos Mari kehastanud Elle Eha-Arega. Elle Eha-Are meenutusi filmis osalemisest]. Maaleht, 21. juuli, lk 30-31.

Davidjants, K. (2011). "Libahunt" - Leida Laiuse lugu. Maaleht, 3. nov, lk 36.

Palli, I. (2011). Filmi "Kõrboja peremees" võteteks tuli Vene sõjaväelt kõigepealt luba välja kaubelda. Maaleht, 3. nov, lk 34-35.

2012

Davidjants, K. (2012). Tõeliselt suursugune film ["Ukuaru"]. Maaleht, 9. veebr, lk 30.

Laasik, A. (2012). Armastus, mida talumats müüs ja härra ostis [“Mäeküla piimamees“ ]. Eesti Päevaleht, 18. mai.

Balbat, M. (2012). Leida Laius ja tema "Ukuaru" ["Ukuaru" valmimisest]. Elukiri, nr 7, lk 28-31, ill.

Laasik, A. (2012). Leida Laius lõi talle lähedase Ukuaru. Eesti Päevaleht, 10. aug, lk 20.

Laasik, A. (2012). "Ukuaru" pidi saama neutraalse kuue. Eesti Päevaleht, 10. aug, lk 20.

Pärn, K. (2012). Hinge peegel suures plaanis: suure plaani kasutamine Leida Laiuse ekraniseeringutes [suure plaani kasutamisest ja tähendusloomelisest funktsioonist Leida Laiuse filmides „Mäeküla piimamees“ (1965), „Ukuaru“ (1973), „Kõrboja peremees“ (1979), kokkuvõte inglise keeles]. Akadeemia, nr 9, lk 1685-1717.

Arb, K. (2012). Vihmasadu raviti filmist välja. "Naerata ometi" jõuab restaureerituna kinodesse ja teleekraanile. Postimees, 10, sept, lk 23, fotod.

Paavle, S. (2012). Arvo Iho: "Filmi "Naerata ometi!" jõhkrus oli päriselt olemas." Restaureeriti 27 aastat tagasi valminud šokeeriv film "Naerata ometi!". Õhtuleht, 10. sept, lk 10-11, fotod.

Davidjants, K. (2012). „Kõrboja peremees”: lugu tugevat tahtmist täis perenaisest. Eesti Päevaleht, 14. sept.

Davidjants, K. (2012). Tammsaare tegelased on Leida Laiuse filmi nägu. Eesti Päevaleht, 14. sept.

Davidjants, K. (2012). Miilitsavile lõikab hinge ["Naerata ometi!"]. Postimees, 15. sept, AK, lk 10, foto.

Laasik, A. (2012). Edu laial Venemaal viis laia maailma ["Naerata ometi!"]. Eesti Päevaleht, 19. okt, lk 20.

Laasik, A. (2012). Lastekodu müürid hoidsid inimest vangis ["Naerata ometi!"]. Eesti Päevaleht, 19. okt, lk 20.

Laasik, A. (2012). Libahundi Tiina on teistsugune. Eesti Päevaleht, 7. dets, lk 20.

2013

Virve, T. (2013). Õhtud Tilsi lähistel [filmi "Naerata ometi" kunstnik-lavastaja meenutab filmivõtteid 1985. aasta suvel ja režissöör Leida Laiust]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 112-117, fotod.