Avaleht » Kontakt, abi » Terminid ja mõisted » Filmižanrid

Mängufilmide žanrimäärtatlustes kasutatakse teoreetilises ja erialakirjanduses, andmebaasides ja ajakirjanduses väga erineva detailsusastmega žanriloendeid. Filmide žanripiirid on sageli kattuvad, üha rohkem tekib hübriidžanre. Andmebaasis on eesti filmide žanriloendis kasutatud veidi üle 20 põhižanri, allpool toome ära mõneti põhjalikuma loendi filmivaldkonnas sagedamini ettetulevatest žanrimõistetest.

FILMIŽANRITE TERMINOLOOGIASÕNASTIK     

Armastusfilm (Romance Film)
Alaliik, millel on sarnaseid elemente romantilise draama, romantilise komöödia, perefilmi, naistefilmi  ja erootikafilmiga, kuid erinevalt armastussuhtest neis filmižanrites on armastusfilmi põhifookuseks armastuslugu ise. Armastusfilm on rajatud mees- ja naiskangelase tunnetele ja emotsioonidele, nende lähenemise, kurameerimise ja romantilise armastuse tekkimisele, raskustele, mida nad peavad ületama ja võimaliku lahkumineku või abielu loole.

Draama (Drama film)
Tõsise teema, sisu, ainestiku ja süžeega, realistlikus elu- ja tegevuskeskkonnas ning usutavates elusituatsioonides tegutsevate realistlike tegelastega lavastatud filmiteos, mis on rajatud filmikangelaste (aktiivsele) suhtlemisele, tegevusele, karakterite muutumisele ja arengule. Tavaliselt ei kasutata filmiefekte, komöödia- või märulielemente. Väga levinud filmižanr, mille peamised alaliigid on melodraama, ajalooline (eepiline) draama, romantiline draama ja elulooline film, mida on käesolevas loendis käsitletud eraldiseisvate kategooriatena.

Detektiivfilm ( Detective/Mystery)
Detektiiv/uurijafilmi peetakse tavaliselt kriminaalfilmi (krimifilmi), film noir või põnevusfilmi (põneviku) alaliigiks. Film põhineb enamasti lahendamata mõrva või kadumise loo uurimisele, filmi peategelaseks on tugeva ja omapärase karakteri ja tegutsemisviisiga detektiiv-uurija, kes tegutseb metoodiliselt ja sihikindlalt kurjategija või mõrvari tabamiseks.

Eepiline/ajalooline film  (Epics/Historical film)
Kostüümidraamad, ajaloolised draamad, keskaega, suuri sõdu, pikemaid aja- ja ajalooperioode käsitlevad, enamasti panoraamsed filmiteosed. Sisaldavad sageli seiklusfilmi elemente. Eepiliste ajaloofilmide aluseks on ajalooline või väljamõeldud sündmus, milles tegutsevad ajaloolised, müütilised ja legendaarsed kangelased. Enamasti on tegemist kallite, suurejooneliste lavastuste ja dekoratsioonidega filmidega, mille etenduslikkus ja külluslikkus ületab tavalise eluloofilmi. Alaliigiks on „mõõga- ja sandaalifilmid, mis põhinevad piibli- ja antiigiainestikul.

Eluloofilm (Biographical film, Biopic)
Draama, eepiliste ja ajaloofilmide alaliik, käsitleb oluliste ja kuulsate ajalooliste isikute elu. Sageli hajusate piiridega žanrikäsitlus, sõltuvalt sellest, kelle eluloofilmiga on tegemist – kuulsa kurjategija, poliitiku, helilooja, meelelahutaja, seikleja, maadeavastaja, kirjaniku, laulja, sõjakangelase, sportlase  vms.

Film noir (Film noir)
Krimi- ja gangsterfilmi eriliik, mis käsitleb peamiselt 1930id USAs. Tegelikult pole see iseseisev žanr vaid pigem 1940tel tekkinud ja klassikalises variandis 1960ni USAs toodetud krimi- ja gangsterfilmide stiil, käsitlusviis ja tonaalsus. Siiski ei piirdu film noir vaid selle konkreetse perioodiga, aeg-ajalt on ka hiljem tehtud neo noire. Enamasti must-valged filmid on tonaalsuselt domineerivalt melanhoolsed, võõrandunud, illusioonideta, tundetud, pessimistlikud, mitmetähenduslikud, kurjad, paranoilised. (Anti)kangelane on reeglina küüniline, üksildane femme fatale kiirustavas suurlinnas.

Katastrooffilm (Disaster Film)
Märulifilmi alaliik, põneva tegevuse ja inimeste poolt esile kutsutud või looduslikult ähvardava katastroofiga, mis võib juhtuda lennukis, rongis, dirižaablis, kosmoselaevas, uppuda võivas ookeanilaevas või vrakis, pilvelõhkujas, rahvast täis staadionil või maavärina tsoonis. Sageli kasutatakse atraktiivseid ja mõjusaid eriefekte.

Komöödiafilm, Komöödia (Comedy film)
Komöödiafilm on enamasti kergema sisu ja tahtlikult meelelahutusliku, publikut lõbustava, lõõgastava ja naerma ajava eesmärgiga tehtud filmiteos rõhutatult, liialdatult ja ülemäärase situatsioonilahenduse, keelekasutuse, tegevuse, suhete ja karakteritega.

Eksituste komöödia (Slapstick comedy)
Huumor tuleneb füüsilisest tegevusest, kukkumistest, äpardustest, tagaajamisest, valelahendustest, segadusest ja anekdootlikest juhtumitest jm.

Ekstsentriline komöödia (Screwball comedy)
Koomiline „võitlus“ ja vägikaikavedamine ekstsentrilise ja tegusa naise ja passiivse ning nõrga meeskangelase vahel. Lihtsameelne ja lõbus komöödia, milles tekib romantiline suhe või jõutakse abieluni. Naiskangelanna on ainus, kes usub armastusse, kuni mehe vastupanu raugeb. Koomika tuleneb sellest, et tegelased käituvad nimme ärritavalt, väljakutsuvalt ja siivutult, dialoog on kiire ja vaimukas.

Kriminaalkomöödia, krimikomöödia (Crime, Caper Comedy)
Krimifilmi elementidega komöödiafilm.

Muusikaline  komöödia (Musical Comedy)
Muusikapõhine komöödiafilm, milles muusika, laul ja/või tants on filmi narratiivi osa. 

Must komöödia (Black comedy, Dark satirical comedy)
Filmiteos, mis käsitleb tõsist, traagilist, õudset ja vapustavat teemat ja ainestikku – haigus, sõda, surm jm. – koomilises, naerutekitavas ja absurdses võtmes. Traagiline ja koomiline vahetavad kohad, kaastundele pole ruumi, hirmud ületatakse ja õudusest vabanetakse võllahuumori abil.

Märulikomöödia (Action Comedy)
Märulifilmi elementidega komöödiafilm.

Romantiline komöödia (Romantic comedy)
Muretu ja humoorika sisuga film romantilistest ideaalidest, enamasti sellest, et  tõeline armastus võidab kõik tõkked. Nii komöödiafilmi kui armastusfilmi alaliik.

Situatsioonikomöödia (Situation comedy)
Huumor tuleneb tegelaste argielust, omavahelisest suhtlemisest ja situatsioonidest, milles nad end leiavad ja millesse end asetavad. Tegelaste iseloom, käitumine ja suhted tavaliselt ei muutu vaatamata sellele, mis juhtub või mida neile öeldakse, nad reageerivad ettearvataval moel ning nali ja huumor tuleneb just sellest asjaolust. Situatsioonikomöödiad põhinevad enamasti igapäevaelul, tegevus toimub enamast eluruumides, nad on positiivsed, õnneliku ja tegelasi rahuldava lõpuga. Enamasti teležanr.

Teravmeelne komöödia (Sophisticated comedy)
Vaimukale ja teravmeelsele dialoogile tuginev film, teemaks enamasti abielusuhted ja armastus,  kangelasteks peamiselt rikkad ja urbaniseerunud tegelased.

Tragikomöödia
Lähedane ja kattuv žanr musta komöödiaga, sageli neid ei eristata. Ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooned. Sündmuste esitus liigub koomikast traagikasse, koomikatraagiline ületatakse naeru abil, koomilise pealispinna all aimub traagika. Enamasti groteski ja absurdi kalduv õnneliku lõpuga kurbmäng. 

Seikluskomöödia (Adventure Comedy)
Seiklusfilmi elementidega komöödiafilm.

Kriminaalfilm, Krimifilm ( Crime/Gangster film)
Krimi- ja gangsterfilmide tegevus hargneb kriminaalkurjategijate, kuritegelike jõukude ja sündikaatide, enamasti pangaröövlite, allmaailma tegelaste ja pättide ümber, kes tegutsevad väljaspool seadust, tegelevad narkootikumidega, võitlevad omavahel, varastavad ja tapavad. Film keskendub enamasti kurjategijate mõttemaailmale, ambitsioonidele, suurusehullustusele ja kompleksidele, mis lõpuks viivad nende hukkumiseni. Sageli liigitatakse need krimifilme sarnasuse tõttu ka film noir või detektiiv/uurijafilmideks. Sellesse kategooriasse peaks paigutama ka filmid sarimõrvaritest. Sageli soovitatakse kasutada (kui võimalik) spetsiifilisemad žanrimääratlusi: röövlifilm, film noir, gangsterifilm, uurijafilm, politseifilm või põnevusfilm 

Lastefilm (Childrens film)
Lastefilm viitab pigem sihtauditooriumile kui kindlale narratiivi struktuurile, lastefilmid võivad olla tehtud erinevates žanrites. Teemad on enamasti mõeldud lastele ja käsitlus on lastepärane ja lastele lihtsalt arusaadav ja mõistetav. Filmi kangelased on tavaliselt lapsed, nende vanemad (kes vahel asuvad kaugel või on tegu), loomad, ka kurjad tegelased, kellest tuleneb oht.

Melodraama (Melodrama)
Tavaliselt ülepaisutatult emotsionaalsed filmid isiklikust elust ja armastusest, elumuutustest, muutlikust õnnest, traagilistest juhtumitest, raskustest armunute ja armastajate vahel, perekonna-, sõbra- ja suhteprobleemid. Kangelased on enamasti süüta süüdlased ja kannatajad. Lähedased žanrid on perefilm, film langenud naisest, melodraama taasleitud emast, armastusfilm, naistefilm.

Meestefilm (Guy Film)
Matšolikud nn. testosteroonfilmid, mis lansseerivad mehelikke nalju, rumalavõitu huumorit, märulit, karikatuurset vägivalda, võistlemist, mehelikku ärategemist ja ärplemist, põhjendamatut alastust ja seksi.

Fantaasiafilm (Fantasy film)
Alaliik, sageli kattub ulmefilmiga või õudusfilmiga. Fantaasiafilmid viivad vaataja enamasti teise, väljamõeldud eksootilisse fantaasiamaailma, teise dimensiooni, kus juhtuvad reaalses maailmas võimatud või ebatõenäolised sündmused – seal laienevad inimvõimete piirid ja ei toimi füüsikaseadused. Filmidel on fantastiline teema, üleloomulikud tegelased või sündmused, juhtuvad imed, erakordsed asjad, toimuvad maagilised, müütilised ja ülierilised sündmused, . Võivad olla mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele.

Muinasjuttfilm (Fairy tale)
Peamiselt lastele mõeldud maagiline žanr, mis põhineb tavaliselt folkloorile, aga ka teadaolevate autorite muinasjuttudele, enamasti muinasjutud maagilistest ja väljamõeldud olenditest ja maadest. Euroopa muinasjuttudes pannakse enamasti vaene, julge ja leidlik kangelane või kangelanna proovile, ta läbib mitmeid katsumusi ja seiklusi, peab jagu saama takistustest, vastastest või pahasoovijatest ning lahendama keerulisi ülesandeid enne kui jõuab oma eesmärgini ja õnneliku lahenduseni. 

Muusikal/tantsufilm ( Musical/Dance film)
Muusikalide ja tantsulavastuste põhised filmid, milles laul ja tants on narratiivi ja filmiloo osa. Alaliigid on muusikaline komöödia või kontsertfilm.

Märulifilm (Action film)
Aktiivse, enamasti katkematu tegevusega, paljude kaskadöörinippidega filmid, tagaajamise ja jälitamisega, võitluse, päästeaktsioonide, lahingute, põgenemiste, kriiside ja katastroofidega (üleujutused, plahvatused, loodusõnnetused), võitluskunste kasutavad, seikluslikud, köitva rütmi ja tempoga ning vastuoluliste positiivsete kangelastega, kes võitlevad halbade vastu. Loodud ennekõike vaataja köitmise ja meelelahutuse eesmärgil. 

Naistefilm (Chick Flick)
Naiste- või neiufilmid, paljusid filme hõlmav alaliik, kuhu kuuluvad õnnetut armastust või naiste suhteid käsitlevad romantilised komöödiad, nn pisarakiskujad ja neiu-noormehe filmid, perekonnakriisi, tugevaid naiselikke emotsionaalseid üleelamisi, võimukid naisi, naistega seotud perekonnaprobleeme ja –suhteid, ema ja tütre rolli, laste ja naiste ning naiseliku temaatikaga seotud filmid. Filmid on enamasti tehtud naiskangelase vaatekohast. 

Noortefilm (Youth movie)
Noorteteemaline film, sisuks enamasti täiskasvanuks saamine, õppiaastad, suhted kaaslaste, sõprade, vanemate ja perekonnaga, grupiprobleemid, esimene armastus, vaba aja veetmine, pidutsemine, eetilised probleemid.   

Erootikafilm (Erotic film)
Erootilise sisu ja suunitlusega film.

Perefilm (Family film)
Perekonnasuhteid kujutav film, sageli teemaks armastus, armukadedus, rivaalitsemine, kadedus jms. Perefilmi määratlus peaks viitama ennekõike sisule, mitte tingimata sihtauditooriumile. Kui viimane, tuleks seda märkuses täpsustada. 

Põnevusfilm, Põnevik  (Thriller- Suspense film)
Põnevusfilmid on enamasti žanrihübriidid – esineb märulipõnevik (Action-Thriller), krimipõnevik (Crime-Caper-Thriller), vesternipõnevik (Western-Thriller), film noir põnevik, isegi romantilise komöödia põnevik (Romantic comedy-Thriller). Põnevikud on lähedalt seotud õudusfilmižanriga. Põnevikud haaravad sellega, et kutsuvad esile intensiivse erutuse, pakuvad põnevust ja kaasaelamisvõimalust, tekitavad rahutut ootust ja närvesöövat pinget. Põnevikud on sageli seotud krimiteemaga, ent põhirõhk ei ole detektiividel, gangsteritel, röövlitel, isegi krimiaktil mitte. Selle asemel fokuseerub narratiiv põnevusel, mis tuleneb sellest, et indiviid või grupp tegelasi on ohtlikkus olukorras, millest pääsemine sõltub juhuslikust saatuse pöördest. Sageli on filmiteemaks poliitiline vandenõu, terrorism, süütu süüdistatava põgenemine, mõrvani viiv armukolmnurk, psüühikahäiretega tegelased.    

Seiklusfilm  (Adventure film)
Enamasti köitvad filmilavastused eksootilistes paikades, seotud uue kogemuse ja tundmatu avastamisega, sageli sarnane märuližanriga. Tegutsevad uljad ja julged inimesed, tegemist võib olla eepilistele ja ajaloolistele filmidele omaste lahendustega (kus kangelased on sageli julged, altruistlikud, patriootilised inimesed, kes tegutsevad oma ideaalide nimel), kadunud kontinentide otsimise, džungli- ja kõrbefilmidega, aaretejahiga, katastroofide, otsingute ja avastamisega, võitlusega vabaduse eest ja vallutajate vastu, püüdega aidata taastada õiglust ja mõistlikku ühiskonnakorraldust jms.   LOC žanrinimistu: seotud sisu- ja žanrikategooriad: seiklusfilm, antiikmaailma film, loomafilm, lennundusaineline film, röövlifilm, krimifilm, katastrooffilm, spioonifilm, muinasjuttfilm, gangsterifilm, džunglifilm, võitluskunstide film, uurijafilm, politseifilm, eelajalooline film, vanglafilm, ulmefilm, laulev kauboi, spordifilm, ellujäämise film, õudusfilm, sõjafilm, vestern. 

Spordifilm  (Sports film)
Alaliik, sportlas(t)e, spordiürituse ja spordivõistlustega seotud film. Enamasti hübriidžanr, draama, komöödia või elulooline film. 

Sõjafilm (War film)
Maal, õhus ja vees toimuvat sõda, sõjasündmusi, võitlust ja lahingutegevust, sõjalisi operatsioone, sõjaks ettevalmistust, neis olevaid inimesi ja sõjaga seotud õudust ja kannatusi kujutavad filmid. Sõjafilme tehakse väga erinevate žanrite võtmes, need võivad olla lahendatud kui märuli- ja seiklusfilmid, draama, armastusfilm, must komöödia, õudusfilm, eepiline/ajalooline film ja isegi vestern.  

Teekonnafilm  (Road movie)
Filmi tegevus toimub ajas ja ruumis piiratud reisi või teekonna ajal, lugu on sageli seotud kelmuse või seadusevastase tegevusega, sooviga saada vabaks ja/või põgeneda olemasolevast elust, aga ka armastusega, eneseleidmisega, täiskasvanuks saamisega, lunastusega jm.  

Trikkfilm (Trick film)
Filmikunsti algusaastate žanr, mis põhines fototrikkidele ja eriefektide (stoppkaader, kiirendatud ja aeglustatud võtted, sulatused, mitmekordne ekspositsioon jms.) kasutamisel. Trikkvõtetega tehti müstilisi ilmumisi ja kadumisi, loodi vaime ja üleloomulikke olevusi, unenäolisi olukordi ja visioone, saavutati mulje füüsilisest transformatsioonist, liikumisest ajas ja ruumis, tehti šokeerivad giljotineerimisi, loodi maagilisi ja ebatõenäolisi situatsioone.  

Ulmefilm Science  (Fiction film)
Enamasti pseudo-teaduslikud, väljamõeldule, kujutlusele ja visioonile põhinevad filmid, mis leiavad aset kosmoses või maal ja milles tegutsevad tulnukad kaugetelt planeetidelt, futuristlik tehnoloogia, tundmatud jõud ja „pimeduse maailma“ kurikaelad, monstrumid, kes tulevad kosmosest või kelle on loonud hullud teadlased või võimuahned inimesed. Sarnasusi muinasjuttfilmi, märulifilmi ja seiklusfilmiga. Ulmefilmid on sageli seotud ohtu kujutamisega, et kosmosest tulevad ohud, tehnoloogia areng või tulnukad võivad hävitada elu Maal, 

Vestern (Western)
Üks USA filmitööstuse pika traditsiooniga ent jätkuvalt teisenemis- ja arenemissuutlik põhižanr, mille sisuks on uusasukate ekspansioonist läände (põhiliselt 1865-1900). Klassikaline narratiiv põhineb tsivilisatsiooni ja looduse, seaduslikkuse ja anarhia, asukate ja  nomaadide, tulijate ja põliselanike vastuoludel, vastaste ja looduse alistamisel. Meeskangelane on tavaliselt väärikas ja põhimõttekindel, üksildane, ennast ja olukorda valitsev, ohtudega toimetulev kiire püstolikäsitseja. Palju korduvaid komponente (trummelpüstolid, hobused, tolmused linnakesed, rongid, kauboid, indiaanlased jm.).

Õudusfilm (Horror film)
Filmilavastused, mis tegelevad elu varjatud, tundmatu, keelatud, üleloomuliku või seletamatu poolega, kutsuvad esile varjatud alateadvuslikku pinget, kartust, hirmutunnet või õudust, millel on reeglina hirmus või šokeeriv lõpplahendus, kuid mis samal ajal köidavad vaatajat ja lahutavad meelt siduva vaatamispinge tekitamise, kaasaelamise ja tugeva läbielamise (katarsise) kaudu. Filmide stilistika on mitmekesine, ulatudes õudusfilmide klassikast (Nosferatu) kuni arvutites loodud üleloomulike lugudeni. Õudusfilmides tegutsevad kummitused, vaimud, libahundid, zombid, vampiirid, saatanad, monstrumid.   Nüüdisajal on õudusfilmi žanr sageli kombineeritud ulmefilmiga, kus monstrumeid sünnitab tehnoloogiline viga, väärkäsitlus, võimu-, raha- või kättemaksiha, korruptsioon või Maad ohustavad tulnukad. Õudusfilmides võib leida sarnaseid elemente muinasjuttfilmide ja üleloomulikele nähtustele rajatud filmidega. Õudusfilmidel on mitmeid alaliike: filmid lõikujatest, sarimõrvaritest, noorteõudukad, satanismifilmid, Dracula, Frankenstein jm. Vajadusel tuleks kasutada lisamääranguid (sagedasemad Ulmefilm, Üleloomulik film).           

Üleloomulik film (Supernatural film)
Alaliik, milles kasutatakse kombineeritult komöödia, ulmefilmi, muinasjuttfilmi ja õudusfilmi võtteid. Sagedasteks tegelasteks on jumalad, vaimud, viirastused, ilmutused, kummitused, seletamatud, erilised fenomenid jt. Enamasti pole need filmid hirmutavad, vaid on tehtud koomilises, veidras või romantilises võtmes.

Lisavõimalusi detailseteks žanrimääratluseks:

Adaptatsioon                                                                                          Adaptation
Antiikmaailma film                                                                              Ancient world
Džunglifilm                                                                                                    Jungle
Ellujäämisfilm                                                                                             Survival
Eelajaloofilm                                                                                           Prehistoric
Etniline film                                                                                                    Ethnic
Film ajakirjandusest                                                                               Journalism
Film langenud naisest                                                                       Fallen woman
Film meelelahutusärist                                                                    Show business
Film noorte kuritegevusest                                                      uvenile delinquency
Film puuetega inimestest                                                                          Disability
Film sarimõrvarist                                                                                       Slasher
Film sõjaväe- ja ajateenistusest                                                                  MIlitary
Haiglafilm                                                                                                   Medical
Jälitamisfilm                                                                                                 Chase
Kohtufilm                                                                                                       Legal
Laulev kauboi                                                                               Singing cowboy
Lennundusfilm                                                                                           Aviation
Loomafilm                                                                                                    Animal
Melodraama taasleitud emast                                                Maternal melodrama
Röövlifilm                                                                                                      Caper
Spioonifilm                                                                                             Espionage
Sõbrafilm                                                                                                      Buddy
Paroodiafilm                                                                                                Parody
Politseifilm                                                                                                    Police
Poliitiline film                                                                                              Political
Pornograafiline film                                                                            Pornography
Propagandafilm                                                                                   Propaganda
Psühholoogiline õudusfilm                                                     Psychological thriller
Usufilm, religioonifilm                                                                               Religious
Vanglafilm                                                                                                     Prison
Varieteefilm                                                                                                 Variety
Võitluskunsti film                                                                                   Martial arts
Ülikoolifilm                                                                                                  College