Avaleht

31. osakonna hukk I jagu ja II jagu (1979-1980)

Pommiähvarduse tõttu juhtiva meediakontserni peahoones käsib politseiinspektor Jensen kogu maja evakueerida. Plahvatust ei toimu, kuid kontsern on sunnitud tööseisaku tõttu kandnud suurt kahju ja juhtkond nõuab asja uurimist. Avalikkusele loost ei teatata. Inspektor Jensen selgitab välja kuus kahtlusalust, kuid märkab, et teda ennast jälgitakse, eriti siis, kui ta tegeleb ebamääraste ülesannetega 31. osakonnaga. Kahtlusaluste küsitlemine toob varsti kaasa ülestunnistuse ja uurimine lõpetatakse, kuid süü omaksvõtnu sureb ootamatult otse arestikambris. Edasisel uurimisel selgub, et oht ähvardab tervet ühiskonda.

Ainult hulludele ehk halastajaõde (1990)

Väikelinna haigla traumaosakonda tuuakse enesetappu üritanud noormees, kelle eest hoolitseb kaunis venelannast õde Rita. Et taastada noormehe elurõõm ja usk oma mehelikkusesse, kingib õde talle ühe öö täis õrnust ja armastust. Kolleegid vaid tögavad Ritat. Leidub aga keegi, kes halastajaões näeb kõigi pahede algallikat. Kättemaksja asub tegutsema, ja mida rahulikumalt talub saatuselööke Rita, seda jõhkramaks muutuvad tema teod.

Arabella, mereröövli tütar (1982)

Karmi piraadikapteni Taaniel Tina tütar Arabella on harjunud mereröövlite eluga, varandusejahi ja taplustega. Siis aga satub laevale rändaja Aadu, kelle tarkus ja osavõtlikkus hämmastab tüdrukut. Vähehaaval saab Arabella aru, et piraadid, kaasa arvatud ta oma armas isa, on ahnuse ja kurjuse käes otsekui vangis. Piraadilaev aga purjetab taas ohtlikule jahiretkele. Milliseid uperpalle peab tegema saatus, et laps saaks elada helgemas maailmas?

Bande (1985)

1920ndatel aastatel ühes USA linnas teeb suurärimees Paul Madvig kõik, et kindlustada oma mõjuvõimu. Selleks peab tagasi valitama senaator Ralph Henry, kelle tütre Janetiga ta kavatseb abielluda. Paul on edus kindel ja käitub ülbelt oma konkurendi Shad O'Roryga, kes peab mängupõrguid. Siis aga mõrvatakse senaatori poeg ja linnas levivad kuuldused, et see on Pauli kätetöö. Asja asub uurima Pauli vana sõber, eradetektiiv Ned Beaumont.

Corrida (1982)

Vananev kirjandusteadlane Osvald Rass otsustab pühkida linnatolmu jalgadelt ja kolida oma noore naise Ragnega üksikule saarele, lootuses leida seal inspiratsiooni ja harmooniat. Punulaiu suveidülli aga katkestavad kutsumata külalised. Kõigepealt astub veest välja fotograaf Tarmo, Ragne kunagine boyfriend, siis asub kolmikut piirama pahaendeline pull ja tema järel terve härjakari. Algab corrida, kus selgub, milleks on üks mees valmis oma armastatu nimel.

Hundiseaduse aegu (1984)

Kahe puhtahingelise noore, Meleleivi ja Liisa tee teineteiseni kulgeb läbi keskaja võitluste, mis viivad Saksa ordu alla viimasedki Eesti vabakülad. Ahnusest ja võimuihast juhitud orduvasallid Herman Pesentack ja Hans Metten kasutavad oma sihtide saavutamiseks nii vägivalda kui kavalust. Neis katsumustes võidab vaimuväelt tugevam. Veel on eestlaste vabadus võimalik, kuid vaid maaisandate määratud piirides. Vasallivande andnud mees peab olema valmis astuma ka oma rahva vastu.

Ideaalmaastik (1980)

1950ndate algus. Komsomoliaktivist Mait Kukemeri lähetatakse maale kevadkülvi tempot tõstma. Kolhoosnikud eesotsas esimees Tuvikesega ei kiirusta põllule, sest madalad maad on liiga märjad. Ka seemnevilja ei jätku, ülemused linnas aga nõuavad tulemusi. Noorel külvivolinikul tuleb leida lahendus, olgu hea või kurjaga, ja sel helgel ja hullul kevadel saab ta mõndagi teada nii elust kui enesest.

Inimene, keda polnud (1989)

Imbi Tamme lapsepõlve taustaks on raadioeetrist kuuldud helid ja hääled. Täiskasvanuks on talle määratud saada Eesti rahvale saatuslike 40ndate kataklüsmides. Noore naise lootusrikas algus optimistliku raadiohäälena Stalini-aegses Eestis põrkub aga ajastu tegelikkusele, kus inimeste saatus, kannatused ja õnn oleneb võimust ja ideoloogiast. See on pühendus- ja mälestusfilm nendele, kelle hääl on saatnud paljude põlvkondade elu.

Jõulud Vigalas (1980)

1905. aasta jõulud Vigalas on kõike muud kui rahupühad. Mõis on talurahva mässus rüüstatud, õhus on tulekahju vingu ja vältimatu karistuse eelaimust. Talurentnik Bernhard Laipmanni naine palub teda ära sõita, sest rahva seas autoriteetne mees on võimudele nagunii pinnuks silmas. Laipmann kõhkleb. Teda innustavad vabaduse ja võrdsuse aated, kuid ta võõristab revolutsiooni vägivaldsust. Mõisa rüüstamisel ta ei osalenud, seega pole tal ju süüd. Ometi ta vangistatakse valekaebuse alusel. Ta on valmis halvimaks. Siiski tuleb tal veel kord valida ja selle otsustava valiku hetkel ta enam ei kõhkle.

Vigala rahvajuhi Bernhard Laipmanni saatus on saanud legendiks. 1905. aasta revolutsioon ja mõisate põletamine ning sellele järgnenud karistusaktsioonid on tänu tema loost inspireeritud Aino Kallase novellile "Bernhard Riives" jäänud eestlaste mällu ja rahvuslikku eneseteadvusse kui sakste ees selja sirguajamine pärast seitsmesaja-aastast orjapõlve. M. Soosaare tõlgendus lähtub Vigala sündmuste pealtnägija Jaan Limbergi mälestustest ja rahvapärimustest ning ühendab peategelase kujus paljude tollaste rahvavalgustajate uskumisi ja unistusi.

Karge meri (1981)

Kui Katrinale tuleb ehitud paadiga järele mees mere tagant, keda ta vaevu tunneb, läheb tal endas selgusele jõudmiseks natuke aega. Kuid veel enne päikeseloojangut asuvad nad koos teele Matt Ruhve kodusaarele, kus kehtivad omad seadused, kus võõrad pole oodatud ja kus isegi armastusel on meresoolane maik.

Karoliine hõbelõng (1984)

Hellitatud ja isekas kuningatütar Karoliine satub rännuteel kokku sookollide ja unehaldjatega, näki ja libahundiga ning röövlikamp tassib ta oma koopasse. Tal on küll osav ja abivalmis kaaslane Kaspar, kuid eelkõige peab ta vabanema isepäisusest ja hoolimatusest. Tasapisi kogub neiu vaprust ja südametarkust, mis seiklusrikka teekonna lõpul viib ta selguse ja armastuseni.

Keskea rõõmud (1986)

Keskeale lähenevad heal järjel abielupaarid Pille ja Tõnu ning Silva ja Hubert on jõudnud äratundmisele, et nendega ei ole kõik korras. Mis nimelt, see peab selguma kuulsa ravitseja Niguli juures Võrumaal. Nad asuvad teele läbi suvise Eesti, võttes seltsi ka Helena, kes on paremini kursis esoteeriliste tarkustega. Teel hoiatatakse neid, et Niguliga pole kõik nii lihtne, et lähed longates sinna ja tuled tantsides tagasi, kuid üllatust, mis neil sihile jõudes ees seisab, ei oska
keegi oodata.

Lurich (1983)

Eesti soost elukutseline atleet Georg Lurich saabub 1910. aastal Tallinna, kaitsma järjekordselt maadluse maailmameistri tiitlit. Siin ootavad teda vaimustatud rahvuskaaslased ja noored sportlased, kellele ta on iidoliks nii oma sportliku pühendumuse kui eluhoiakutega. Kuid samas varitsevad teda spordimaailma mahhinatsioonid läbisegi kohalike võimumeeste madalate intriigidega. Kui Lurich neist otsustavalt lahti ütleb, satub ohtu nii tema sportlik karjäär kui suisa elu.

Ma pole turist, ma elan siin (1988)

See on film ühest Eesti suurest sotsiaalsest valupunktist nõukogude ajal, kui riik jagas elamispinda tasuta. See on film mehest, kes teostas end korterivahetusmaaklerina ja teisest mehest, kes oli kodutu. Massiline immigratsioon aastatel 1944-1988 viis demograafilise konfliktini. Ehitussektor toetas tasuta korteritega peamiselt sisserännanuid, kuigi põliselanikel oli elamispinnast suur puudus. Nad ei ole turistid, nad elavad siin, aga neil ei ole kodu.

Madude oru needus (1987)

Prantsuse lendur Traven leiab 1950ndate aastate alguses ühe sõjalise operatsiooni käigus Indo-Hiinas budistlikust templist kalliskividega kaetud laeka ja viib selle Euroopasse kaasa. Kolmkümmend aastat hiljem tuleb ta koos poola orientalisti Jan Tarnasiga ekspeditsioonile Tuhande Mao orgu, kuhu juhatab laekast leitud kaart. Džunglis saadab neid veetlev Christine, ajakirjanik, kellel on ohtlikke sidemeid. Peatselt on nende kannul mustad jõud ja tigedad maod.
 

Metskannikesed (1980)

1947. aasta. Sõda on lõppenud, kuid Eesti metsad varjavad ikka veel relvastatud mehi. Kui saabub teade, et oodata on välisluure dessanti metsavendade toetuseks, asub julgeolekuohvitser Rein Taim juhtima NKVD vastuoperatsiooni Lääne diversantide ja Eesti metsavendade juhtide tabamiseks. Tema rühmal tuleb dessandiks maskeerituna jõuda metsavendade peidukohta, võtmeisikuteni selles rindejooneta võitluses. Rein teab, et valearvestuse eest maksab ta omaenda ja sõprade eluga. Kui rühm kohtub pealik Sandri ja tema meestega, algab mäng, milles näiline ja tõeline lakkamatult kohti vahetavad, mäng elu ja surma peale, milles proovitakse läbi aated ja südametunnistus.

Metsluiged (1987)

Kuningatütar Elisel on üksteist venda, kelle kuri võõrasema on moondanud luikedeks. Nõidusest vabastamiseks tuleb Elisel kududa igaühele neist nõgesesärk, lausumata kogu selle aja jooksul ainsatki sõna, muidu vennad hukkuvad. Elise mõistatuslik vaikimine ja kummaline töö annavad aga võimaluse kurjadele jõududele, mis püüavad hävitada usaldust ja armastust.

Naerata ometi (1985)

Mari ema on surnud ja isa joob. Elu lastekodus tundub talle võimatu, kuid minna pole kuhugi. Tal tuleb harjuda elama kodusoojuseta, jõhkravõitu kaaskasvandike seas. Õnneks on seal Tauri, kes käitub hästi, kuid keda miskipärast eriti ei armastata. Robi, kes rikub reegleid, on seevastu kõigi lemmik, kuigi Mari meelest peaks teda vihkama. Õppetund sellest, kuidas näha enda ümber teisi inimesi ja kuidas näha nende välise koore alla, on tütarlapsele peaaegu talumatu, kuid sellest sõltub tema saatus.

Nipernaadi (1983)

Toomas Nipernaadil ei ole põhjamaises suves rännates sihti, ta läheb, kuhu tee viib. Kõik teed viivad teda inimeste juurde, kellele tundub, et nende elu on ette määratud ja et seda tuleb võtta kui paratamatust - kuni kohtavad Nipernaadit, seda luiskelugude jutustajat ja inimeste hullutajat. Ta lubab igaühele õnne, armastust ja iseennast, ja ainus, mida keegi ei saa, on just tema ise, Nipernaadi.

Nukitsamees (1981)

Laanehurtsikus elutseva kollipere pesamuna saab endale ühel ilusal hommikul hoidja. See on väike tüdruk Iti, kelle nõiamoor on koos venna Kustiga metsa meelitanud, et lapsed oma majapidamises tööle panna. Iti saab kiusliku jõmpsikaga palju vaeva näha, kuid tal jätkub kannatust ja tasapisi taltub Nukitsamees - nii kutsub Iti teda tema sarvemuksude pärast. Kui lastel avaneb põgenemisvõimalus, ei taha poisipõnn Itist maha jääda. Kuid Iti ja Kusti kodu on hoopis teistsugune kui metsas ja Nukitsamees peab otsustama, kuhu ta õieti kuulub.

Näkimadalad I jagu (1987)

Maad laastanud katk toob poisikeseohtu Clemeti tallu orvuks jäänud neiu Getteri ja rootslaste kadumaläinud vanade priiusekirjade saladuse. Getteri armastus ja poisi õlgadele langenud vastutus hõimlaste saatuse ees suunavad Clemeti vabaduse eest võitleja okkalisele teele.

Näkimadalad II jagu (1987)

Hülgepüügil paatkonnaga ühel väikesaarel öömajale jäädes kohtab Clemet söakat Walborgi. Sellest ööst jääb Walborg lapseootele, ja kuigi Clemet lootis oma tulevaseks kaasaks Getterit, tuleb tal nüüd teise naisega altari ette astuda. Tema süda aga hoiab ikka Getteri poole. Järsk elumuutus käib Clemetil üle jõu ja soodsal võimalusel põgeneb ta meremehena maailma avastama.

Näkimadalad III jagu (1988)

Clemetist on saanud laevakapten, keda külakogukond hindab kui haritud ja maailma näinud meest ning suure pere isa. Mõis püüab talurahvale aina suuremaid koormisi panna ja vabad talupojad kaitsevad oma õigusi. Clemet ja pastor Kroll seisavad nende eest parun von Ungern-Sternbergi juures, kes seepeale otsustab rannarootslaste priiusekirjad iga hinna eest kätte saada. Ähvardused ja äraostmiskatsed lõpevad Skalluse sulase Jacobi hukkumisega mõisamehe käe läbi. See sunnib rannarootslasi ette võtma ränkraske kohtutee õigluse jaluleseadmiseks.

Näkimadalad IV jagu (1988)

Hiiumaa mõisnike omavoli kohta vabade rootslaste kallal on kaevatud kõrgemale poole, isegi keisrile, kuid otsust ei ole ikka veel. Parun von Ungern-Sternberg kaotab kannatuse ja paneb Clemeti valiku ette, kas priiusekirjad või perekond. Walborg saadetakse naabermõisa, kust ta aastaid tagasi põgenes, lapsed ähvardab parun ükshaaval maha müüa. Clemet aga mõtleb eelmistele põlvkondadele, kes on vabadust tema jaoks hoidnud, ja järgmistele, kelle vabadus on nüüd tema käes. Selle hind on kõrge ja see tuleb maksta tal endal ja tema kõige kallimatel.

Perekonnapildid (1989)

Väikelinna abiturientidel on ootusärev aeg. Lõpueksamid saavad kohe läbi ja ees on iseseisev elu. Mida sellelt oodata, seda noored ei tea – koolis räägitakse üht, kodus teist, elu linnas näitab hoopis kolmandat. Kalle ja Inna vahel on midagi, kuid nad pole oma suhteid selgitanud ja ühtäkki lähevad need hoopis sassi. Siimu ja Evi suhted oleks justkui selged, kuid nendegi vahel tekib arusaamatus. Viimase paari koolinädala jooksul pannakse proovile lootused, armastus, usaldus ning noorte ettekujutused heast ja halvast.

Pihlakaväravad (1981)

Väikesaarele rajatavat lambafarmi on tulnud ehitama mehed mandrilt eesotsas brigadir Lembituga. Peavarju leiavad nad keskeas Marta ja tema noorukese tütre Kaja majas. Elu ja töö kulgevad rutiinselt, kuid pikapeale löövad kindlapiirilistes ja vaoshoitud suhetes välja ebakõlad, mis annavad märku mahavaikitud probleemidest ja igatsusest inimliku soojuse järele.

Pingul keel (1987)

Muusikaline videofilm "Pingul keel" esitleb vabariigi parimaid kaasaegseid soliste ja ansambleid. Samas on see ka Eesti kerget muusikat kirjutavate heliloojate loomingu ja sõnameistrite loovtegevuse jäädvustamine. Stsenarist Toivo Elme ja operaator Edvard Oja taotluseks on olnud kajastada meie pop- ja rokkmuusika tipptaset aastal 1986. Erinevalt teistest muusikafilmidest ei ole antud kassett kujunenud kontsertfilmiks ega ka muusikaliseks mängufilmiks selle otsese tähenduses. Filmi ülesehitus on rajatud show printsiibile. Dramaturgia lähtub laulude sisust ja järjestusest.

Puud olid... (1985)

Palanumäe talust on soetõbi viinud isa, ema ja vanema poja. Noorem, veel poisiohtu Hind näeb, et ta ei saa kehva talukohaga üksi hakkama. Vennale tulevaseks naiseks toodud Paabu on majatalituses osav ja meeldib Hinnule, kuid põllul ja heinamaal on vaja rohkem töökäsi. Sulasest Jaagust on rohkem tüli kui abi. Pakk-Rätsepa jutt, et keisri usku minnes saab soojal maal parema elu peale, ahvatleb Hindu, kuid mõisa- ja vallaülemusi ajab see ainult tigedaks - kuidas julgeb see piimahabe mitte tahta siin Liivimaal mõisat orjata?

Reekviem (1984)

1944. aasta suvel, kui rinne veereb üle Eesti, paluvad Meelaku talu peremehelt, orelimeister Jaan Priilt abi allatulistatud Nõukogude lendurid. Jaan ja tema lapsed Johann, Sebastian ja väike Mari on sõjas kaotanud pereema ega taha tegemist teha ei sakslaste ega venelastega. Kuid üks lendur vajab operatsiooni ja Jaan kutsub kohale Saksa sõjaväearsti Evelyn Ewersi. Sündmuste käik sunnib neid kõiki jääma tallu kuni hetkeni, kus tuleb teha lõplik valik.

Regina (1989)

Kena, haritud ja iseseisev Regina kuuleb oma kaaslaselt Tiidult, et see abiellub noore lapseootel tüdrukuga. Siis saab ta päranduse - maja väikeses alevis. Elumuutuseks on nii põhjus kui võimalus, ja Regina kolib pealinnast ära. Üksi ta maja ja aiaga toime ei tule. Regina leiab kuldsete kätega Antsu, kes on küll joodik, aga alevis paremat ei leidu. Et mees on üksik, leiab Regina, et mõistlik on temaga abielluda, kuid lapsed otsustab ta soetada karskete ja tervete meestega. Tema tegevusplaan toimib, kuni ilmneb midagi, millega ta ei arvestanud.

Saja aasta pärast mais (1986)

Viktor Kingissepp on kolm aastat põranda alt juhtinud kommunistliku parteid Eestis. Ta peab sidet Moskvaga, kirjutab kõnesid Riigikogu Kommunistlise Töölisterühma liikmetele ja lendlehti ametiühingute üritustele. Tema eesmärk on kukutada Eesti Vabariik, sest ta ei usu Eesti iseseisvusse ega üldse rahvusaadetesse. Ent aeg tiksub, tiisikus õitseb, maailmarevolutsioon lükkub aina edasi. Mida teha, et kõik pingutused ajamere põhja ei kaoks?

See kadunud tee (1990)

Pärast ema surma satub murdeealine Juulius kasvandikuks elutarga kaluri Kipri Taavi tallu. Ta näeb lähedalt rannakalurite tööd ja eluolu, elab läbi oma esimese armastuse ja saab aimu vanema põlvkonna keerulistest suhetest. Rannakülast tormisele elumerele lahkudes pole ta päriselt maha matnud lootust säilitada oma armastus ja leida tagasitee kodusadamasse.

Sügis (1990)

"Kevadest" ja "Suvest" tuttavatest noortest on Vabadussõja-järgses iseseisvas Eestis saanud soliidsed taluperemehed ja perenaised, mõjukad ühiskonnategelased, kellel endal juba kooliealised lapsed. Ainult rätsepmeister Kiir ei ole ikka veel kaasat leidnud. Õnneks tulevad Paunverre kaks parajas pruudieas neiut, kes Jorh Adnieli naisevõtuhoole tuure lisavad. Kosja- ning abielutee on kurviline, jagub koomikat, intriige ja õnne.

Šlaager (1982)

Lauljatar Katrin on loomingulises ja hingelises alavormis ning esineb popansamblite konkursil alla ootuste. Ta otsustab pöörata uue lehekülje ning kirjutada laulu, mis kannaks olulist sõnumit nii kuulajatele kui talle endale. Katrini isikudraama, tema kahtluste ja eneseleidmise lugu seob ühte 1970-80ndate tuntud levimuusikute etteasted.

Vaatleja (1987)

Kaug-Põhja linnukaitseala kauni ja karmi looduse rüpes kohtub eesti üliõpilane Peeter elust räsitud Aleksandraga, kes juba ammu ei oota õnne, vaid püüab lihtsalt ellu jääda. Noormehe puhas ja kirglik austus looduse vastu aga ei jäta ruumi naise kompromissidele. On vaid üks võimalus - siduda ta enesega. Kumbki neist ei aima, et nende suhe sõlmib saatuse lahtised otsad.

Varastatud kohtumine (1988)

Valentina vabaneb vanglast, sõidab tagasi Eestisse ja hakkab otsima oma poega Jürit. Ta on temast aastaid tagasi loobunud ja poiss on lapsendatud. Naine aga usub kindlalt, et koos pojaga muutuks tema elu täielikult. Ta ise on kasvanud lastekodus ega tea oma vanematest midagi. Oma saatuse keerdkäigud paneb ta selle arvele ja pojale, keda südamest armastab, soovib paremat. Kui ta poja lõpuks Tartust, heal järjel ja kultuursest eesti kasuperest leiab, kerkib ta ette aga küsimus, mida ta ei osanud oodata.

Äratus (1989)

1949. aasta 25. märtsi öö, täiskuu Eestimaa kohal. Tuhandeid veel oma kodudes magavaid peresid ootavad jaamades pikad loomavagunite ešelonid. Stalinliku režiimi masinavärk on valmis töötlema inimesi nagu loomakarja, neid vägivallale allutades. Kuid inimesed pole loomad. Nagu ütleb kellamees Mõistuse Jaan - neil on hing ja see saab haiget. Millised jõud vallanduvad sel ööl, ei loe küüditajad oma nimekirjadest välja. Seal ei seisa Väärikus ja Alistumatus, mida linnast tulnud, Meheks ja Naiseks maskeerunud uue inimese konstrueerijad ei oska oodata. Seal ei seisa ka Hirm ja Hullus, mis ei jäta puutuma nende kannupoisse ega neid endidki.