Avaleht

1990ndad - täispikkade mängufilmide sünopsised

Ainult hulludele ehk halastajaõde (1990)

Väikelinna haigla traumaosakonda tuuakse enesetappu üritanud noormees, kelle eest hoolitseb kaunis venelannast õde Rita. Et taastada noormehe elurõõm ja usk oma mehelikkusesse, kingib õde talle ühe öö täis õrnust ja armastust. Kolleegid vaid tögavad Ritat. Leidub aga keegi, kes halastajaões näeb kõigi pahede algallikat. Kättemaksja asub tegutsema, ja mida rahulikumalt talub saatuselööke Rita, seda jõhkramaks muutuvad tema teod.

See kadunud tee (1990)

Pärast ema surma satub murdeealine Juulius kasvandikuks elutarga kaluri Kipri Taavi tallu. Ta näeb lähedalt rannakalurite tööd ja eluolu, elab läbi oma esimese armastuse ja saab aimu vanema põlvkonna keerulistest suhetest. Rannakülast tormisele elumerele lahkudes pole ta päriselt maha matnud lootust säilitada oma armastus ja leida tagasitee kodusadamasse.

Sügis (1990)

"Kevadest" ja "Suvest" tuttavatest noortest on Vabadussõja-järgses iseseisvas Eestis saanud soliidsed taluperemehed ja perenaised, mõjukad ühiskonnategelased, kellel endal juba kooliealised lapsed. Ainult rätsepmeister Kiir ei ole ikka veel kaasat leidnud. Õnneks tulevad Paunverre kaks parajas pruudieas neiut, kes Jorh Adnieli naisevõtuhoole tuure lisavad. Kosja- ning abielutee on kurviline, jagub koomikat, intriige ja õnne.

Noorelt õpitud (1991)

1950ndate keskpaik, õunapuud õitsevad, elluastujad sirutavad tiibu. Kui sõjalise õpetaja hüüdnimega Võmm tunni ajal abiturient Jaani pikali lööb, tõuseb klass Jaani sõbra Jüri eestvõttel vastuhakule – nad nõuavad vägivallatseja lahkumist. Korra taastamiseks kõrvaldatakse tundidest klassiorganisaator Riina, mispeale abituurium korraldab streigi. Saabuvad kurjakuulutavad mustad autod ja alevikku haarab paanika, mida õhutab bioloogiaõpetaja hüüdnimega Klorofüll. Noored seisavad silmitsi ellujäämisinstinktiga, mis purustab ideaalid, kuid võib hävitada ka elu.

Rahu tänav (1991)

Jõuluõhtul avastavad Rahu tänava elanikud, et nende majade ette on pandud sõjaväeline valve. Varsti peavad nad koduväravast sisseastumiseks passi näitama. Enamik lepib sellega, kui volikogu esimees neile kinnitab, et rahu säilitamiseks tuleb olla koostöövalmis. Kui juba öeldakse, et peab, siis on kõik nõus. Kuulu järgi lahkuvad võõrväed koos lumega – järelikult pole ju kaua oodata, kuni elu taas rööpasse läheb. Kevadel aga ei kao mitte lumi, vaid paljud elanikud. Jääjad ootavad nüüd juba suve, jaanipäeva.

Surmatants (1991)

Ajalooline kostüümidraama, kus põhja-saksa mõjukaima hilisgooti kunstniku Bernt Notke ja seiklusrikka elukäiguga maalija ning puunikerdaja Michel Sittowi elufragmente liidab kokku tahvelmaali “Surmatants” Lübeckist Tallinnasse jõudmise oletatav lugu.

Armastuse lahinguväljad (1992)

Õhtune uksekell nõukogude ajal tähendas tihti kutset sõjaväkke. Saatuslik kellahelin käivitabki filmis sündmusteahela, mille käigus noore fotograafi ja tema kauni naise abielu pannakse proovile. Sõjaväehirm sunnib noort perekonda otsima olukorrast päästvat lahendust. Leitud pääsetee viib aga tegelikust vabadusest üha kaugemale ja kaugemale.

Daam autos (1992)

Eduka reklaamifirma noor sekretär Helen saab korralduse viia firma uus auto garaaži. Proovisõit paiskab aga Heleni pikka déja vu seikluste ritta, mille eesmärgiks on sugereerida neiu enesetapule.

Lammas all paremas nurgas (1992)

Teadushuvilise Tomi tutvus tulnukahuvilise Ahvenaga algab siis, kui Tomi raketikatsetus jõe ääres on lõppenud paugu ja visinaga. Ahven teab rakettidest mõndagi, lisaks on ta veendunud, et tühja taarat ei tohi niisama ära visata. Jõest leitud vanaaegsed pudelid taarapealikku Filippi aga ei huvita, kuni ühe pudeli kildude seast tulevad välja juhised kallihinnalise maali leidmiseks. Oma jõuguga taiese jälgi ajades ristub Filipi tee Tomi, tema sõbra Harri ja Ahvenaga, kes otsivad Harrilt varastatud spordikotti. Pudelites peitunud saladus avaneb sellele, kel lisaks heale õnnele on ka mõistust, mis trumpab üle ahnuse ja alatuse.

Luukas (1992)

Elsbeti ja Alberti päeva kõrgpunkt on Luukase külaskäik. Iga päev serveerivad nad pojale piduliku lõunasöögi hubases, lilledega rikkalikult kaunistatud söögitoas. Ainult parimaid roogi ja õilsamaid jooke tuleb Luukasele pakkuda, et teenida ära tema rahulolu. Poeg võtab vanemate hoolitsuse armulikult vastu. Tal on suurepärane isu, hõrgutised kaovad laualt käik käigu järel, kuni teda lõpuks tabab halb enesetunne. Siis peavad ema ja isa tõestama, et poja toit pole mürgitatud - neil tuleb maitsta roogi, mida nad muidu kunagi Luukasega ühises lauas ei söö.

Tule tagasi, Lumumba (1992)

Heaste linnakese elu keskuseks on kultuurimaja, kus koolilapsed näevad 1960ndate menufilme koos nõukogulikust ideoloogiast läbiimbunud ringvaadetega ning kus kinoseanssidel ja tantsupidudel kohtuvad armunud. Kultuurimaja uus juhataja Aurora ja tema kasvandik hüüdnimega Lumumba toovad pöörde Reinu ja tema isa ellu, mida rõhub lein. Koos ühise sõbratari Elsaga otsustavad poisid Reinu isa ja Aurora kokku viia, et nad ei tunneks endid nii üksikuna. Plaani ellu viies selgub neile tõsiasi, et täiskasvanud jätavad lastele rääkimata just kõige olulisema.

Võlausaldajad (1992)

Kunstnik Adolfile tundub, et ta on oma abikaasale Teklale endast liiga palju ära andnud - ta ei suuda enam maalida. Tema sõber Gustav kinnitab, et naise minevikus on rohkemgi tundevõlgu, mida nüüd Adolf peab kinni maksma. Arvete klaarimine aga vallandab tunnete pöörise, milles tasakaalu kaotamine võib maksta elu.

Saatana pisar (1993)

1939. aastal on Eestis taas kord vastamisi baltisaksa parun Preimann ja põline eestlane Leppikson. Selles mängus virguvad kurjad jõud - nõukogude vastuluure ja fašistliku Saksamaa diplomaatia, sundunenäod ja must maagia, satanistid ja reeturid. Neile vastandub poolatarist kirjaniku Joanna ja eestlasest detektiivi Gunnari vaprus ja armastus. Kas nad suudavad ära hoida maagilist ohvrirituaali, mis kutsub välja Saatana, ja kas sellest piisab, et päästa Euroopa poliitilise tehingu - Molotovi-Ribbentropi pakti - küüsist?

Suflöör (1993)

See on moosekantide, pajatsite ja narride heitlik maailm, kuhu te sisenete, ja ärge oodake sümfooniat seal, kus kõrva paitab vaid üksik õrn flöödiheli. - Kärt Hellerma

Tallinn pimeduses (1993)

Aasta 1991. Pariisist saadetakse taasiseseisvunud Eestisse vabariigi sõjaeelne kuld - miljardite väärtuses kullakange, mis pärast 50 aastat kestnud varjamist rahva rõõmuhõisete saatel Eesti Panka toimetatakse. Kohalik maffia plaanitseb kullaröövi. Ulatuslik elektrikatkestus peab rivist välja viima kõik turvasüsteemid. Noorele elektrikule Toivole pakutakse suur summa Tallinna pimendamise eest. Tema lapseootel naine Maria õhutab meest töö vastu võtma, kuid samal õhtul sünnitab ta enneaegu ja voolukatkestus seab ohtu lapse ja ema elu. Ainus, kes neid päästa suudab, on Toivo.

Ameerika mäed (1994)

Maffia valib välja ühe seadusega pahuksis olnud endise kullakaevaja, kellele tehakse tavatu pakkumine. Üle pika aja kodumaale jõudes ei suuda mees himudele vastu seista ja satub kummalistesse olukordadesse. Võim raha üle ja võimalused naistega ei lase tal pöörlevalt karussellilt maha hüpata ning õigeid otsuseid teha. Lapsepõlveunistuse teostamine teeb elu veelgi keerulisemaks.

Jüri Rumm (1994)

Tulipäine talupoiss Rummu Jüri ei karda saksa parunit ega Vene tsaari politseid, kõrtsikaklusi ega isanda käsu täitmatajätmist. Malbe taluneiu Mari armastab teda sellest hoolimata, et Jüril jagub tütarlapsi iga sõrme jaoks. Nende seas ka parunipreili Evelin, kelle loomus on aga sama metsik kui Jüril ja kes on harjunud saama kõike, mida tahab - ka matsisoost kallima, kes peab ennast vabaks meheks. Vabadusest saab aga lindpriius, ja kuhu viib tagaaetava armastus?
 

Tulivesi (1994)

Kui Eerik koos oma kaaslastega järjekordsele öisele mereretkele asub, teab ta muidugi, et võib piirivalvele vahele jääda. Piiritusevedu kuiva seadusega Soome aga on nii tasuv, et risk tuleb võtta. On ju vaja oma maja, kuhu Hildaga elama asuda, ja paati, et meretööd teha. Kui juhtubki äpardus, aitab papa Nymann, tema rahaga võib ükskõik kelle ära osta. Kuid Aleks, uus ülem piirivalvekordonis, mõtleb teisiti. Mitte selleks pole ta Vabadussõjas võidelnud, et võim Eesti Vabariigis raha kätte läheks. Ta tahab seda ka Hildale tõestada. Tulivee smugeldajaid püüdes aga satub ta suurde ja halastamatusse mängu, kus sõbrad võivad osutuda vaenlasteks ja vastupidi.


Victoria (Ühe armastuse lugu) I jagu (1994)

Nostalgilise alatooniga armastusfilm algab lapseea süütu kiindumusega möldripoja Johannese ja jõuka maaomaniku tütre Victoria vahel. Kiindumus kasvab põletavalt valusaks armuleegiks, mille summutavad varanduslik seisus ja kodanlik võltsmoraal.


Victoria (Ühe armastuse lugu) II jagu (1994)

Nostalgilise alatooniga armastusfilm algab lapseea süütu kiindumusega möldripoja Johannese ja jõuka maaomaniku tütre Victoria vahel. Kiindumus kasvab põletavalt valusaks armuleegiks, mille summutavad varanduslik seisus ja kodanlik võltsmoraal.


Kirjad idast (1995)

Anna sõidab Inglismaalt oma sünnimaale Eestisse, et üles leida sõja ajal kaotatud ema. Ta satub taasiseseisvumisaja sündmuste keerisesse ja kohtab vabadusaatest sütitatud inimesi, kes aitavad tal jõuda äratundmisele, et hoolimata kauasest võõrsil viibimisest ei ole tema veresidemed kodumaaga katkenud.

Ma olen väsinud vihkamast (1995)

17-aastane Siim tahab oma tüdrukule jõulukingituse teha, kuid ema joob maha selleks teenitud raha. Tänaval karastunud nooruk otsustab nüüd kasutada jõudu teiste omasuguste vastu, ja see viib ta vanglasse. Ta läheb sinna kindla otsusega mitte lasta end tõmmata ülekohtu ja vägivalla sügavikku, aimamata, kui salakaval ja julm on see keeris, millesse ta sattunud on.

Minu Leninid (1997

Noor ja ettevõtlik Aleksander Kesküla kavatseb ära kasutada enamlaste juhti Leninit, et tekitada Venemaal Saksamaa rahadega revolutsioon ja luua Venemaa loodeosas Suur-Eesti. Julgeolekukaalutlustel otsitakse ja koolitatakse Leninile viis teisikut, kes kõik lõpuks Venemaale revolutsiooni tegema sõidavad. Kuidas lepib sellega päris-Lenin, kuidas teda ümbritsevad naised ja võitluskaaslased - need on küsimused, mille vastused sünnivad Kesküla leidlikus peas veel enne, kui asjaosalised ise küsidagi taipavad.

Georgica (1998)

Lugu vaikivast Poisist, kes saadetakse saar-polügoonile endise koloniaalmisjonäri Jakubi juurde ravile. Jakub on saarel ainuke tsiviilelanik, kes peab öiste pommirünnakute ajal vaatlusi tegema ja tulemused telefoni teel staapi raporteerima. Vaatlustorn asub varemeis kiriku tornis, mille Jakub on kohandanud silo tegemiseks. Misjonär - vana hobune - sõtkub tornis silo, koori all kirikus on mesitarud, koori peal orel, mille taga Jakub koraale laulab ja Poiss lõõtsa tallab. Kodus, vanas lennukiangaaris tõlgib Jakub Vergiliuse "Georgicat" ladina keelest suahiili keelde, et siis see raamat ükskord Aafrikasse masaide juurde toimetada. "Ja siis tuleb rõem... Ja rahu... Ja rikkus tuleb ka...

Kallis härra Q (1998)

Kui kaks poolõde, kolmeteistaastane valgepäine Sigrid ja seitsmeaastane mustaverd Saara esimest korda kokku saavad, selgub, et nende ühine vanaema on viidud vanadekodusse. Tüdrukutel tuleb idee ta sealt varastada ja peita katusekambrisse, kus nad saaksid temaga segamatult koos olla. Kõik läheb üle ootuste hästi, kuni sekkuvad joodikud, pätid ja väljapressijad ning tüdrukutel tuleb nende käest pääsemiseks otsustavalt tegutseda.

Tappev Tartu (1998)

Kaks noort tartlast, baleriin Eva ja üliõpilane Paul leiavad end vastamisi kultuuriministeeriumi verise salaplaaniga hävitada filmikunst Eesti pinnalt.

Lurjus (1999)

Hendrik on kohusetruu ametnik, kes armastab sügavalt oma kena naist Evelini. Evelinile aga on turvaline elu igav, ta tahaks, et mees teeks midagi, mis paneb südame põksuma. Kui Hendrik välislähetusest naastes leiab oma korteri rõdult koolivend Bergi, viskab ta raevunult tollele kindad näkku. Varsti selgub, et see oligi väljakutse ja see võeti vastu.

Ristumine peateega (1999)

Kui erakliku sildimaalija Osvaldi uksele koputavad hilja peale jäänud teelised Laura ja Roland, näeb Osvald, et kauaoodatud õnn on käeulatuses. Ta pakub Laura eest Rolandile miljard dollarit. Raha ahvatlus seab noored peegli ette, kuhu nad veel kunagi pole vaadanud. Keegi kolmest ei aima, kui reetlikud võivad olla soovide täitumise nimel tehtud praktilised kompromissid.

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm