Otsingutulemused

Päris Eesti lõunapiiril, eemal suurtest linnadest, asub Karula rahvuspark. Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. Ümmarguselt 12 000 hektaril kaitstakse seal nii ürgloodust kui ka pärandmaastikke. Üks reljeefikompleks, üks metsamassiiv, üks kihelkond – üks väike maailm. Ehkki elamiseks karune ja karm kant, on inimene siia paigale jäänud ja maastikku kujundanud ammustest aegadest. Ülevaade rahvuspargi loodusest, lindudest, loomadest ja inimestest.

Eestimaad saab näha mitut moodi. Tillukese ääremaa või piiririigina. Pealiskaudselt. Aga saab ka teisiti, maasse sisse minnes ja seda tunnetates. Ja siit avaneb hoopis teine kiht. See film on eestlase hinge inventuur enne postmodernistlikku pealiskaudsusse suundumist. Meie maa lugu, selline nagu ta on. Selline, nagu meie seda näeme. Tundeline ja mõtteline. Lugude ja faktidena. Oma ja vahel võõras. Mitte veel kadunud. Mandrijää ja laulu koosjõul kujundatud maa.

Kui palju Eestimaad jõuab poole tunniga läbi rännata? Ja kõike nähtut voolavas poeetilises keeles esitada? Kontsentraat aegadest, kohtadest, loodusest ja inimesest suubub suvesse aastal 1984, mil Lasnamäe oli noor, maaelu tublil järjel ja autode nimi Žiguli. Kas need olid tõesti Nõukogude Eesti parimad aastad või see ainult näib nii? Tallinna vanalinna punased katused on ju alati punased, Tartu tervitab jaanipäeva ikka ülikoolilõpetajate säravate silmadega, Kasari jõgi otsib mere poole teed ikka läbi Matsalu roostike ning Lahemaa maalilisel sinilillevälul võib loodetavasti veel kaua kohata sookurgede peret.