Otsingutulemused

Dokumentaalne jutustus aadlisoost poolatari Maria Kruszewska ja Viljandimaa talupoja, Eesti vägede ülemjuhatajaks tõusnud Johan Laidoneri armastusest, elust ja saatusest. Eluloofilmis on kasutatud rohkesti dokumentaalseid filmi- ja fotomaterjale.

Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ...

Film põhineb arhiivimaterjalidel, hõlmates aastaid 1951-1978. Näeme neil aegadel Eesti võrkpalli mainet tõstnud sportlasi ja treenereid. Episoode nii vabariiklikest, üleliidulistest kui ka rahvusvahelistest kohtumistest. Stsenarist ja režissöör Tõnu Tammaru.

Otsutav pööre kolhooside arengus toimus pärast nõukogude võimuorganite otsuseid 1953.aastal. Kroonikakaadrid ilmestavad kolhoositöö algusaegu. Neist aegadest kolhoosielus kõnelevad Saaremaa täitevkomitee esimees Jüri Suurhans, V. Kingissepa nimelise kolhoosi liikmed Julius Maripuu, Nadežda Lember, Rosalie Põlluäär ja Feliks Koidumaa ja meenutavad hea sõnaga endist esimeest Albert Ligi.